3-14-53145/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53145

Haldusasi OÜ Smartlink kaebus Maksuja Tolliameti 04.11.2014 maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja OÜ Smartlink (registrikood 10648908) esindaja vandeadvokaat Terje Eipre vastustaja Maksuja Tolliamet esindaja Martin Aas

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Smartlink kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 29.06.2015. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. 20.10.2014 esitas OÜ Smartlink (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) Maksuja Tolliametile (edaspidi ka MTA, maksuhaldur või vastustaja) Juriidilise isiku maksuvõla tasumise ajatamise taotluse (registreeritud nr-ga 13-4/37159), milles palus maksuvõla summas

76 990,77 eurot tasumise ajatada kuueks (6-ks) kuuks. Taotlusele olid lisatud bilanss ja kasumiaruanne (seisuga 01.01.2014 ja 31.08.2014) ning rahavoogude prognoos 6 kuu kohta /tl 14-21/.

2. 04.11.2014 maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega (edaspidi ka otsus) jättis MTA kaebaja taotluse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §

112 lg 4 p 6 alusel rahuldamata /tl 11-13/.

3. 10.12.2014 esitas OÜ Smartlink Tallinna halduskohtule kaebuse MTA 04.11.2014 otsuse tühistamiseks /tl 1-8/.

4. Halduskohus 21.01.2015 määrusega võttis kaebuse menetlusse /tl 22-23/ ja 13.02.2015 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 35/.

5. 05.03.2015 esitas MTA kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 39-40/ ning 06.04.2015 esitas kaebaja oma täiendavad seisukohad /tl 41-42/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Smartlink on seisukohal, et vaidlustatud otsus puudutab (rikub) ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmine, mis toob kaasa maksuvõla kohese ja täielikus ulatuses sissenõudmise, halvab aktiivselt tegutseva ettevõtte majandustegevuse ning toob kaasa selle maksejõuetuse. Kaebaja on maksuvõla ajatamise taotluses toonud välja objektiivsed asjaolud, mis viisid maksuvõla tekkimiseni. Kaebaja on IT alal tegev juba 14 a. Tema maksuvõlad tekkisid seoses mitmete sõlmitud töövõtulepingute äralangemise ning nende täitmise edasilükkumisega (nt. Maanteeameti liiklusinfosüsteemi tellimus, mille IT-arenduse lahendus osutus algsest keerukamaks). Eeltoodud põhjustel ning mitmete IT-arenduste äralangemisel/edasilükkumisel osutusid rahavood negatiivseks. Osaliselt tekkis maksuvõlgnevus ka 2012. a planeeritud IT- projektide mahu ära langemisel, samuti AS Eesti Energia vahel sõlmitud raamlepinguga ettenähtud tööde tellimise äralangemisega 2013. a. Maksuvõla tekkimise põhjuseid jm asjaolusid selgitas kaebaja vastustajale saadetud mitmetes pöördumistes. Kaebaja põhjendas oma taotluses maksuvõla ajatamise vajadust. Kaebaja on aktiivselt tegutsev ettevõte, millel hetkel puuduvad rahalised vahendid võla tasumiseks. Tulu maksude tasumiseks laekub IT- juhtimise alaste teenuste osutamistest, samuti IT-arenduse projektidest. Läbi on viidud suuri kärpeid kulude kokkuhoidmiseks (sh personali vähendamine). Kaebaja osutab IT-teenust erinevatele ettevõtetele ja asutustele (riigiasutused, sh kaitsevägi, ministeeriumid, haiglad) ning hoolitseb omavalitsuste IT-lahenduste turvalisuse, efektiivsuse ja kaasaegsuse eest. Üksnes käeoleva aasta jooksul (periood kuni maksuvõla ajatamise taotluse esitamiseni) on kaebaja tasunud riigimakse, maksuvõlga ja intresse kokku 36 200,45 euro ulatuses, mis moodustab

47% üleval olevast maksuvõlast. Eeltoodust nähtub, et kuigi ettevõttel on maksuvõlg, on ettevõte toimiv (teenindab igapäevaselt eraja avaliku sektori kliente), tegutsev ning jätkusuutlik, samuti igakuiselt riigikassasse maksude näol panustav. Kaebaja on ka vastustajale selgitanud, kuidas suudetakse maksuvõla ajatamise perioodil tagada ajatatud ja jooksvate kohustuste täitmist. Kaebaja plaanib kaasata ettevõttesse lisainvesteeringuid, et tagada ettevõtte areng ja jätkusuutlikkus. Riigiasutustega on sõlmitud raamlepingud (nt SMIT), mille alusel tellitakse kaebajalt mitmeid IT-alaseid analüüsi-, arendusning testimistöid.

Koostöös EL suurte laevaettevõtetega (konsortsium, kus on koos n Fincantieri, STX France, Mayer Werft) taotleb kaebaja EL vahendeid Horizon 2020 LeanShip programmi raames, et välja töötada tarkvara, millest on huvitatud nii EL kui ka laevaehitajad (2015 jõustub emissioonidirektiiv). Projekt, mille nimel kaebaja on pikalt tööd teinud, peaks käivituma k.a. lõpus. Samuti sõlmis kaebaja k.a sügisel koostöölepingu Lõuna-Aafrika ettevõttega taksotellimise süsteemi kasutusele võtmiseks Johannesburgis jt. linnades, milline süsteem hakkab ettevõttele tooma raha sisse alates 2015. a veebruarist.

Ühtlasi esindab kaebaja kolme välisriigi IT-ettevõtte IT-alaste valmistoodete ja teenuste edasimüüki Baltikumis. Kaebaja on oma tegevust ja plaane põhjalikult selgitanud ka mitmes varasemas vastustajale esitatud selgituses ning kirjas. Vastustaja blokeeris oma 14.11.2014. a korraldusega nr 13-11/115593 ootamatult kaebaja kontod, mis tekitas ettevõttele pöördumatut majanduslikku kahju, kuna ettevõtte majandustegevus on täielikult halvatud (ettevõtte poolseid kohustusi ei ole võimalik täita, nt klientidele kaupade ja teenuste osutamine on takistatud, klientidele ei ole võimalik soetada nende poolt tellitud riistja tarkvara, töötasud on maksmata jne).

Eeltoodu on põhjustanud olukorra, kus rahulolematud kliendid ütlevad üles teenuselepingud ning kaebajat ähvardab juba lähimas tulevikus püsiv maksuameti poolt põhjustatud maksejõuetus. Kaebaja leiab, et MTA 04.11.2014 otsus maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on õigusvastane, kuna see on diskretsiooniotsusena piisavalt kaalutlemata ja motiveerimata ning ei täida oma eesmärki, milleks on makseraskustes maksukohustuslaselt maksuvõla kättesaamine. Vastustaja käsutuses on piisavalt tõendeid ja informatsiooni selle kohta, et maksuvõla kohene sissenõudmine võib kaasa tuua kaebaja püsiva maksejõuetuse (pankroti), mis toob omakorda kaasa olukorra, kus maksuvõlg jääbki valdavas ulatuses tasumata, rääkimata jooksvalt makstavatest maksudest.

Maksuvõla ajatamata jätmise tagajärjeks on ka see, et kaebaja ettevõttes töötavad töötajad kaotavad töö. Sellise olukorra tekkimine ei ole kindlasti riigi ega ka maksukohuslase huvides. Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) §-dele 4 ja 56 kaebaja rõhutab, et vastustaja on oma otsuses jätnud täiesti kaalumata, millise tagajärje toob otsus kaasa nii kaebaja kui ka riigi huvidele. See tähendab ilmselgelt otsuse puudulikku motiveerimist. Maksumaksja ei pea ise oletama, mida haldusorgan on talle kohustusi pannes aluseks võtnud – vastupidi: haldusorgani ülesanne on selgitada ja motiveerida, mis on tema tegevuse seaduslikuks ja faktiliseks aluseks.

Otsus ei ole ka põhjendamisvea tõttu kohtu poolt kontrollitav. Põhjendamiskohustuse täitmata jätmine toob pea alati kaasa haldusakti tühistamise, kuna see on üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks. (RK 11.02.2009 lahend kohtuasjas nr 3-3-1-79-08).

Vastustaja Maksuja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata järgmise põhjendusega: Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tugines maksuhaldur kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel MKS § 112 lg 4 p-le 6. Viidatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui esineb muid asjaolusid või põhjuseid (kui lõike eelmistes punktides nimetatud), mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Eelnev tähendab, et maksuhaldur peab ära näitama kaalutlused, miks sellel üksikjuhul ei ole maksuvõla tasumise ajatamine otstarbekas.

Maksuhalduri hinnangul on otsuse põhjendavas osas selgelt välja toodud kaalutlused, miks maksuvõla tasumise järjekordne ajatamine otstarbekas ei ole. Esiteks, maksuhaldur analüüsis OÜ Smartlink finantsmajanduslikku olukorda ja tuvastas, et äriühingul on likviidsete vahendite puudus ja äriühingu maksevõime üldine tase on väga nõrk (otsuse lk 2, lõik 7). Teiseks, kaebaja on kolmandale isikule andnud laenu perioodil, mil tal oli tasumata maksuvõlg (otsuse lk 2, lõik 8 ja lk 3, lõik 2). Seega eelistas kaebaja maksuhalduri ees maksuvõla tasumisele kolmandale isikule laenu andmist.

Kolmandaks, kaebajal on olnud korduvalt probleeme maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisega (otsuse lk 3, lõik 3). Neljandaks, hoolimata asjaolust, et maksuhaldur on andnud viiel korral kaebajale võimaluse tasuda maksuvõlga ajakava alusel, ei ole OÜ Smartlink suutnud kokkulepitud tingimustest kinni pidada ja maksuvõlg on kasvanud (otsuse lk 2, lõik 4). Viiendaks, kaebaja ei ole kinni pidanud viimases ajatamise taotluses lubatud maksuvõla tasumise tempost, kuna lubatud 1500 euro asemel kanti oktoobris 2014 maksuhalduri ettemaksukontole ainult 600 eurot (otsuse lk 3, lõik 6).

OÜ Smartlink maksuvõla ajatamise taotlust ilmestab kaebuses sisalduv selgitus selle kohta, kuidas suudetaks maksuvõla ajatamise korral ajatatud ja jooksvaid kohutusi täita. Kogu selgitus on hüpoteetiline ja tugineb üksnes tulevikku suunatud plaanide õnnestumisel - kaebaja plaanib, peaks käivituma ja hakkab raha sisse tooma. (kaebuse lk 3, lõik 4). Kaebaja taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis võrreldes varasema käitumisega selge muutuse kaasa tooksid, pigem vastupidi, ei ole usutav, et midagi muutub ja kaebaja maksuvõla tasub. Tõesti, maksuvõla tasumise ajatamise alternatiiv on MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1 kohaselt maksuvõla viivitamata sissenõudmine ja sundtäitmine võib teoorias kaasa tuua äriühingu püsiva maksejõuetuse.

Eelnev ei tähenda aga seda, et maksuhaldur peaks võimaliku pankroti ettekäändel maksuvõla tasumist lõppmatuseni edasi lükkama ja seeläbi maksuvõla sissenõudmisest sisuliselt üldse loobuma. Selline seisukoht oleks vastuolus avaliku huviga. Olukorras, kus on selge, et isik ei ole varasemalt täitnud ega ole võimeline ka praegu täitma ajatamise raames kokku lepitavaid tingimusi, tuleb asuda seisukohale, et maksuvõla viivitamata sissenõudmine tagaks, järjekordse maksuvõla tasumise ajakava koostamisega võrreldes, maksuvõla parema laekumise.

Kaebaja OÜ Smartlink täiendavad seisukohad Kuni hetkeni, millal MTA kaebaja pakutud graafiku tagasi lükkas, oli tegemist igakuist stabiilselt rahavoogu omava ettevõttega, millel oli võimalik tasuda vastavalt väljapakutud graafikule. Põhjused, mida MTA kaebaja väljapakutud graafiku tagasilükkamisel tõi, ei olnud mõistlikud. MTA niisugune otsus tekitas olukorra, kus kaebajal ei olnud enam võimalik oma tegevusega jätkata. Smartlink OÜ on olnud korralik maksumaksja. Puhtalt ainult intressi on 01.2012-30.10.2015 makstud 18 066,34 eurot. 2014. aasta jooksul maksis Smartlink OÜ maksuametile 29 789,20 eurot, mis on selge näide, et maksuvõime oli olemas. Lisaks oli maksuvõlg vähenenud. Olukorra paranemise kohta 2014. a kaebaja lisab 2014 lõpu seisuga bilansi ja kasumiaruande /tl 43-47/.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlustatud otsus on tehtud MKS § 112 lg 4 p 6 alusel, mille kohaselt maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui esineb asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu ei pea maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Nimetatud sättest nähtuvalt on tegemist haldusorgani diskretsiooniga, kuna HMS § 4 lg 1 järgi kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus märgib, et kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus allub kohtulikule kontrollile vaid piiratud ulatuses. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Samas kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega kohus saab vaid kontrollida, kas otsuse on teinud selleks pädev isik, kas vastustaja on täitnud kaebaja taotlust lahendades menetlusnorme ja teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning kas otsus vastab vorminõuetele.

2. Kaebusest nähtuvalt Smartlink OÜ peabki kaevatud otsust õigusvastaseks seetõttu, et kaebaja hinnangul vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel teostanud piisavalt kaalutlusõigust, otsus on motiveerimispuudustega ja rikub selliselt kaebaja õigusi ning seetõttu tuleb otsus tühistada. Vastustaja Smartlink OÜ kaebuse kohta antud vastusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja etteheidetega otsusele. Kokkuvõtlikult on MTA seisukohal, et otsuses on välja toodud kaalutlused, millest maksuhaldur taotluse rahuldamata jätmisel lähtus ja millest tulenevalt ta ei pidanud maksuvõla tasumise järjekordset ajatamist otstarbekaks. Vastustaja hinnangul on kaevatud otsus õiguspärane, sh motiveeritud ja proportsionaalne, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

3. Poolte seisukohtadest ilmneb, et nende vahel puudub vaidlus faktilistes asjaoludes, mis käesoleva kaebuse lahendamisel tähtsust omavad (kaebajal maksuvõla olemasolu ja selle suurus, kaebaja varasemad maksuvõla ajatamise taotlused ja nende lahendamise tulemused jms). Seetõttu ei oma tähtsust, et MTA ei ole kohtule esitanud „kõiki vaidlustatud otsuse aluseks olnud jm asjassepuutuvaid, kohtule veel esitamata dokumente“, nagu kohus nõudis 21.01.2015 määruses. Samuti ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla MTA pädevust vaidlusalust otsust teha. Samas kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolud, miks kaebajal tekkisid kunagi maksvõlad ja mis on takistanud neid kõrvaldamast, ei puutu otseselt käesolevasse vaidlusse – neid asjaolusid on maksuhaldur hinnanud varasemate maksuvõla ajatamise taotluste lahendamisel. Samuti on asjakohatu Smartlink OÜ väide, et MTA „blokeeris oma 14.11.2014. a korraldusega nr 13- 11/115593 ootamatult kaebaja kontod, mis tekitas ettevõttele pöördumatut majanduslikku kahju“, kuna seda MTA otsusest hilisemat vastustaja toimingut ei ole käesolevas kaebuses vaidlustatud ja kohus ei saa väljuda kaebuse raamidest (vt HKMS § 41 lg 1).

4. Vastavalt HMS (kohaldatav MKS § 45 alusel) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 55 lg 1 kohaselt haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, sama paragrahvi lg 2 järgi haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Tulenevalt HMS § 5 lg-st 1 menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Samas vastavalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Konkreetselt maksuvõla tasumise ajatamise otsustamine on reguleeritud MKS §-s 112, mille lg

1 näeb ette, et maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on maksuhalduril õigus maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Viidatud MKS § 112 lg-s 4 on sätestatud alusel, mil maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, sh p 6, mida on kohaldatud käesoleval juhul. Tulenevalt HMS §-st 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kohus, analüüsinud eelviidatud jm asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki teadaolevaid asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on kokkuvõtlikult seisukohal, et Smartlink OÜ kaebus ei ole põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud kaebaja suhtes läbi viidud menetluses niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud viia vastustaja valedele järeldustele. Vastustaja on järginud nii uurimispõhimõtet kui ka teostanud seaduslikult kaalutlusõigust. Otsuse on teinud selleks pädev isik. Et otsus on kohtu hinnangul nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ei kuulu Smartlink OÜ kaebus rahuldamisele.

5. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et otsus ei ole põhjendamisvea tõttu kohtu poolt kontrollitav. MTA on õigesti märkinud, et MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur peab ära näitama kaalutlused, miks sellel üksikjuhul ei ole maksuvõla tasumise ajatamine otstarbekas. Kohus nõustub maksuhalduriga, et antud juhul on otsuse põhjendavas osas selgelt välja toodud kaalutlused, miks maksuvõla tasumise järjekordne ajatamine otstarbekas ei ole, ning need on kohtulikult kontrollitavad: OÜ Smartlink finants-majandusliku olukorra analüüsi tulemusena on MTA tuvastanud, et äriühingul on likviidsete vahendite puudus ja äriühingu maksevõime üldine tase on väga nõrk (otsuse lk 2, lõik 7).

Seda asjaolu ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Samuti on vastustaja märkinud, et kaebaja on kolmandale isikule andnud laenu perioodil, mil tal oli tasumata maksuvõlg (otsuse lk 2, lõik 8 ja lk 3, lõik 2). MTA on õigesti järeldanud, et sellega on kaebaja eelistanud maksuhalduri ees maksuvõla tasumisele kolmandale isikule laenu andmist olukorras, kus OÜ-l Smartlink on olnud pikaajaliselt (alates 2013. a jaanuarikuust maksuvõlg). Kaebaja ei ole ümber lükanud ka vastustaja väidet, et kaebajal on olnud korduvalt probleeme maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisega (otsuse lk 3, lõik 3) ning et hoolimata asjaolust, et maksuhaldur on andnud viiel korral kaebajale võimaluse tasuda maksuvõlga ajakava alusel, ei ole OÜ Smartlink suutnud kokkulepitud tingimustest kinni pidada ja maksuvõlg on hoopis kasvanud (otsuse lk 2, lõik 4).

Ka ei ole OÜ Smartlink vaidlustanud MTA väidet, et kaebaja ei ole kinni pidanud viimases ajatamise taotluses lubatud maksuvõla tasumise tempost, kuna lubatud 1500 euro asemel kanti oktoobris 2014 maksuhalduri ettemaksukontole ainult 600 eurot (otsuse lk 3, lõik 6). Kohtu hinnangul on MTA nende asjaolude pinnalt teinud õige järelduse, et ülaltoodu viitab selgelt kaebaja halvale maksedistsipliinile. Kuivõrd maksuvõla tasumise ajakava koostatakse ajutiste makseraskuste leevendamiseks, siis olukorras, kus kaebaja maksuvõlg on väga pikaajaline, maksuvõlg on kasvanud, vaatamata sellele, et maksuhaldur on kaebajale alates 2012. a kinnitanud maksuvõla tasumise ajakava viiel korral, on MTA neid kaalutlusi silmas pidades jõudnud õigele lõppjäreldusele, et järjekordse ajatamise taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud.

Kaebaja maksuvõla pikaajalisus ja suurus ning majandusnäitajad seavad kahtluse alla OÜ Smartlink maksevõime tasuda ajakavamakseid ja jooksvaid kohustusi ka uue ajakava kinnitamisel ehk maksuvõla viivitamata sissenõudmine tagaks, järjekordse maksuvõla tasumise ajakava koostamisega võrreldes, maksuvõla parema laekumise. Seda enam, et kaebaja selgitused sellest, kuidas ta edaspidi suudaks paremini maksuvõlga vähendada/ajatamiskava täita on hüpoteetilised ja tinglikud. Nagu eelnevalt märgitud, kohus ei saa hinnata haldusorgani asemel niisuguse otsuse otstarbekust, kuid kohus leiab eeltoodut arvestades, et MTA on hinnanud asjakohaseid (MKS § 112 lg 2 järgi nõutavaid) asjaolusid ja teinud nende põhjal otstarbekuse küsimuses õige järelduse.

Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et ehkki maksuvõla viivitamata sissenõudmine ja sundtäitmine võib kaasa tuua äriühingu püsiva maksejõuetuse, ei tähenda see siiski seda, et maksuhaldur peaks võimaliku pankroti ettekäändel maksuvõla tasumist lõppmatuseni edasi lükkama ja seeläbi maksuvõla sissenõudmisest sisuliselt üldse loobuma, kui kaebaja senine maksekäitumine ei anna alust uskuda, et edaspidi maksedistsipliin paraneb. Maksuhaldur on kaebajale piisavalt pika aja jooksul korduvalt vastu tulnud, kuid kaebaja erahuvi kõrval ei saa maksuhaldur jätta tähelepanuta ka avalikku huvi, ning nähtuvalt otsusest on viimane olnud MTA hinnangul nüüdseks juba kaalukam kaebaja huvist.

Seetõttu kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsus „ei täida oma eesmärki, milleks on makseraskustes maksukohustuslaselt maksuvõla kättesaamine“.

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et käesoleval juhul jääb Smartlink OÜ kaebus rahuldamata ning MTA ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik