3-14-50562/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50562 Haldusasi Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 07.03.2014. a käskkirja nr 6-2/295 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Gert-Erik Rudissaare apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Gert-Erik Rudissaar Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta Gert-Erik Rudissaare apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsus muutmata. 2. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.07.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 07.03.2014. a käskkirjaga nr 6-2/295 (tl 14-14p) karistati kinnipeetav G.-E. Rudissaart distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et ta käitus ebaviisakalt, kasutades kambrikaaslasega suhtlemisel ametniku kohta solvavat väljendit. Käskkirja kohaselt ütles kaebaja valvur T. Tubli kohta: „See oli see Timo, kuradi debiilik.“ Käskkirja kohaselt ei ole distsiplinaarkaristuse määr 3 ööpäeva kartseris üleliia koormav, võttes arvesse seadusest tulenevat ülemmäära 45 ööpäeva, samas piisav, et anda kinnipeetavale mõista, et tegemist on vanglas raske distsipliinirikkumisega.

2

2. Kaebaja esitas 11.03.2014 Tartu Vanglale vaide (tl 11-13), milles taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla 11.04.2014. a vaideotsusega nr 1-11/110-2 (tl 10-10p) jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kartserikaristuse täideviimine toimus perioodil 17.03.2014-20.03.2014.

3. Kaebaja esitas 20.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-8) Tartu Vangla 07.03.2014. a käskkirja tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2014. a otsusega (tl 96-98p) kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad: Valvur T. Tubli tegi öist kontrollkäiku, mille käigus lülitas hetkeks põlema kaebaja kambri päevavalgustuse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebajaga ühes kambris viibinud M.O. magas eelpool kirjeldatud sündmuse ajal, kes kinnitab seda ka vastustajale antud seletuskirjas (tl 23). Kaebaja on kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses läbivalt avaldanud seisukohta, et kella 23.05 paiku ta ei maganud veel. Seega on täiesti alusetud kaebaja arutlused teemal, kas valvuril oli õigus öörahu ajal päevavalgustust sisse lülitada või mitte, kuna selle toiminguga ei olnud häiritud ega saanudki olla häiritud kaebaja uni või öörahu. Distsiplinaarmenetluses on tõendatud, et kaebaja seisis kambris, mitte ei maganud ega lebanud voodil, mille tõttu oli valvuri poolt päevatulede süütamine antud situatsioonis kohane ja proportsionaalne meede, mis ei saanud kuidagi rikkuda ärkvel oleva kaebaja õigusi. Kuna tegemist oli öörahust tingitud vaikusega osakonnas, siis on eluliselt ülimalt usutav, et öist ringkäiku toimetanud valvuril oli võimalik täpselt kuulda, mida kaebaja kambrikaaslasele tema kohta ütles. Kaebaja väited raadio valjuhäälsest mängimisest öörahu ajal on lapsikud. Kui raadio oleks mänginud valjusti, oleks valvur andnud korralduse öörahu rikkumise lõpetamiseks. Seega on halduskohus seisukohal, et vastustaja on asjas kogutud tõendeid hinnanud õigesti ja kaebaja süü distsipliinirikkumises on tuvastatud õigesti ja ka tõendatud. Faktiline asjaolu, mida kaebaja ütles valvuri kohta, on kohtu hinnangul vähemalt kaudselt tõendatud sellega, et kaebaja apelleerib oma pöördumises põhiõiguste rikkumisele, et vangla olevat alusetult sekkunud tema eravestlusse M.O. uga. Kohus ei taju asjas kaebaja ühegi põhiõiguse rikkumist. Kaebaja peab kinnipeetavana alluma vangla päevakavale ja kodukorrale ja täiesti välistatud on, et põhiõigustest saaks kinnipeetavale tuleneda õigust ühegi teise isiku suhtes, eriti valvuri suhtes solvavate väljendite kasutamiseks. Vaidlustatud käskkirja esimese lõigu kaks viimast sõna on ükskõik millise isiku suhtes solvavad, eriti nende kasutamisel koos ühes lauses. Kui kaebaja ei oleks tegelikkuses neid solvavaid väljendeid valvuri aadressil kasutanud, poleks tal eluliselt mingit põhjust olnud hakata ennast õigustama eravestluse pealt kuulamisega valvuri poolt. Kaebaja on esitanud mitmeid kirjalikke tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kuigi kohus on pidanud õigeks lubada kaebajal tõendada tema poolt oluliseks peetut, nõustub kohus sisuliselt vastustajaga, et ükski nendest tõenditest eraldi ega koostoimes ei tõenda vastustaja haldusakti õigusvastasust ega kaebaja õiguste rikkumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esindaja (volitus kuni 23.01.2015) esitas 19.01.2015 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 104-105), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsuse ja kaebuse rahuldada. Kaebaja seisukohad on järgnevad: Halduskohus ei ole otsust tehes käitunud seaduslikult, sest lähtus ainult valvuri ettekandest, mis ei ole objektiivne ning on kantud soovist kaebajat karistada. On vaevalt usutav, et kaaskinnipeetav ei oleks kuulnud sõna „debiilik“. Kahe kinnipeetava poolt kuuldud väljend on oluliselt erinev valvuri omast. Kaebaja leiab, et tema pidi viibima kartseris alusetult ja tema õigusi on rikutud, mis omakorda toob kaasa kahjunõude vanglale.

3

Kaebajale jääb arusaamatuks, miks oli vaja ületähtsustada toimunut. Vanglaametnikud koostavad ettekandeid ja karistavad isikuid tühiste asjade eest, kuigi võiks tegeleda tõsisemate probleemidega. Antud asjas tundub kaebajale, et tema isiku vastu on konkreetne vastumeelsus ja püütakse teha kõik, et leida põhjuseid kaebaja karistamiseks. Kohtuotsus on sisuliselt motiveerimata ja sisult ühepoolne. Aluseks on võetud ainult vastustaja väited ning kaebaja väiteid pole analüüsitud. Kohtuotsuses puuduvad asjakohased põhjendused.

6. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebusele 09.03.2015 vastuse, milles palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja seisukohad on järgnevad: Kaebaja väited valvur T. Tubli ettekande ebaobjektiivsuse kohta on alusetud ning paljasõnalised. Nii kaebaja enda seletus kui kaaskinnipeetava M.O. u ütlused kinnitavad, et valvur tegi osakonnas ringkäiku, süütas öörahu ajal kinnipeetavate kambris päevatule ning kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel toimus vestlus. Seega kattub ettekanne valdavalt kinnipeetavate endi seletustega. Ei ole usutav, et valvur märgib ettekandesse sündmusele eelnenud faktilised asjaolud õigesti, kuid on välja mõelnud kaebaja poolt öeldu. Vangistuse jooksul on kaebajat ka eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud ebaviisaka käitumise ning solvavate väljendite kasutamise eest. See näitab, et kaebaja on ebaviisakaks käitumiseks võimeline. Ametniku ettekanne distsipliinirikkumise kohta on käsitatav ühe tõendina, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Antud juhul puuduvad vastupidised usaldusväärsed tõendid, mis tõendaksid veenvalt, et distsipliinirikkumist ei ole toimunud. On ilmne, et tegemist on sellist laadi rikkumisega, kus muid tõendeid ega jälgi rikkumise kohta ei jäägi. Ainuüksi asjaolu, et kaks kinnipeetavat on andnud valvuriga võrreldes teistsuguseid ütlusi, ei tähenda, et rikkumist ei ole toimunud või et see ei ole piisavalt tõendatud. Kaebajal on ilmselgelt huvi anda selliseid ütlusi, mis välistaksid tema distsiplinaarkorras karistamise. Ka kaaskinnipeetav M.O. u ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna ta oli kaebaja kambrikaaslane. Kinnipeetavate hulgas ei ole levinud kaaskinnipeetavaid kahjustavate ütluste andmine. Kaebaja väited distsipliinirikkumise vähese tähtsuse kohta näitavad kaudselt, et ta on küll rikkumise toime pannud, kuid ei pea seda karistamist väärivaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kas tühistamiskaebuselt tuleb üle minna tuvastamiskaebusele (I) ning seejärel lahendab apellatsioonkaebuse (II).

I

8. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud nõude Tartu Vangla 07.03.2014. a käskkirja nr 6-2/295 tühistamiseks (edaspidi käskkiri). Ringkonnakohtule teadaolevalt vabanes kaebaja Tartu Vanglast 05.12.2014.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsuse nr 3-3-1-44-14 p 12 kohaselt on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu, kui haldusakt on täielikult ammendunud, sest kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla käskkiri on käesoleval juhul täielikult ammendunud. Kui isik vabaneb vanglast, ei ole tal enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sest tal puudub kohustus vangla kodukorda järgida. Seega ei saa vangistuse ajal antud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tema õigusi pärast vanglast vabanemist jätkuvalt rikkuda. Viidatud Riigikohtu lahendis on lisaks öeldud, et haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju

4

hüvitamise nõudega). Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus ei küsinud kaebajalt tuvastamiskaebusele ülemineku taotlust. Seega palus ringkonnakohus kaebajal teada anda, kas ta on menetluse lõpetamisega nõus või soovib tuvastamiskaebuse läbivaatamist. Kaebaja avaldas kohtule 03.06.2015, et ta soovib menetluse jätkamist käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks.

10. Võttes arvesse apellatsioonkaebuses väidetut, mille järgi on alusetu kartserisse paigutamisega kaebaja õigusi rikutud sedavõrd, et kaebaja huviks on esitada kahjunõue vangla vastu (tl 105), on kaebajal põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu jätkab ringkonnakohus menetlust Tartu Vangla 07.03.2014. a käskkirja nr 6-2/295 õigusvastasuse tuvastamiseks.

II

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Kuna ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei hakka ringkonnakohus HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt halduskohtu põhjendusi kordama.

13. Kaebaja väidab, et halduskohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud ning on jätnud kaebaja kasuks rääkivad tõendid tähelepanuta. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Halduskohus on analüüsinud kaebaja väidete usutavust ja kooskõla teiste distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega. Halduskohus jõudis järeldusele, et ükski kaebaja esitatud tõenditest eraldi ega koostoimes ei tõenda vastustaja haldusakti õigusvastasust ega kaebaja õiguste rikkumist. Kuna valvuri ettekande objektiivsuses kahtlemiseks pole ringkonnakohtu hinnangul ühtegi põhjust, ei saa halduskohtule ette heita sellele tuginemist otsuse tegemisel. Kaebaja väited vastumeelsusest tema suhtes on paljasõnalised ning tõendamata. Seega on halduskohus õigesti järeldanud, et vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus.

14. Kaebaja on toonud argumendina välja ka selle, et vangla poleks pidanud toimunut üle tähtsustama ega kaebajat millegi tühise eest distsiplinaarkorras karistama. Taolise väitega kaebaja sisuliselt tunnistab distsipliinirikkumise toimepanemist. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus tuleneb vangistusseaduse § 63 lg-st 1. Distsiplinaarkaristuse määramine on vangla kaalutlusotsus, mille otstarbekust kohus HKMS § 158 lg 3 teise lause kohaselt eraldivõetult ei hinda.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Lokk /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel /digitaalselt allkirjastatud/