4-15-2848/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(6)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juunil 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-2848 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Andres Parmas ja Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2015. a otsus R R i väärteoasjas LS § 227 lg 3 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik R R (ik: XXXXXXXXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-2848 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2015. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-2848 tunnistati R R süüdi LS § 227 lg 3 järgi, mille eest teda karistati 10 päeva pikkuse arestiga ning kohustati ilmuma otsuse jõustumisel 8. juunil 2015. a aresti kandma. LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti R R ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks kohtuotsuse jõustumisest, mille kulgemine peatub aresti kandmise ajaks. Karistust motiveeris kohus alljärgnevalt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

2(6) võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. R. R tunnistas kiiruseületamist ja väitis, et läks paljuks. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole puhtsüdamliku kahetsusega, olukorras, kus tegelikkuses ületati linnas sõites kiirust ikka väga palju. Soov mitte saada süstemaatilise liiklusrikkujale kohast karistust ja kunstlikult tegelike asjaolude pehmendamine ei ole kohtu jaoks kaugelt siiras ja veenev. R. R i süü on suur ja oma käitumisest ta asjakohaseid järeldusi teinud ei ole. Täpsemalt, kohus on seisukohal, et R. R ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, sest jätkab väärtegude toimepanemist. R. R it on korduvalt karistatud just kiiruse ületamisega seoses, viimase kahe aasta jooksul neli korda. R. R il on kehtivaid väärteokaristusi kokku viis, neist neljal korral on ta ületanud lubatud sõidukiirust. Seetõttu on kaebuse esitaja eripreventsioon täiesti negatiivne. Eelnevalt on R. R ile karistuseks määratud rahatrahvid ja kahel korral on mootorsõiduki juhtimisõigus lühiajaliselt ära võetud. Rahatrahvid, juhtimisõiguse äravõtmine ja ka üldkasulik töö on kõik siiski nö pehmemad meetmed eeskätt esmarikkujate või ka teatud määral pelgalt korduv liiklusrikkujate mõjutamiseks, sest süüdlane jäetakse vabasse ja lühiajaliselt eemaldatakse juhtimiselt. R. R i puhul on aga tegu juba mitmel korral karistatud süstemaatilise kiiruse ületajaga. Arvestades eelnevat ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et eelnevad trahvid on ka tasumata, ei ole võimalik R. R it karistada rahatrahviga. Samuti ei arva kohus, et

R. R ile oleks vaja asendada määratud arest üldkasuliku tööga, kuna tegemist on karistamatuse tundest kantud süstemaatiline liiklusseaduse rikkujaga, kellele vabaduse tingimustes kohaldatud karistused seetõttu ilmselt ei toimi ja need ei oleks ka enam kohased erinevate preventsioonide mõttes. Samuti ei ole R. R hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et üksnes kergema liigilised karistused ei ole talle ühiskonna jaoks soovitud mõju avaldanudki. Kohtu hinnangul on põhjendatud tema karistamine nüüd juba üksnes aresti ja lisakaristusega kombineeritult, mis sunniks teda tõhusamalt hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohane karistus peab tabama ebamugavalt isiku emotsioone ja püüdlusi, sundimaks oma väärtushinnanguid positiivseks muutma. Üldpreventiivses mõttes tuleb kohtul liiklusõigusrikkumistele reageerides kaitsta igati õiguskorra s.t. kõigi ühiskonna liikmete huve. Eesti on liiklussurmade osas arengumaa, kuna liikluskulutuuritus ja hoolimatus teiste kaasliiklejate eludest ja tervisest – tähtsaimad õigushüved - toob kaasa kordades ja kordades enam liiklussurmasid, invaliidistumisi jm tervise kahjustusi kui nt Rootsis jpt arenenud riikides, kelle hulka arusaamade osas suures plaanis meie rahvas kuuluda soovib. Just rahva enamuse tahtest lähtuvalt kehtestatud õigusraamistik lähtub olulistest õigushüvedest, mistõttu liiklus ei ole lustimise, emotsioonide rahutu väljaelamise vm hoolimatuse väljendamise koht, mistõttu esineb üksnes õigusrikkujates pelk illusioon, et kiiruse ületamine on enamuse poolt aktsepteeritud. Ühiskonnas kehtivad seadused lähtuvad rahva püsimisest, jätkusuutlikkusest ja rahva tervisest. Seega tuleb vältida igati ohte, mis võivad kaasa

3(6) tuua liiklussurmad, ükskõik kelle töövõime kaotuse või ravikulud ehk koormuse haigekassale jms, mis vähemalt avaldab mõju igale kodanikule maksude jm kaudu. Seega kihutamine ei ole üksnes kihutaja asi. Kes süstemaatiliselt eirab rahva soove ja pürgimusi rahulikule ning turvalise keskkonnale, tuleb võtta riigi poolt käsile ja teda karistada kohaselt.

R. R i suhtumine ja rikkumiste süstemaatilisus viitab täielikult väljakujunenud karistamatuse tundele. Arvestades eeltoodut ja eeskätt kuivõrd R. R it ei ole varem ka arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks R. R i karistamist alla ühekolmandikulise sanktsiooni määra järgi 10 ööpäevase arestiga.

R. R ilt on eelnevalt lühiajaliselt juhtimisõigus ära võetud, kuid nimetatu ei ole muutnud isiku käitumisviisi. Arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, tuleb kohtu hinnangul kohaldada R. R ile ka KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. R. R peab tõsiselt järele mõtlema, et ta peab elama ühiskonnas enamuse tahte s.t. õigusaktide alusel kehtestatud reeglite järgi ja väljapool seda. Selline lisakaristuse rakendamine on igati põhjendatud ka eelpool kirjeldatult nii eri – kui üldpreventsiooni alusel.

2. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik R. R , kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas. R. R märgib apellatsioonis, et tunnistas ennast kohtuistungil süüdi väärteo toimepanemises ja teeb seda jätkuvalt, kuid jätkuvalt palub kergemat karistust – aresti asendamist ÜKT-ga ja lubade äravõtmist lühemaks ajaks. Ta on momendil töötu ja mõlemad karistused mõjutavad oluliselt tema võimekust hakkama saada ning pigem muudavad teda ühiskonnale koormaks, kuna ta on sunnitud hakkama riigilt abi ja toetusi taotlema. Arestikambris istuv inimene on kulu riigi maksumaksjale, kuid tehes ÜKT-d saab olla kasulik ja tulutoov kodulinnale. Samas on ta igapäevaselt abiks oma pensionärist (eelnevalt invaliidsusgrupi peal olnud) emale. Tema eemalviibimine 10 päeva seaks ema hakkamasaamise tõsise küsimärgi alla. Lubadeta olemine põhimõtteliselt välistab selle aja jooksul igasuguse ärilise tegevuse ning samuti raskendab see emale toeksolemist. Ta saab täiesti aru meetmest load ära võtta, kuid siiski palub kaaluda võimalust vähendada seda

6 kuult 3 kuule – ka 3 kuud on tema jaoks väga pikk aeg juhtimisõiguseta ja paneb teda väga tõsiselt oma tegude üle järele mõtlema. 6 kuud lubadeta olekut võib päädida olukorraga, kus pikalt ette valmistatud äriprojektid jäävad realiseerimata ning tema töötu staatus pikeneb teadmata ajani. Ta omab lube ja tal on sõidustaaži üle 20 aasta, sõidab aastas läbi kindlasti rohkem kilomeetreid kui keskmine eestlane. Kõigi nende aastate jooksul pole põhjustanud ühtegi avariid ega viibinud roolis joobetunnustega. Viimase kahe aasta jooksul on teda karistatud kiiruse ületamise eest neli korda. Ta väga kahetseb seda, kuid julgeb arvata, et see ei muuda teda veel süstemaatiliseks paadunud liiklushuligaaniks. Momendil arutuse all olev rikkumine leidis aset öösel inimtühjal teel asula lõpu vahetus läheduses. Loomulikult ei vabanda see tema käitumist, mida ta siiralt kahetseb, kuid siiski julgeb mainida, et momendil ei seadnud ta ohtu mitte kellegi elu ja tervist. Ta lisab oma apellatsioonile Reporteri video 30. aprillil juhtunud väärteost Tallinn-Tartu maanteel – XXXXXXXXXXXXXX . Selle väärteo korda saatnud kodanik on kõigest 25 aastane ja on ligi

70 korda politseile vahele jäänud! Kõne all olev väärtegu pandi toime tipptunnil Tallinn-Tartu maanteel, sõiduki kiirus oli 182 km/h! Kodanikule määrati karistuseks 10 ööpäeva aresti ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks – täpselt sama karistus, mis määrati talle! Ta pöördub kohtu poole palvega veel kord talle määratud karistus üle vaadata, kõiki eelnevalt välja toodud asjaolusid arvesse võtta ja kaaluda võimalust kergendada karistust.

4(6) Kahetseb siiralt oma tegu ja võib kinnitada, et käesolev kohtuprotsess mõjutab kindlasti tema väärtushinnanguid positiivses suunas.

2.1. Täiendatud apellatsioonis palub R. R puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist, märkides, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 17.06.2015. a, kui tähitud kiri jõudis temani 18.06.2015. a. R. R märgib täiendatud apellatsioonis, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ning ei soovi kaitsja osalemist menetluses.

3. Kuivõrd kaebuses teatati ringkonnakohtule, et R. R soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus asja kohtuliku lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis kirjalikus seisukohas, et apellatsioonis taotletakse maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmist, kuid kohtuväline menetleja ei toeta apellatsiooni ja seda järgmistel põhjustel.

Kuivõrd menetlusalune isik ei vaidlusta teo toimepanemist, ei puuduta apellatsioonivastus teo toimepanemist ega selle tõendatust. Selles osas jääb kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde, mis on esitatud maakohtus. Apellatsioonis ei ole apellant esitanud maakohtus esitatust erinevaid argumente, kus samuti taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist, kuna load on vajalikud töö tegemiseks. Samas on menetlusalune isik ise kirjutanud, et on momendil töötu ja ei ole tõendanud, miks töötuna on temal juhtimisõiguse omamine vajalik.

Karistusseadustiku § 50 lg 2 juhtimisõigust välistavaid asjaolusid temal ei esine. Samas on ka maakohus oma otsuses viidanud, et lühiajalist juhtimisõiguse äravõtmist on menetlusalusele isikule karistuseks määratud ka varasemalt ning see pole oma eesmärki täitnud. Menetlusalune isik on sellest olenemata lubatud sõidukiirust ületanud. Antud kaasuses ei ole sõidukiiruse ületamine toimunud nagu apellatsioonis viidatud kaasuses asulavälisel vaid asulasisesel teel, mis tõstab teo ohtlikkust kordades. On vahe selles, kas 90 km/h lubatud sõidukiiruse juures ületatakse kiirust 182 km/h või linnas 50 km/h lubatud sõidukiirust 91 km/h.

Linnas on liiklejate sh jalakäijate teel liiklemise võimalus suurem, kui maanteel. On ainuõige sellise liikleja liiklusest eemaldamine pikemaks ajaks, kui seda on tehtud seni. Aresti asendamist üldkasuliku tööga on apellatsioonis põhjendatud ühiskonna koormavaks muutmisega. Selles osas tuleb märkida, et riik on ette näinud ühe karistuse liigina aresti ja seda ohtlikemate rikkumiste eest. Karistuse kandja ei pea mõtlema sellele, kui palju karistuse kandmine riigile maksma läheb vaid sellele, et ta edaspidi samalaadilisi rikkumisi enam toime ei pane.

Arvestada tuleb karistuse mõjususest, mitte sellest, kui kallis või odav see riigile on. Antud juhul ei ole varasemad karistused oma eesmärki kandnud ning maakohus on õigesti, hinnates süü suurust ning üldja eripreventiivseid asjaolusid, mõistnud karistuseks raskema karistusliigi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi R. R kohustus apellatsioonis esinenud puudused kõrvaldama 17. juuniks 2015. a, kuid tegi seda alles 18. juunil 2015. a, loeb ringkonnakohus R. R i poolt puudused kõrvaldatuks tähtaegselt, sest R. R sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte alles 18. juunil 2015. a. Kuivõrd R. R kõrvaldas puudused tähtaegselt, vaatab ringkonnakohus apellatsiooni sisuliselt läbi.

5(6)

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult põhjendanud R. R ile mõistetud karistust, seda, miks tuleb R. R i põhikaristusena karistada arestiga ning miks tuleb temalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et R. R i poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

R. R esitatud kaebuses ei vaidle sisuliselt vastu karistuse liigile, kuid leiab, et mõlemad karistused mõjutavad tema võimekust hakkama saada, kuna tal käesoleval ajal puudub töökoht, mistõttu palub aresti asendamist üldkasuliku tööga ning juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks ajaks. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud kaebuse väidete pinnalt asendada aresti üldkasuliku tööga või lühendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega, kuivõrd R. R ei ole kaebuses välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise karistuse osas. Nimelt, R. R i puhul on tegemist isikuga, kes on järjepidevalt toime pannud analoogseid liiklussüütegusid. Nende eest on teda karistatud nii rahatrahvide kui ka juhtimisõiguse lühiajalise äravõtmisega, kuid varasemalt mõistetud kergemad karistused ei ole isikule mingit mõju avaldanud, sest ta on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Kuivõrd varasemad karistused pole mõju avaldanud, on käesoleval juhul põhjendatud isiku karistamine raskema karistuse - arestiga ning samuti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega pikemaks ajaks, kui eelmistel kordadel. Rahatrahvid on R. R il seni samuti tasumata. Seega nähtub eeltoodust, et isikule ei ole varasemalt mõistetud karistused mingit mõju avaldanud, ta ei ole nendest vajalikke järeldusi teinud, hoopis on jätkanud süütegude toimepanemist. Isiku senise käitumise pinnalt on põhjendatud asuda seisukohale, et ÜKT ei kannaks endas eripreventiivseid eesmärke, sest varasemad kergemad karistused ei ole R. R i mõjutanud edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja karistusena saab isikut õiguskuulekale teele mõjutada vaid arestiga, mis võib midagi R. R i suhtumises ja käitumises edaspidi muuta, kui ta tunneb karistuse reaalset toimet, erinevalt rahatrahvidest, mida isik ei tasunud ja mis seetõttu isikule mingit mõju ei avaldanud. Seetõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud asendada R. R i karistust

– aresti - ÜKT-ga, sest see ei pruugi isiku senise käitumise pinnalt käesoleval juhul isikule küllaldast mõju avaldada ja ei taga piisavalt tema õiguskuulekat käitumist. Samuti ei ole R. R esitanud mingeid selliseid põhjendusi või tõendeid, millest nähtuks, et aresti kandmine on tema puhul raskendatud, mis võiks tingida tema põhikaristuse asendamise ÜKTga. Kaebuses kinnitas R. R ise, et töökohta tal ei ole, seega töökohustuste täitmist aresti kandmine kuidagi ei mõjuta. Arest on karistusena süütegude toimepanemise eest ette nähtud sõltumata asjaolust, et see on riigile kulukas. Kui aga R. R muretseb riigi heaolu pärast, siis esmasena võiks ta lõpetada ühiskonnaohtlike süütegude toimepanemise, millega seab ohtu enda ja teiste kaasliiklejate elu ja tervise, ning teiseks võiks tasuda temale liiklussüütegude eest mõistetud rahatrahvid. Töö otsimisega saab R. R aga alustada koheselt pärast aresti ära kandmist. Tulenevalt kaebuse väidetest, et R. R peab olema igapäevaselt abiks oma pensionärist emale ja tema eemalviibimine 10 päeva seaks ema hakkamasaamise küsimärgi alla, on selline R. R i väide paljasõnaline, oma sõnade kinnituseks ta dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole, millest nähtuks, et ema olukord on selline, et ta igapäevaselt üldse abi vajab ning et tema abistajaks R. R on. Mõistetud 10 päevane arest on kohane ka tulenevalt asjaolust, et kuigi R. R i on varem korduvalt liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud, ei ole teda eelnevalt arestiga karistatud, mistõttu aresti mõistmine 1/3 suuruses sanktsiooni määras on antud juhul ka igati mõistlik.

6(6) Nagu juba eelpool öeldud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on R. R i suhtes samuti igati seaduslik ja kohane karistus, sest varasemalt temale mõistetud ühe ja kahe kuu pikkused mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmised pole mõju avaldanud ja R. R on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, mistõttu eelmistest kordadest raskem karistus võib suunata R. R i edaspidi seaduskuulekale teele. R. R on ise kaebuses kinnitanud, et tal töökohta ei ole, mistõttu on oletuslik tema arvamus, et lisakaristuse kohaldamine kuueks kuuks mõjutab tema võimekust edaspidi hakkama saada. R. R ei ole esitanud andmeid, et tema oskused ja töökoha otsimine on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, mis võiks iseenesest raskendada töökoha leidmist ja mis võiks omakorda tingida lisakaristuse lühendamise. Käesoleval juhul on seega tegemist isikuga, kes ei tööta ja kelle puhul ei nähtu muid takistusi aresti kandmiseks ning samuti ei nähtu, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks seaks isiku tööturul hakkamasaamise põhjendamatult raskesse olukorda. Seetõttu pole põhjendatud R. R i põhikaristuse – aresti – asendamine ÜKT-ga ega ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise lühendamine. R. R i puhul ei esine ka KarS § 50 lg 2 asjaolu, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on samuti põhjendatult oma vastuses viidanud asjaolule, et maakohtus taotles R. R juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks ajaks kui 6 kuud tulenevalt asjaolust, et juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik töö tegemiseks. Ometi selgub kaebusest, et isikul tegelikult käesoleval juhul töökohta ei olegi ning

R. R ei ole ka tõendanud, miks töötuna on temal juhtimisõiguse omamine vajalik. Tulenevalt R. R i poolt kaebuses välja toodud teisest liiklejast, kes pani R. R i arvates toime raskema teo, kuid karistuseks sai sama karistuse kui temagi, vajab esiteks märkimist, et iga isiku puhul peab karistus vastama teo tehioludele ja menetlusaluse isiku isikuandmetele. R. R i teo raskust ja tema isikut arvestades on maakohtu poolt mõistetud karistus kohane ja proportsionaalne. Teiseks ei erine viidatud isiku tegu ja isikuandmed oluliselt R. R ist olukorras, kus nagu kaebuses märgitud, on ka R. R ise politseile vahele jäänud kokku 28 korda (millest kehtivaid väärteokaristusi 5) ning kui R. R i poolt viidatud sõidukijuht ületas kahekordselt lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, siis ületas ka R. R ise pea kahekordselt lubatud sõidukiirust, kuid seda asulasisesel teel. Seega ei saa R. R i poolt kaebuses välja toodud viidatud näite pinnalt küll asuda seisukohale, et maakohtu poolt R. R ile mõistetud karistus ei ole kohane, vastupidi, see on igati seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on R. R i elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, R. R i poolt süütegude järjepidev toimepanemine on kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra mõjutab tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 29.04.2015. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla, Andres Parmas, Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/