3-14-82/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-14-82

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-82 Haldusasi J.V. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 30.12.2013.a otsuse nr 3-1/258 „J.V. teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu ametipalga ulatuses Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2015.a Menetlusosalised Kaebaja J.V., esindaja Tiina Raja Vastustaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, esindaja Ülle Aliorg RESOLUTSIOON Jätta J.V. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (TMA) 30.12.2013.a otsusega nr 3-1/258 „J.V. teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ vabastati menetlusosakonna noorsootöö sektori inspektor J.V. teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu arvates 01.01.2014.a seoses TMA koosseisu vähenemisega (tl 26).

2. J.V. esitas 27.01.2014.a kaebuse Tallinna Halduskohtule TMA 30.12.2013.a otsuse nr 3-1/258 „J.V. teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu ametipalga ulatuses. Kohus võttis 04.03.2014.a kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks TMA (tl 35).

3. Kaebuse põhjendus. Käskkirjas puudub kaebaja vabastamise põhjendus. Selgitus koondamise teatises on pealiskaudne ja tõenditeta. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida on mõelnud vastustaja selle all nagu ei oleks kaebaja tööpanus piisav või väiksem, kui on teistel samal ametikohal töötavatel

2

ametnikel. Tõenditest ei nähtu, et teistel samal ametikohal töötavatel ametnikel oleks parem haridus kui kaebajal. Jääb selgusetuks, miks on vastustaja leidnud, et kaebaja ei ole ülesannete täitmisel olnud alati korrektne ja ei nõustu sellega, et tal puudub initsiatiiv. Alusetu on etteheide, et kaebaja ei tunne menetlustoimingute läbiviimise vastu huvi, sest see ei olnud tema töökohustus. Teatisest ja käskkirjast ei ole arusaadav, miks otsustati just kaebaja koondada ning kuidas arvestati kaebaja haridust, töönäitajaid ja töökogemust. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja isikut ega võrrelnud vastavaid näitajaid teiste menetlusosakonna inspektorite omadega. Käskkirjast ei nähtu, miks koondati kaebaja teenistusest järgmisel päeval peale teatise koostamist ja miks ei järgitud ATS § 101 lg 1 p 4 sätestatud etteteatamise tähtaega.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Alates 01.01.2014.a tehtavad muudatused olid tingitud töömahu vähenemisest, millest tulenevalt muudeti TMA menetlusosakonna noorsootöö sektori ja patrulliosakonna siseteenistuse sektori koosseisu ning millega kaasnes teenistujate koondamine. Kokku kustutati 01.01.2014.a TMA koosseisust 28 teenistuskohta, sellest 10 teenistuskohta koos ametnike ja töötajatega ning 18 vaba ametikohta. Arvestades teenistujate töökogemusi ja kvalifikatsiooni, ei olnud võimalik pakkuda neile sobivat vaba teenistuskohta. Kaebaja poolt 18.11.2013.a allkirjastatud ametijuhendi p 2 kohaselt oli tema töökohaks Tallinna Pääsküla Gümnaasium, mis oli üks viiest Tallinna koolist, kus lõpetati koolivalve teenus 01.01.2014.a. Kuna nende ametnike teenistusülesanded erinesid inspektorite teenistusalastest ülesannetest, kes viisid läbi väärteomenetlusi, siis ei tulnud kaebajat nendega võrrelda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.

5.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et 01.01.2014.a vähenes TMA teenistujate koosseis 28 ametikoha, sh noorsootöö sektor 5 inspektori ametikoha (palgaastega 13) võrra. Nimetatud andmed nähtuvad Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013.a korraldusest nr 1122-k „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ ja 23.12.2013.a korraldusest nr 1772-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega“ (tl 6-24, 85-87). Samuti puudub vaidlus, et nimetatud 5 noorsootöö sektori inspektori ametikoha kaotamine oli tingitud koolivalve teenuse osutamise lõpetamisega Tallinna koolides ning selles, et koolivalveteenuse osutamine oli ka kaebaja teenistusülesandeks (vt kaebaja tööjuhend, tl 27-28; tl 95, 11:05:21). Seega esines kaebaja teenistusest vabastamisel koondamissituatsioon.

5.2 Kuna asutuse teenistujate koosseisust kaotati kõik ühesuguste teenistusülesannetega ametikohad (kõik koolivalveteenuse osutamisega seotud 5 inspektori ametikohta), siis ei kuulunud kohaldamisele ka ATS § 90 lg-s 5 sätestatud eelistuskriteeriumid. Puudub vaidlus, et nimetatud ametikohtade teenistusülesanded erinesid oluliselt teiste ametikohtade omast, nii näiteks leidsid mõlemad pooled, et väärteomenetluste läbiviimine ei olnud kaebaja ülesandeks (tl 4; kaebaja seletus kohtuistungil, tl 95, 10:41:10); vastustaja vastus kaebusele, tl 48p). Vaidlus puudub ka selles, et enne koondamise tõttu teenistusest vabastamist kaebajale teist ametikohta vastavalt ATS § 90 lg-le 7 pakkuda ei olnud (kaebaja seletus kohtuistungil, tl 95, 10:50:06; vastustaja vastus kaebusele, tl 47p). ATS §-s 100 toodud asjaolusid ei esinenud. Seega on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud õiguspäraselt.

5.3 Kohus nõustub kaebajaga, et talle saadetud TMA 30.12.2013.a kirjas nr 3-8/6371 „Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest etteteatamine“ sisaldub teenistusest vabastamise põhjuste kohta muuhulgas ka eksitavat informatsiooni (tl 25), kuid ei see, ega ka ATS §-s 101 sätestatud etteteatamise korra mittejärgimine ei too kaasa kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastasust.

3

Kohus märgib, et etteteatamistähtaja mittejärgimise korral makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 102 sätestatud hüvitisele ka palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6). Kaevast käskkirjast nähtuvalt on seda tehtud (vt käskkirja p 3).

6. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys