3-14-51496/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51496 Haldusasi TK kaebus Tallinna Vangla tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – TK Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus TK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TK määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14- 51496 osas, milles halduskohus lõpetas TK kaebuse menetluse seoses kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 22. detsembrist 2010 kuni 15. juulini 2011. Saata tühistatud osas asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TK esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Mittevaraline kahju on tekitatud Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega perioodil 13.02.2009–14.10.2011, arvestades hüvitise määramisel ka kaebaja tervise kahjustamisega. Kaebus on tähtaegne, sest Tallinna Vanglas kinnipidamine on käsitatav jätkuva toiminguna. Kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, palus kaebaja kaebetähtaeg ennistada. Kaebaja sai kahju ulatusest teada alles pärast vanglast vabanemist ning tal kulus aega, selgitamaks välja oma terviseseisund ja määrata kahju lõplik ulatus.

3-14-51496 2(4)

2. Tallinna Vangla leidis kirjalikus vastuses, et kaebus on perioodide 13.02.2009– 01.12.2010 ja 22.12.2010–15.07.2011 osas esitatud tähtaja rikkumisega ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esine.

3. Tallinna Halduskohus luges 22.01.2015 määrusega kaebuse perioodidega 13.02.2009–01.12.2010 ja 22.12.2010–15.07.2011 seonduva kahju hüvitamise nõude osas mittetähtaegseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas vastavas ulatuses asja menetluse (resolutsiooni p 2). Kohus selgitas, et menetleb kaebust edasi perioodi 16.07.2011–14.10.2011 puudutava nõude osas (resolutsiooni p 3).

Inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamine on jätkuv haldustoiming. Kui aga vangistuse ajal on kinnipidamistingimused olulisel määral muutunud, siis ei saa kogu vangistuse aega lugeda jätkuvaks toiminguks (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 04.12.2012 otsus kohtuasjas Petriks vs. Läti, avaldus nr 19619/03). Kuna kaebaja ei ole alates 13.02.2009 viibinud ainult Tallinna Vanglas, siis ei saa kogu kinnipidamisperioodi käsitada jätkuva toiminguna. Tallinna Vanglas viibis kaebaja viimati katkematult 22.12.2010– 14.10.2011. Enne seda viibis TK 01.12.2010–22.12.2010 Tartu Vanglas ning sinna paigutamisest hakkas kulgema ka kaebetähtaeg kahjunõude esitamiseks seoses varasema Tallinna Vanglas kinnipidamisega. Isik, kes viibib vangistuses (väidetavalt) inimväärikust alandavates tingimustes, peab juba vastavates tingimustes viibides saama aru nende õigusvastasusest ja kahju tekkimisest. Kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise ajaks ei saa lugeda kaebaja vanglast vabanemise hetke, sest eeldatavad kannatused kaasnesid vahetult inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega. Sellest hakkas kulgema ka kolmeaastane kaebetähtaeg ning kaebus on perioodide 13.02.2009–01.12.2010 ja 22.12.2010– 15.07.2011 osas mittetähtaegne.

Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, sest kaebajal puudusid objektiivsed takistused kahjunõude varasemaks esitamiseks. TK vabanes Tallinna Vanglast 14.10.2011 ning esitas kaebuse 16.07.2014. Tervisele tekkinud kahju suuruse väljaselgitamist ei saa lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, sest kaebaja nõuab inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist (arvestades hüvitise suuruse määramisel täiendavalt tervise kahjustamise argumendiga), mitte tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju suurust ongi seejuures enamasti keeruline hinnata ning kaebaja on taotletava summa suurust põhjendanud üksnes EIK praktikaga, mitte temale tegelikkuses tekitatud kahju suurusega. HKMS § 38 lg 2 annab lisaks võimaluse taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega ei saa mittevaralise kahju suuruse määratlemise keerukus üldjuhul takistada kaebuse esitamist.

4. TK esitas halduskohtu määruse peale 06.02.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 11.02.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. TK palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus osas, milles kohus menetluse lõpetas ning saata kaebus halduskohtule menetlemiseks kogu perioodi 13.02.2009–14.10.2011 osas. Kaebetähtaja küsimust ei saa mõjutada asjaolu, et kaebaja on viibinud ka teistes kinnipidamisasutustes, sh Tartu Vanglas perioodil 01.12.2010–22.12.2010. Kaebaja viibis Tartu Vanglas meditsiiniosakonnas ning erinevate vanglate kinnipidamistingimused ei ole

3-14-51496 3(4) omavahel võrreldavad. Tartu Vanglas sai kaebaja psühhiaatrilist ravi seoses depressiivse episoodiga, mis seondus viibimisega 6-kohalises kambris. Tõsise depressiooniga isiku puhul, kes ei mõista adekvaatselt reaalsust, ei ole võimalik väita, et ta pidi temale kahju tekitamisest ja selle ulatusest teada saama juba teise vanglasse ümberpaigutamisel. Tartu Vangla meditsiiniosakonnas viibides ei pannud kaebaja kinnipidamistingimuste muutust tähele, sest tema taju oli raskendatud. Kogu kaebaja Tallinna Vanglas viibimise aeg oli jätkuv toiming ning kaebetähtaeg peaks hakkama kulgema pärast tema vanglast vabanemist.

6. Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Vangla ja Tartu Vangla kinnipidamistingimused on täiesti võrreldavad, kuivõrd mõlemad on kinnised vanglad. Meditsiiniteenuse osutamiseks ettenähtud kamber võib olla sisustatud üldnõuetest erinevalt, olenevalt meditsiiniteenuse osutamise eripärast. Muud nõuded kambrile on sisuliselt samad (sh minimaalse põrandapinna osas). Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas on kinnipeetavate paigutamiseks üheja kahekohalised kambrid, kus kinnipeetav viibib reeglina üksinda. Muus osas sarnanevad kinnipidamistingimused lukustatud kambri režiimiga. TK oli 01.12.2010– 22.12.2010 paigutatud Tartu Vangla psühhiaatriaosakonna kambrisse, mille suurus koos WC ja duširuumiga on 13 m2 ning milles ta viibis üksinda. Tartu Vanglas kui kaasaegses kinnipidamisasutuses viibides pidid kaebajale kinnipidamistingimuste olulised erinevused võrreldes Tallinna Vanglaga olema koheselt arusaadavad ja tuntavad. Seega pidi kaebaja koheselt pärast Tartu Vanglasse ümberpaigutamist (01.12.2010) mõistma, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused võisid tema õigusi rikkuda ja tekitada talle mittevaralist kahju. Sellest hetkest hakkas kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Seega ei ole hüvitamiskaebus perioodi 13.02.2009–01.12.2010 osas tähtaegne. Muus osas nõustub vastustaja halduskohtu määruse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud 3-aastane hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja selle põhjustajast teadasaamisega, mitte aga kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju ja selle tekitaja saab isikule teatavaks üldjuhul kahju tekkimise hetkel. Jätkuva toimingu puhul ei hakka kaebetähtaeg siiski reeglina kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, sest alles siis selgub kannatanule tekitatud kahju lõplik ulatus (vt lahend nr 3-3-1- 20-15, p-d 12-13; Riigikohtu 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Kahju tekitamise õigusvastasuses ja oma õiguste rikkumises peab kaebaja jõudma selgusele kaebetähtaja jooksul.

8. Halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et kuivõrd TK kinnipidamistingimused Tartu Vangla meditsiiniosakonnas erinesid oluliselt tema kinnipidamistingimustest Tallinna Vanglas, katkestas nimetatud ümberpaigutamine jätkuva toimingu ning Tartu Vanglasse paigutamisele eelnevate perioodide osas hakkas kaebetähtaeg kulgema 01.12.2010. Ehkki tuleb möönda, et depressioonis isiku arusaamisja keskendumisvõime võivad olla häiritud, ei anna see siiski alust järeldada, et Tartu Vanglas viibimine jätkuvat toimingut ei katkestanud. Kaebaja on viidanud, et temal ravitud depressioon seondus nimelt Tallinna Vanglas ülerahvastatud kambris viibimisega (vt väljavõte haigusloost nr 443 – tl 8), mistõttu pidi tal seda enam tekkima kahtlus, et kinnipidamistingimused (ülerahvastatus, ruumipuudus) Tallinna Vanglas võisid olla õigusvastased.

3-14-51496 4(4) 9. Perioodi 13.02.2009–01.12.2010 osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et TK ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Seadusandja on õiguskindluse (õigusrahu) huvides leidnud, et pärast kolmeaastase tähtaja möödumist ei ole kahjunõuete menetlemine üldjuhul põhjendatud, olenemata sellest, kui lihtne või keeruline oli kannatanul mõista temale kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust. Samuti ei ole asjakohane viide, et kaebajal kulus aega oma terviseseisundi hindamiseks ja nõutava hüvitise suuruse määratlemiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebajale ei saanud olla veel selgunud mittevaralise kahju lõplik ulatus, sest see pidi talle selguma koos vanglast vabanemisega 14.10.2011. Halduskohus on asjakohaselt viidanud, et kaebajal olnuks võimalik taotleda mittevaralise kahju hüvitamist ka summat märkimata.

10. Perioodi 22.12.2010–14.10.2011 osas on halduskohus märkinud, et puuduvad andmed, et tegemist poleks olnud katkematu Tallinna Vanglas viibimisega (see asjaolu nähtub ka nt Tallinna Vangla 03.04.2014 vastusest kaebaja teabenõudele – tl 9) või olnuks kaebaja kinnipidamistingimused oluliselt muutunud (Tallinna Vangla vastusele lisatud andmetest nähtuvalt on kambris põrandapinda ühe kinnipeetava kohta olnud korduvalt alla 3 m2 nii enne kui ka pärast 16.07.2011 – tl 65-67p), kuid luges sellele vaatamata kaebuse kuni 15.07.2011 (k.a) osas mittetähtaegseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuivõrd käesoleval juhul ei esinenud mingeid erandeid, millest tulenevalt pidanuks inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega alates 22.12.2010 tekitatud mittevaralise kahju lõplik ulatus TK-le selguma enne tema Tallinna Vanglast vabanemist (14.10.2011), siis tuleb kaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama nimetatud kuupäevast ning 16.07.2014 esitatud kaebus tuleb lugeda tähtaegseks kogu jätkuva toimingu ulatuses.

11. Eelneva põhjal tuleb TK määruskaebus rahuldada osaliselt ja Tallinna Halduskohtu 22.01.2015 määrus tühistada osas, milles kohus lõpetas ajavahemikuga 22.12.2010– 15.07.2011 seonduva hüvitisenõude menetluse. Selles osas tuleb asi saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata. Kokkuvõttes jääb menetlusse kahjunõue, mis seondub perioodiga 22.12.2010–14.10.2011.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets