4-15-3043/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-15-3043

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juunil 2015, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-3043 Kohtukoosseis eesistuja Orvi Tali, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Väärteoasi B S väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus väärteoasjas Kaebuse esitaja B S (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 28.mai 2015 otsus B S i väärteoasjas nr 4-15-3043. 2. B S i apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 29.juunil 2015.a kell 14.00. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik M P koostas 06.04.2015.a väärteoasjas nr 2302,15,005066 väärteoprotokolli nr 20150406372703, mille kohaselt B S juhtis 06.04.2015.a kella 14:49 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Pärnamäe teel suunaga Kloostrimetsa tee poole mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ ja § 90 lg 1 p 3 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või

2 trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Pidades vajalikuks karistada B S arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

2. Harju Maakohus mõistis 28.05.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-3043 B S i süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 5 päeva pikkuse aresti. Kohtuotsusega kohustati B S aresti ära kandma hiljemalt 15.06.2015 ja tähtaegselt aresti kandmata jätmisel nähti ette kohaldada B S i suhtes sundtoomist arestimajja. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke. Kohus arvestas, et B S on isik, kes on korduvalt pannud toime samaliigilisi väärtegusid ning kes ei ole olnud võimaleine eelmistest karistustest õppima. Karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata või tasutud viivitustega. Kohtu hinnangul ei avaldaks järjekordse rahatrahvi määramine isikule mõju ega suunaks teda õiguskuulekale eluviisile, mistõttu on ainuvõimalik karistuse liik arest. Kohus leidis, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi isik tunnistas oma süüd, mida teoreetiliselt saaks lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, märkis kohus, et kahetsus peab olema siiras. Arvestades B S ’i suhtumist kehtivatesse reeglitesse, ei saanud kohtu arvates tema süü tunnistamist lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus pidas karistuse eripreventiivse eesmärgi täitmiseks piisavaks karistuse määraks 5 päeva aresti.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik B S , kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas ning taotleb kohaldada aresti väiksemas määras, s.o 3 päeva. Alternatiivselt taotleb apellant aresti 5 päeva asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. B S vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse määra osas, paludes kergendada karistust ning kohaldada talle karistuseks aresti 3 päeva. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega B S ile lühemaajalise aresti mõistmiseks. LS § 201 lg 2 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sanktsiooni keskmine määr arestil on 15 päeva. Maakohus on B S i karistanud 5 päevase arestiga, seega maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. Kolleegium asub seisukohale, et maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane ning käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, menetlusaluse isiku iseloomustavaid

3 andmeid, samuti üldkui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium leiab, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on B S jätkanud temale väljakujunenud käitumist, st samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline väärtegude jätkuv toimepanemine B S i poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohus on aresti määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada aresti määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

4.1 Alternatiivselt palus apellant asendada arest üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Kolleegium leiab, et B S i suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut väärtegu ja menetlusaluse isiku isikut. Kolleegium leiab üksmeelselt, et menetlusaluse isiku arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne arest. B S i on väärtegude, sh liiklusrikkumiste, toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud ning taoline käitumine näitab ilmekalt, et B S i jaoks võib olla tavapärane liiklusväärtegude toimepanemisele suunatud käitumismall. Menetlusalune isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud väärtegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud asjaolud, võimalused mõjutada menetlusalust isikut hoiduma edaspidi väärtegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse arestiga, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas menetlusaluse isiku suhtes on varasemalt kohaldatud KarS § 69 sätteid või mitte. Kolleegiumil puudub igasugune usk, et asenduskaristus suudaks mõjutada B S i edaspidi vabaduses viibides hoiduma uute samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemisest.

5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 153 lg 4 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.05.2015 otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Ivi Kesküla Andres Parmas