3-14-53032/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-14-53032

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2015. a Tallinn Haldusasja number 3-14-53032 Haldusasi Capital Transfer Estonia OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 02.10.2014.a korralduse nr 12.2-3/22987-8 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Capital Transfer Estonia OÜ, esindaja Oliver Vainola Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Jane Rõuk RESOLUTSIOON Jätta Capital Transfer Estonia OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) andis 02.10.2014.a Capital Transfer Estonia OÜ-le korralduse nr 12.2-3/22987-8, millega kohustas Capital Transfer Estonia OÜ-d kui kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde ja andma suulisi selgitusi ning esitama Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga sõlmitud lepingud ja muud asjassepuutuvad dokumendid. Teabe saamine on korralduste põhjenduste kohaselt vajalik seoses Mere Tööjõud Tallinn OÜ suhtes läbiviidava 2013.a märtsi kuni 2014.a veebruari tuluja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kontrollmenetlusega, kuivõrd menetluse käigus selgus, et Mere Tööjõud Tallinn OÜ-l polnud kontrollitaval perioodil pangakontosid, äriühingu poolt deklareeritud isikud said töötasud kätte Capital Transfer Estonia OÜ pangakonto(de) kaudu.

2. Capital Transfer Estonia OÜ esitas 13.10.2014.a MTA 02.10.2014.a korraldusele nr 12.2- 3/22987-8 vaide, mille MTA jättis 06.11.2014.a vaideotsusega nr 6-1/2419-2 rahuldamata.

2

3. Capital Transfer Estonia OÜ esitas 04.12.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 02.10.2014.a korraldusele nr 12.2-3/22987-8 tühistamiseks. Tartu Halduskohus edastas 10.12.2014.a määrusega Capital Transfer Estonia OÜ kaebuse haldusasjas nr 3-14-53032 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. Tallinna Halduskohtu 14.01.2015.a määrusega võeti Capital Transfer Estonia OÜ kaebus menetlusse ning tunnistati vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja vaidlustab MTA 02.10.2014.a korraldust nr 12.2-3/22987-8 põhjusel, et tema juhatuse liikme või äriühingu enda suhtes on maksuhaldurile informatsiooni esitamise korral kriminaalmenetluse oht. Kaebaja juhatuse liikme lähikondlase suhtes toimub mitu erinevat kriminaalmenetlust, mille algatajaks ja menetlejaks on MTA uurimisosakond. Lisaks on MTA esindajad teinud erinevates haldusaktides viiteid kaebaja juhatuse liikmele ja temaga seotud äriühingute tegevusele. Seega on kaebaja olukorras, kus ta peab valima sisuliselt kas enda või tema juhatuse liikme põhiõiguste vahel. Kui kaebaja juhatuse liige peaks kasutama õigust nemo tenetur se ipsum accusare privileegile, loeb maksuhaldur meelevaldselt äriühingu poolt korralduse täitmata jäetuks ja seda hoolimata asjaolust, et korralduses on märgitud õigus ütluste andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Kui aga kaebaja allub maksuõiguslikule kaasaaitamiskohustusele ning esitab korralduses nõutud dokumendid, on kaebaja juhatuse liige asetatud olukorda, kus tema või RWT Investeeringute OÜ suhtes on kriminaalmenetluse algatamise võimalus reaalne ja tõenäoline. Maksukohustuslase asetamine sellise valiku ette on vastuolus nii siseriikliku kui rahvusvahelise õigusega.

Maksuhalduri praktika kohaselt peab isik, kui ta soovib kasutada MKS §-s 64 sätestatud õigust informatsiooni mitte anda, põhjendama ka selle kasutamise soovi. Kaebaja hinnangul on aktsepteeritav, kui isik esitab põhjenduse ulatuses, millist ta peab asjaolusid arvestades piisavaks ja enda õigusi mitte kahjustavaks. Kaebaja arvates on mõeldamatu, kui isik põhjendab detailselt, miks mingile küsimusele vastamine või informatsiooni andmine võiks tähendada tema hilisemat süüditunnistamist õigusrikkumises.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja kordab kaebuses vaides esitatud seisukohti, millele on maksuhaldur vaideotsuses põhjalikult vastanud, jääb vastustaja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega pea otstarbekaks neid seisukohti korrata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

7.1 MTA 02.10.2014.a korraldus nr 12.2-3/22987-8 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub korralduse ja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

7.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist.

Kaebaja tugineb vaidlusaluse korralduse täitmisest keeldumisel MKS § 64 lg 1 p-le 6, mille kohaselt on MKS §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.

3

Kohtupraktikas on muu hulgas asjakohaseid EIK lahendeid (nt J. B. vs Šveits, 03.05.2001 otsus, avaldus nr 31827/96; Weh vs Austria, 08.04.2004 otsus, avaldus nr 38544/97; Jussila vs Soome, 23.11.2006 otsus, avaldus nr 73053/01) silmas pidades korduvalt rõhutatud, et MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise õiguspärasus eeldab mitte pelgalt abstraktse väite esitamist, et nõutav teave või dokumendid võiksid tuua kaasa kohustatud isiku enda või tema lähedase süüditunnistamise õigusrikkumises, vaid nimetatud sätetele tuginemine on võimalik eelkõige üksnes juhul, kui süüteomenetlust on juba alustatud või on selle alustamine ettenähtav ning kohustatud isik põhistab ohtu, et temalt nõutud teavet või dokumente võidakse kasutada tema enda või tema lähedase süüdimõistmiseks.

See tähendab, et seos nõutud teabe või dokumentide ja isiku enda või tema lähedase võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline. Üksnes isiku subjektiivne arvamus, et maksuhalduri poolt nõutud informatsiooni avaldamisel ei saaks välistada olukorda, et see võiks viia näiteks äriühingu juhatuse liikme või tema lähedase süüditunnistamiseni õigusrikkumises, ei tähenda veel, et reaalne oht äriühingu seadusliku esindaja või tema lähedase süüditunnistamiseks ka tegelikult eksisteerib. Seega ei ole isikul õigust keelduda teabe andmisest maksuhaldurile vaid üldise põhjendusega, et ta ei saa välistada, et seda teavet kasutatakse tema suhtes kunagi algatatavate süüteomenetluste raames ning selline õigus viiks iseenesest olukorrani, kus isikul oleks õigustus keelduda teabe andmisest täiesti kontrollimatutel põhjustel.

Selline olukord muudaks maksumenetluse efektiivse läbiviimise lõppastmes võimatuks ega võimaldaks mh panna maksukohustuslasele maksudeklaratsiooni esitamise kohustust. (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011.a otsus nr 3- 10-3321 p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2008 otsus nr 3-06-747 p-d 11, 12; 06.06.2011 otsus nr 3-10-2778 p 16; Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2009 otsus nr 3-08-1090 p 7; 10.11.2009 otsus nr 3-09-334 p 10; 07.05.2010 otsus nr 3-09-1248 p-d 10, 11; 28.12.2010 otsus nr 3-09-2921 p-d 8, 9). Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud selgitusi, kuidas ja millistele maksuhalduri küsimustele vastamine ning neid puudutavate dokumentide esitamine võiks tähendada tema enda või tema lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist, puudub alus eeldada MKS § 64 lg 1 p-s 6 nimetatud asjaolude esinemist.

Seega on vaidlustatud korraldus õiguspärane.

8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys