1-15-4434/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4434 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Sten Lind Kriminaalasi D.L’i süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. mai 2015 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav D.L ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud...
Legislator headnote
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4434 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Sten Lind Kriminaalasi D.L’i süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2015 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav D.L ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kinni peetud 28.05.2015 Prokurör Abiprokurör Lauri Talumäe Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil
RESOLUTSIOON
1. eelo Viili apellatsioon kui ilmselt Jätta süüdistatava D.L’i kaitsja vandeadvokaat L põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule päeva jooksul Tallinna 15
Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus
advokaadist kaitsja vahendusel.
SÜÜDISTUS:
1. D.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 28.05.2015 kell 16:18 ajal Harjumaal, Harku vallas, Laagri - Harku tee 7. km mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga , olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahi XXXXXX ngatavas õhus oli 0,76mg/l). D.L rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 nõudeid.
Oma sellise tegevusega pani D.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse D.L-i selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 22.01.2015
otsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning mis pöörati täitmisele 09.02.2015, juhtis tahtlikult 28.05.2015 kell 16.18 ajal Harjumaal, Harku vallas, Laagri - Harku tee 7. km mootorsõidukit Volkswagen
Sharan registreerimismärgiga , hoides seeläbi teadlikult kõrvale kuriteo eest XXXXXX mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest.
Sellise tegevusega pani D.L toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas D.L-i( D.L)
KarS § 329, 424 järgi süüdi ja mõistis KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendas KrMS § 238 lg. 2 alusel D.L-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud
. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.01.2015.a. otsusega
mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 19 päeva vangistust - - võrra ning liitkaristuseks mõistis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva
vangistust. Kohaldas D.L-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 28.05.2015.a.
APELLATSIOON:
3. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 29. mai 2015. a D.L-ile otsus ei ole põhjendatud mõistetud karistuse osas.
Kaitsja nõustudes maakohtu järeldusega, et KarS § 69 kohaldamiseks seaduslik võimalus puudub,leiab, et D.L-ile
mõistetud karistuse määr võiks olla väiksem.
D.L ta peeti kinni sellises joobes, mis on on süüdi tunnistatud küll kahes kuriteos, kuid
väga lähedane piirmäärale, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega (alkoholijoove 0,76 mg/l). Selline joobeaste on kahtlemata isiku süü suuruse näitajaks. Kohus on süüdi tunnistanud KarS § 424 järgi, toomata D.L-i
seejuures esile mingeid asjaolusid, mida arvestades võiks D.L-i süüd lugeda suureks.
Süüdistatav ei ole põhjustanud oma tegudega kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses. On seisukohal, et D.L-i
süü on väike.
D.L-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses
annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajär
gedest aru
saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine
toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohtupraktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja tuvastanud on karistust kergendava asjaolu esinemine, ei ole kohus pidanud võimalikuks lühemaajalise vangistuse mõistmist.
Eeltoodu alusel leiab, et D.L-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale vangistuse sanktsiooni miinimummäära lähedasena.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooni , leiab
ga üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja
eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11).
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste
muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille
sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5. Maakohus on süüdlast karistanud kahe kuriteo eest 9 kuulise vangistusega. Kaitsja leiab, et karistuse määr võiks olla väiksem, sanktsiooni miinimummäära lähedasena. KarS § 329 sanktsioon näeb ette kuni 1 aastase vangistuse ja KarS § 424 santsioon kuni 3
aastase vangistuse. Kohaldades KarS § 63 lg 3 sätteid oli seega karistuse mõistmisel lähtepunktiks 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohus on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt
allapoole jääva karistuse mõistmisel arvestanud asjaoluga, et D.L puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut mis väljendus süü täies ulatuses tunnistamises. Seega on maakohus juba nimetatud asjaolu arvestades veel poole võrra vähendanud mõistetavat karistust, mistõttu on täielikult ainetud kaitsja etteheited, et kohus, arvestades kergendava asjaoluga, pole pidanud võimalikuks lühemajalise vangistuse mõistmist. Kohus on mõistnud lühemaajalise vangistuse.
Kaitsja on leidnud, et kuna süüdistatav pole ohtlikke olukordi põhjustanud pole tema süü suur,
ka joove oli ligilähedane piirmäärale. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud asjaolud olid
maakohtule teada juba esitatud süüdistuse pinnal karistuse mõistmisel on süü suurust t ja
arvestatud. Kolleegiumi veendumuse kohaselt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis kui sellega ei põhjustatud
raskeid tagajärgi ootorsõidukit joobes juhtiv isik . M seab alati ohtu mitte ainult enda vaid kõikide teiste liiklejate elu ja tervise. Raskete tagajärgede tekitamine tooks endaga kaasa ka
raskema süüdistuse ja vastavalt ka karistuse. Asjaolu, et süüdistatav pole liiklusõnnetust põhjustanud pole aluseks KarS § 424 järgi niigi lühikese tähtajas mõistetud s karistuse veelgi leevendamiseks.
6.
Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu otsus karistuse mõistmise osas on piisava
selgusega . A , millised on apellatsioonis esile põhjendatud rvestatud on kõikide asjaoludega toodud. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega, mistõttu selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg- 3 kohtukolleegium apellatsiooni kui § st jätab ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt)