Legislator Case Law & Legislation
3-14-52753/9 AI generated

3-14-52753/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-52753/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Haldusasi nr 3-14-52753

Legislator headnote

AI generated

3-14-52753/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Haldusasi nr 3-14-52753

Keywords

AI generated
contract for vehicle sale authorization to sue sale in self-help undisclosed pre-existing condition right to higher insurance cover insurance certificate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-14-52753

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2015. a Tallinn Haldusasja number 3-14-52753 Haldusasi I.B.i kaebus Maksuja Tolliameti 16.09.2014.a korralduse nr 12.2-3/022605-6 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.B. Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Källi Kiik RESOLUTSIOON Jätta I.B.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) andis 16.09.2014.a I.B.ile korralduse nr 12.2-3/022605-6, millega kohustas I.B.i kui kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde ja andma suulisi selgitusi I.B.i ja Roheline Valik OÜ vahel perioodil oktoober 2013 – jaanuar 2014 (k.a) toimunud majandustehingute kohta ning esitama alljärgnevad originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad: 1) kõik võlaja asjaõiguslikud lepingud ning nende lepingute lisad, mis on sõlmitud I.B.i ja Roheline Valik OÜ vahel (k.a need lepingud ja lepingulisad, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtisid ja mida täideti kontrollitaval perioodil); 2) kaupade/teenuste müügija ostuarved (k.a arved, mis esitati kontrollitavale perioodile eelneval perioodil, kuid kontrollitaval perioodil kehtivate lepingute alusel) ning nende juurde kuuluvad dokumendid (üleandmis-vastuvõtmise aktid, hinnapakkumised jm); 3) eelmises punktis nimetatud müügija ostuarvete tasumist kinnitavad dokumendid pangaväljavõtted ja kassadokumendid (juhul kui tasumine kontrollitavatel perioodidel sooritatud tehingute eest toimus enne või peale kontrolliperioode ja/või mitmes osas, siis esitada dokumendid alates esimesest tasumisest kuni arvete täieliku tasumiseni); 4) juhul, kui I.B.il on lisaks eelpool toodud loetelule dokumente, mis võivad omada tähendust menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel, siis esitada ka need dokumendid.

2 Maksuhaldur selgitas korralduses, et kontrollib 01.04.2014.a korralduse nr 12.2-3/22605-2 alusel Roheline Valik OÜ perioodide oktoober – detsember 2013.a käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ning jaanuar 2014.a käibedeklaratsioonis kajastatud käibemaksu arvestamise õigsust. Kaebaja poole pöördumise põhjuseks on asjaolu, et maksuhaldurile teadaolevalt on Roheline Valik OÜ võõrandanud kaebajale oktoobris 2013.a sõiduki Audi A7, registreerimismärgiga xxx xxx ning jaanuaris 2014.a kinnistud kinnistutega aadressidel Harju maakond, Rae vald, Järveküla küla, Mõõga tee 15 ja Kindluse tee 2, mille müügikäivete deklareerimist ei nähtu Roheline Valik OÜ poolt oktoober 2013 – jaanuar 2014 käibedeklaratsioonidel. Korralduses on märgitud, et eelnevalt on pöördutud nii Roheline Valik OÜ kui tema õigusjärglase TÜ Postovar poole, kuid küsitud teavet ega dokumente ei esitatud.

2. I.B. esitas 29.09.2014.a MTA 16.09.2014.a korralduse nr 12.2-3/022605-6 vaide, mille MTA jättis 21.10.2014.a vaideotsusega nr 6-1/2394-2 rahuldamata.

3. I.B. esitas 10.11.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.09.2014.a korralduse nr 12.2- 3/022605-6 tühistamiseks. Kohus võttis 05.12.2014.a määrusega I.B.i kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab maksuhaldur on ennatlikult pöördunud kolmanda isiku poole, jättes kasutamata kõik seadusega lubatud meetmed teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslaselt (sunniraha, väärtomenetluse algatamine jne). Maksuhaldur peab tegama kõik endast sõltuva maksukohustuslaselt teabe saamiseks ega tohi kolmanda isiku poole pöörduda kergekäeliselt. Samuti peab kaebajal olema võimalik kontrollida, et tema poole pöördumine on põhjendatud, õiguspärane ning kõik tema kui kolmanda isiku poole pöördumise eeldused täidetud. Korraldusest ei selgu kolmanda isiku poole pöördumise vältimatu vajadus ega ole kontrollitav, et maksuhaldur oleks samasuguseid küsimusi ja dokumente küsinud maksukohustuslaselt.

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus vastab maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 toodud üldistele haldusakti vormistamise nõuetele, sh sisaldab faktilist ja õiguslikku alust. Samuti täidetud on MKS § 61 lg 3 toodud täiendavad vormilised nõuded ja MKS § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 tulenev sisuline nõue, et nõutav teave ja dokumendid peavad seostuma maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisega. Korraldusest selgub, mille kohta teavet ja dokumente küsitakse, millega seoses teavet ja dokumente küsitakse ja miks seda küsitakse korralduse adressaadilt. Korralduses on toodud konkreetselt välja ka tehingud, mida MTA-le teadaolevalt kaebaja on Roheline Valik OÜ-ga kontrollitaval perioodil teinud, millest omakorda täiendavalt selgub, miks kaebaja on asjakohane isik, kelle poole oli vajadus pöörduda. Korralduses avaldatud informatsiooni pinnalt selgelt mõistetav ka, kuidas korraldusega soovitav teave ja dokumendid on seotud maksumenetlusega, mille raames kaebajalt teavet ja dokumente küsitakse.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et täitmata on MKS § 61 lg 2 toodud eeltingimus ehk enne kaebajalt teabe ja dokumentide küsimist tuleb pöörduda maksukohustuslase poole. Vaidlustatud korralduses on selgelt märgitud, et eelnevalt pöörduti nii Roheline Valik OÜ kui ka hiljem tema õigusjärglase TÜ Postovar poole, kuid küsitud teavet ega dokumente, mis annaksid võimaluse veenduda käibedeklaratsioonides esitatud andmete ja käibemaksuarvestuse õigsuses, ei esitatud. 01.04.2014.a edastati Roheline Valik OÜ-le korraldus nr 12.2-3/22605-2, millega paluti informatsiooni ja dokumente sama perioodi tehingute osas nagu hiljem vaidlusaluse korraldusega kaebajalt. Vastav korraldus tunnistati hiljem küll kehtetuks osas, kus Roheline Valik OÜ pidi tulema maksuhalduri ametiruumidesse suulist teavet andma, aga ülejäänud osas jäi korraldus

3 jõusse. 13.06.2013.a saadeti TÜ-le Postovar korraldus nr 12.2-3/22605-4, millega paluti täita 01.04.2014.a korralduses nr 12.2-3/22605-2 toodud dokumentide esitamise nõue ning kohustati TÜ-d Postovar tulema maksuhalduri ruumidesse suulisi selgitusi andma samal perioodil toimunud tehingute kohta nagu vaidlusaluse korraldusega kaebajatki. 08.07.2014 otsusega nr 12.2-3/22605- 5 ennistati 13.06.2013 korralduse nr 12.2-3/22605-4 täitmise tähtpäev ja TÜ-le Postovar määrati uus tähtaeg dokumentide ja teabe esitamiseks.

Asjakohatu on kaebaja väide, et vaidlusaluses korralduses ei selgitatud täpsemalt, kas maksukohustuslase ja tema õigusjärglase poolt jäid korraldused lihtsalt täitmata või maksuhaldurile ka midagi vastati. Vaidlustatud korralduse kohaselt pöörduti kaebaja poole põhjusel, et maksukohustuslaselt ja tema õigusjärglaselt ei saadud teavet ega dokumente, mis annaksid võimaluse veenduda käibedeklaratsioonides esitatud andmete ja käibemaksuarvestuse õigsuses. Vastav põhjendus selgitab kaebajale piisavalt, miks tema poole oli vajadus pöörduda ning puudus vajadus korralduses ülevaate tegemiseks, kas isikud korraldustele midagi vastasid ning mida või jätsid lihtsalt korraldused täitmata. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid. See ei ole üldjuhul kooskõlas ka menetlusosalise maksusaladuse hoidmise kohustusega. Samuti kolmandale isikule tehtud korralduse põhjendamine teenib eelkõige selgitamiskohustuse, mitte tõendamiskohustuse eesmärki. MKS § 61 lg 2 ei sea kolmanda isiku poole pöördumise eeltingimuseks maksukohustuslase suhtes kõikvõimalike sunnivahendite kohaldamist, vaid üksnes eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumise, mis nähtub selgelt vastava sätte sõnastusest. Väär on ka kaebaja väide, et maksukohustuslasele esitatud küsimused peavad langema kokku kolmandale isikule esitatud küsimustega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 MTA 16.09.2014.a korraldus nr 12.2-3/022605-6 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub korralduse ja 21.10.2014.a vaideotsuse nr 6-1/2394-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

6.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist.

MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul. MKS § 61 lg-st 3 tuleneb, et kolmandalt isikult peab maksuhaldur teavet nõudma haldusakti nõuetele vastava korraldusega, milles tuleb muuhulgas ära märkida ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.

Kohus leiab, et maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks

4 kolmandale isikule põhjendamatult koormav. Käesoleval juhul kumbagi eeltoodud põhjustest ei esine. Korralduses on viidatud selle õiguslikule alusele (MKS § 46, § 61 lg-d 1 ja 3, § 62 lg-d 1 ja 3), piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust ning korraldusega kaebajale pandud kohustus on üheselt arusaadav ega ole ülemäärane. Samuti on vastustaja täitnud MKS § 61 lg-st 2 tuleneva kohustuse ning pöördunud esialgu maksumenetluses teabe nõudmiseks maksukohustuslase poole (tl 31-35).

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et korralduse muudab õigusvastaseks asjaolu, et maksuhaldur jättis enne korralduse andmist kasutamata kõik seadusega lubatud meetmed (sunniraha, väärteomenetluse alustamine jms) teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslaselt. MKS § 61 lg 2 ei eelda, et kolmanda isiku poole pöördumiseks peab olema eelnevalt ammendatud kõik võimalused maksukohustuslaselt samade tehingute kohta teabe ja dokumentide saamiseks, vaid oluline on see, et eelnevalt peab olema maksukohustuslasele antud võimalus selgitada tehingute asjaolusid. Juhul, kui maksukohustuslane hoiab maksumenetlusest kõrvale ega võimalda temalt endalt teavet koguma, takistades sellega maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemist, võimaldab MKS § 61 lg 2 pöörduda kolmanda isiku poole ka koheselt, ilma eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata.

MKS § 64 lg 1 sätestatu kohaselt on õigus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda: 1) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega; 2) arstil, notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutsevõi ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta; 3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta; 4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule; 5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist; 7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi nimetatud alusele korralduse täitmisest keeldumisel. Kaebaja keeldumine teabe andmisest põhjusel, et maksuhaldur on tema poole pöördunud ennatlikult, ilma et oleks rakendanud maksukohustuslase suhtes mingisuguseid sunnivahendeid teabe saamiseks, ei ole aluseks korralduse täitmisest keeldumiseks.

7. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys