4-14-9570/24 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasi nr 4-14-9570

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2015.a, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9570 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotluse sisu Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.05.2015.a taotlus pöörata arest väärteoasjas nr 4-14-9570 süüdlase A.Z-i suhtes täitmisele

Kohtuistungil osalenud isikud

Süüdlane: (isikukood xxx, elukoht A.Z xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja: Tarmo Tammesoo

Juhindudes KarS §-st 69 ning V™S §-dest 210 1, 2103, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus pöörata väärteoasjas nr 4-14-9570 ärakandmata 6 (kuus) päeva aresti süüdlase A.Z-i suhtes täitmisele.

2. KarS § 66 lg 1 alusel on A.Z õigus 6 (kuus) päeva aresti ära kanda 2 (kahes)

osas ning järjest kanatava karistuse kestus peab olema vähemalt 3 (kolm) päeva. V™S § 199 lg 3, § 205 lg 1 alusel peavad mõlemad osad karistusest olema kantud määruse jõustumisest 2 (kahe) kuu jooksul.

3. A.Z on kohustatud ilmuma karisuse kandmiseks Võru Arestikambrisse

(Räpina mnt 20a, Võru linn).

4. Juhul, kui A.Z ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna

Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning V™S § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

5. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-tele 2 ja 3 on A.Z kohustatud ilmuma

Lõuna Prefektuuri Võru arestikambrisse talle karistuseks mõistetud aresti kandma kohtu poolt määratud ajal.

6. V™S § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks A.Z-i arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, s.o 24 tundi.

7. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja süüdlasele. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 09.12.2014.a otsusega väärteoasjas nr 4-14-9570 tunnistati A.Z süüdi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 2, 3 alusel ja menetlusaluse isiku A.Z-i nõusolekul asendas kohus A.Z-ile mõistetud

8 päeva pikkuse aresti 16 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 18.02.2015.a taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks neljaks kuuks.

Tartu Maakohus rahuldas 20.02.2015.a määrusega Lõuna prefektuuri Tartu politseijaokonna taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks väärteoasjas 2860,14,002043 ning luges Tartu Maakohtu 09.12.2014.a otsusega nr 4-14-9570 A.Z-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatunuks alates 23.12.2014.a kuni 23.04.2015.a, s.o 4 kuuks, tema haiguse tõttu. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 14.05.2015.a KarS § 69 lg-st 6 juhindudes

Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse süüdlasele A.Z-ile määratud aresti ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. Taotluse kohaselt püüdis Anžela Murumägi 30. märtsil 2015.a A.Z-iga ühendust saada, telefonile ta ei vastanud, samuti ei saadud vastust e-postiga saadetud kirjale. 09. aprillil helistas ametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus A.Z õpib ning palus edastada talle oma mobiiltelefoni numbri ja edasi öelda, et ta kohe ühendust võtaks. Lähipäevadel ta ametnikuga ei kontakteerunud. 13. aprillil, s.o esmaspäeval läks A.Murumägi puhkusele ning selle nädala keskpaiku helistas A.Z ja küsis üldkasuliku töö tundide tegemise kohta ning avaldas soovi teha tunnid Võrus. Ametnik palus tal helistada SA Võru Spordikeskusesse juhendaja M. L. ja küsida kas ja millal ta saab tunde teha ning seejärel endale tagasi helistada ja öelda, mis nad kokku leppisid. A.Murumägi rõhutas süüdlasele, et töö tegemine toimub ajakava alusel ja enne tunde tegema hakata ei saa, kui ajakava on koostatud. A.Z ametnikule tagasi ei helistanud. SA Võru Spordikeskuse juhendaja andis ametnikule teada, et A.Z käis üldkasuliku töö tunde tegemas 22. aprillil - 2 tundi ja 23. aprillil - 1 tund.

Süüdlane on määratud üldkasuliku töö tundidest reaalselt täitnud 3 tundi. Siseministri 22.12.2011.a määruse nr 27 „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 14 lõike 2 kohaselt võib ametnik esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 69 lg-st 6 palub Lõuna prefektuuri vanemspetsialist Anžela Murumägi kohtul otsustada süüdlasele mõistetud aresti ärakandmata osas täitmisele pööramine. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil A.Z kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et töö tunnid jäid tegemata seoses tervise probleemidega. Soovis aresti kanda kahes osas augustikuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et politsei taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 210 1 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. V™S § 210 3 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 09.12.2014.a otsusega väärteoasjas nr 4-14-9570 tunnistas kohus A.Z-i süüdi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning mõistis karistuseks 8 päeva aresti, mis asendati KarS § 69 lg-te 1, 2, 3 alusel 16 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 kuu jooksul. Tartu Maakohtu 20.02.2015.a määrusega loeti A.Z-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatunuks alates 23.12.2014.a kuni 23.04.2015.a, tema haiguse tõttu. A.Z ei ole kõiki üldkasuliku töö tunde talle määratud tähtaja jooksul teinud. Riigikohtu 16. märtsi 2015.a määruse nr 3-1-1-18-15 punkti 22 kohaselt saab üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. Kuna A.Z-ile mõistetud arest asendati üldkasuliku tööga enne 01.01.2015.a jõustunud kohtulahendiga, s.o Tartu Maakohtu 09.12.2014.a otsusega, mis jõustus 17.12.2014.a, siis tuleb aresti täitmisele pööramisel lähtuda enne 01.01.2015.a kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsioonis sätestatud asendussuhtest, s.o aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotluse kohaselt on A.Z taotluse esitamise ehk 14.05.2015.a seisuga tegemata 13 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab kuuele aresti päevale. Seega on enamus ÜKT tundidest sooritamata. Arvestades asjaolu, et süüdlasele on juba antud võimalus tunnid täies mahus pikema perioodi jooksul teha ning seda üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatumise näol, kuid hoolimata sellest ei ole süüdlane siiski kõiki tunde sooritanud. Üldkasuliku töö koordineerija Anžela Murumägi on korduvalt üritanud A.Z-iga kontakti saada, et töö tegemise ajas kokku leppida, kuid süüdlane ei olnud mitme nädala jooksul kättesaadav. Kui A.Z lõpuks Anžela

Murumägiga kontakteerus, avaldas ta soovi tunnid Võrus sooritada. Ametnik palus A.Z

SA Võru Spordikeskusesse juhendajaga ühendust võtta ja tundide tegemises kokku leppida. Spordikeskuse juhendaja sõnul käis A.Z vaid kahel päeval tööd tegemas ning kokku tegi 3 ÜKT tundi. A.Z ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks sel korral mõjuva tervisliku või muu põhjuse olemasolu, mis takistas temal üldkasuliku töö tegemist. Seega on süüdlane hoidnud ÜKT tundide sooritamisest kõrvale teadlikult ja pahatahtlikult. Kuna A.Z ei täitnud talle pandud kohustust sooritada 16 üldkasuliku töö tundi, siis KarS § 69 lg 6 ja V™S § 210¹, § 210³ alusel pöörab kohus A.Z-ile mõistetud ning ärakandmata aresti pärast käesoleva määruse jõustumist reaalselt täitmisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud eelnimetatud kohustuse täitmist. Kohus määrab, et A.Z tuleb arest ära kanda kahes osas ja seda kahe kuu jooksul peale määruse jõustumist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et A.Z-i tervis ei võimaldaks temal aresti kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja kohtunik