3-13-70155/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-70155

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70155 Haldusasi T.K. kaebus Politseija Piirivalveameti 11.11.2013.a käskkirja nr 1.3-3/161d „Distsiplinaarkäskkiri“ osaliseks tühis-tamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.05.2015.a Menetlusosalised Kaebaja T.K., esindaja Svetlana Pajupuu Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Irina Punko RESOLUTSIOON 1. Tühistada Politseija Piirivalveameti 11.11.2013.a käskkiri nr 1,3-3/161d „Distsiplinaarkäskkiri“ politseileitnant T.K. karistamise osas (käskkirja resolutsiooni p 1).

2. Mõista Politseija Piirivalveametilt T.K. kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud 1030 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 11.11.2013.a käskkirjaga nr 1.3-3/161d „Distsiplinaarkäskkiri“ karistati Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna Türi konstaablijaoskonna piirkonnavanemat, politseileitnant T.K. politseija piirivalveseaduse (PPVS) § 86 p-s 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo - vääritu teo - toimepanemise eest noomitusega (käskkirja resolutsiooni p 1). Käskkirjas on T.K. distsiplinaarsüütegu kirjeldatud järgmiselt (tl 20p):

„T.K. juhtides 17.05.2013 kella 18.00 paiku või hiljem teenistusvälisel ajal politseivärvides teenistussõidukit Türi linnas Viljandi tänaval suunaga Paide poole ja saades kolleeg Angela Reivikult informatsiooni ohtliku korrarikkumise kohta (inimene või topis liikuva sõiduauto kapotil), ei olnud

2

vastutustundlik ja ei reageerinud ohtlikule korrarikkumisele sellisel viisil, mis oleks taganud korrarikkumise lõpetamise (ei teavitanud telefoni ega raadiosaatja teel teenistuses olevaid politseiametnikke). Vastutustundetu käitumisega on T.K. vastuollu läinud avaliku teenistuse eetikakoodeksi punktis 18 tuleneva nõudega, et ametnik on vastutustundlik, ja sellise tegevusega on T.K. pannud toime PPVS § 86 punktis 3 sätestatud vääritu teo – so süülise teo, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, sõltumata sellest, et niisugune tegu pandi toime väljaspool teenistust“.

2. T.K. esitas 09.12.2013.a kaebuse Tallinna Halduskohtule PPA 11.11.2013.a käskkirja nr 1.3- 3/161d „Distsiplinaarkäskkiri“ p 1 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA (tl 30-31).

3. Kaebaja leiab, et teda on karistatud õigusvastaselt. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks teda üldse karistati. Kaebaja väidab, et Angela Reivik ei juhtinud tähelepanu mitte korrarikkumisele, vaid mingile asjaolule seda täpsustamata ja hinnangut andmata, öeldes üksnes: „Vaata, mida nad teevad“. Kaebaja ei osanud öeldust välja lugeda kohese operatiivse tegevuse vajadust. Kuna kaebaja ise midagi erilist ei märganud, siis ta ei pidanud vajalikuks sellele neutraalse sõnumiga ütlusele tihedas liiklussituatsioonis reageerida. Kaebaja tähelepanu oli autovoos auto ohutul juhtimisel. Kui Angela Reivik nägi õiguserikkumist, siis oli tema esmaseks teenistuskohustuseks sellele reageerida. Kaebaja teenistuskohustusi, ja veel tahtlikult, rikkunud ei ole.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebaja on pannud toime distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo. Vaidlus puudub, et Angela Reivik pööras kaebaja tähelepanu mingile sündmusele. Vaidlus on selles, kuidas seda tähelepanupööramist mõista. Distsiplinaarsüütegu on rekonstrueeritud kaebaja ja Angela Reiviku selgituste põhjal, sest teisi sündmuses osalejaid või pealtnägijaid distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud. Tegu on küll nn sõna-sõna vastu olukorraga, kuid mõlemad politseiametnikud kinnitavad, et mingi ütlemine toimus ning hindamisele kuulub see, kas kaebaja sellele ütlemisele reageerimata jätmine on distsiplinaarsüütegu või mitte.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgmistel põhjustel rahuldada.

5.1 Käskkirja järgi jättis kaebaja politseivärvides teenistussõidukit juhtides kohaselt reageerimata kaassõitjalt - sama politseijaoskonna vanemkonstaabel Angela Reivikult - saadud informatsioonile „ohtliku korrarikkumise kohta (inimene või topis liikuva sõiduauto kapotil)“ (tl 20p). Vastustaja seletuse kohaselt on karistamisel lähtutud üksnes kaebaja ja Angela Reiviku selgitustest (tl 46p). Kaebuse väitel kaebaja ise käskkirjas kirjeldatud juhtumit ei näinud ning kuna Angela Reivik ütles talle vaid: „Vaata, mida nad teevad“, siis ei osanud kaebaja sellest ka välja lugeda kohese operatiivse tegevuse vajadust (tl 6). Angela Reiviku ettekannetest prefektile nähtuvalt tema ise kaebajale öeldud sõnu ei mäleta, samuti ei mäleta ta ka seda, kas kaebaja tema viidatud suunas üldse vaatas (tl 59p, 86p). Kirjalikus vastuses kaebusele ongi asutud seisukohale, et „[m]ida täpselt A. Reivik ütles, ei ole võimalik tuvastada“ (tl 47). Sellega tunnistab vastustaja sisuliselt ka ise, et kaebajale süüksarvatud tegu ei ole distsiplinaarmenetluse käigus leidnud tõendamist. Kohus nõustub sellise järeldusega ja märgib täiendavalt järgmist. Vaatamata kaebaja varasemates selgitustes sisalduvatele vastuoludele, peab kohus tegelikult ka vähe tõenäoliseks, et kaebaja käskkirjas kirjeldatud juhtumit sai märgata, kuna oli tihedas liiklussituatsioonis (millise asjaolu üle puudub vaidlus) sõidukijuhtimise kõrval hõivatud ka mobiiltelefoniga (vt POLIS-i väljatrükk, tl 131-134). Pelgalt asjaolu pinnalt, et „mingi ütlemine toimus“ (vt vastus kaebusele, tl 46p) pole kaebaja karistamine õiguspärane.

3

5.2 Kuna pole leidnud tõendamist, et kaebaja oleks vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud teo toime pannud on tema karistamine õigusvastane ja käskkiri tuleb selles osas tühistada.

8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1030 eurot (tl 127-130, 136). Vastustaja ei vaidle taotluse vastu (tl 136). Õigusabikulud on kantud ja kohased. Seega kuulub kaebaja taotlus rahuldamisele ja tema menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys