4-15-2344/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-2344 (2440,15,001081) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina

Davõdovitš Väärteoasi kaebemenetluses B.E kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja AxxxMxxx oasjas 16.03.2015.a üldmenetluse otsusele väärte nr 2440,15,001081 Menetlusalune isik B.E, isikukood xxx, xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Axxx Mxxx Istungi toimumise aeg 03.06.2015 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta B.E kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Axxx Mxxx

2440,15,001081 16.03.2015.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2 Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 29.juunist 2015.a.

MENETLUSE KÄIK

16.02.2015 koostas patrullpolitseinik ExxxSxxx 428477 selle kohta, et väärteoprotokolli AB 1 B.E (xxx

kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Sellega rikkus B.E

8 lg 3 ning t LS § 5 egu on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 alusel.

16.03.2015 tegi Politseija Piirivalvea

- ja meti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A väärteoasjas xxx Mxxx

2440,15,001081 otsuse, milles pidas tõendatuks B.E poolt LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemist ja määras karistuseks 20 trahviühikut s.o. 80 eurot.

06.04.2015 esitas B.E kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Kaebuse esitaja vaidlustas

otsuse täies ulatuses. Leiab, et ei ole rikkunud liikluseeskirju ega sõitnud xxx foori keelava tule ajal. Kaebuse esitaja nägi selgelt, et valgusfoori roheline tuli hakkas vilkuma alles siis kui ta ületas stoppjoone. P l ning rikkumine on olitseinikud väitsid, et kaebuse esitaja sõitis ristmikule keelava foori tule aja

salvestatud videole. Talle esitati salvestus, mille kvaliteet oli väga kehv. Seejärel sõideti

politseijaoskonda, kus kaebuse esitajale näidati veel kord salvestust. Kaebuse esitaja leiab, et

esitatud videos puudus talle etteheidetava liikluseeskirjade rikkumine ehk puudus video sellest kui videole jäänud roheline sõiduk ületab stoppjoont.

Esitatud videol puudus kuupäev ja kellaaeg, videost ei olnud võimalik tuvastada millise

sõiduautoga tegemist on, millest kaebuse esitaja ka ütles politseinikele kuid teda ei kuulatud. Lisaks ei olnud näha sõiduki registreerimisnumbrit ega ka sõidukijuhi. Teda ja tema naist kuulati üle ning koostati protokoll. Kaebuse esitajale öeldi, et otsus väärteoasjas tuleb 19.03.2015 ning seda on võimalus vaidlustada. Kui kaebuse esitaja sai otsuse kätte tuvastas, et selles puudus info tema töökoha kohta ning tema selgituste ja tema naise ülekuulamise kohta. Otsuses oli kirjas, et „menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole". Alles siis kaebuse esitaja sai teada, et tal oli õigus esitada enne otsuse tegemist oma seisukohta, millest protokolli vormistamisel talle ei öeldud.

Leiab, et menetluse käigus on rikutud tema kaitseõigust oluliselt kuna talle ei ole selgitatud, protokolli vaidlustamise võimalust. Videosalvestusest tulenevalt politseisõiduki parkimiskoha külje peal oli ladustatud ehituskivi

(järelevalve teostamise koha eest ehk sõiduki külje peal) ehk sõiduk seisis ehituskivide varjus

ning selle tõttu politseinikel puuduski salvestus sellest millise foori tulega ületab rohelist värvi

sõiduk stoppjoone. Politseinike asukoht ei võimaldanud neile näha stoppjoont ega valgusfoori tuld stoppjoone taga. Stoppjoon (ehk väidetav rikkumine) ei olnud nähtav politseile nii tee serval

olevate lumehangete tõttu kui ka sõiduki külje ees laotud ehituskivide tõttu. Lisaks antud

vaatenurgast ei ole näha stoppjoone 5 meetri kaugusel olevat valgusfoori tuld. Seetõttu said politseinikud teha videod ainult sellest kuidas sõiduk lõpetab ristmiku ületamist.

Kaebuse esitaja leiab, et xxx xxx politsei poolt esitatud tõenditest (tunnistaja M Ja

ülekuulamisprotokollist, videosalvestusest ega väljavõttest videosalvestiselt) ei ole tuvastatav, kas kaebuse esitaja sõitis ristmikule foori keelava kollase tule ajal või ei peatunud foori kollase tule korral ettenähtud kohas ehk ei ole tõendatud, et ta oleks stoppjoone ületanud keelava tulega.

3 Politsei poolt valitud järelevalve teostamiskohast ei olnud stoppjoont ega valgusfoori tööd üldse näha. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsuse tegemisel ei ole üldse uuritud tema ega tema naise ütlusi.

Videosalvestisest ei nähtu väidetavalt keelava kollase tulega ristmikku ületanud sõiduki registreerimisnumbrit ega sõidukijuhi (mis on oluline kuna sõidukit peatati mitte sündmuskohal ega sündmuskoha vahetuses läheduses) ning sõiduki number tuvastati vaid siis kui sõiduk seisis pargituna aadressil xxx Taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik B.E xxx Autos olid veel laps ja abikaasa. andis ütlusi, et Abikaasa istus tagumise istme keskel.

Tunnistaja Exxx Sxx 16.02.2015 patrullis koos Jxxx xxxx andis ütlusi, et oli kesklinna poole.

Auto sõitis ristmikule kollase tulega, üritasin salvestada, enne ristmiku ületamist hakkas fooris

põlema punane tuli. Silmaga oli dubleeritud foori väga hästi näha Sõitsid auto järgi, peatasid Rakvere 5, Privaadi juures. Juht ei olnud nõus rikkumisega, väitis, et tal oli vilkuv roheline tuli ja ta ei hakanud pidurdama, sest taga istus naine lapsega.

Tunnistaja koostas skeemi, kus seisis politseiauto ning kohus lisas skeemi toimiku materjalidejuurde.

Tunnistaja Mxxx Jxxx xxxx andis ütlusi, seisnes rikkumise. Juht polnud nõus. Video oli halva kvaliteediga, läksime politsei jaoskonda videot vaatama. Kollane tuli põleb 3 sekundit, kui auto sõidab 50 km, siis läbib ta 40 m.?

Tunnistaja OxxKxx xxxx andis ütlusi, et ületasime ülekäiguraja ja olid ristmiku keskel kui roheline hakkas vilkuma. Punast tuld ristmikul ei näinud.

Kohtuistungil avaldati fototabel (lk. 20), kust on näha, et roheline auto sõidab ristmikul; sõiduki

peatamise protokoll (lk. 24 ), mille kohaselt kohaldati meetmed 16.02.2015 kell 14.15 B.E

suhtes. Peatamise märguanne anti KorS § 45 lg 1, lg 2 alusel korrarikkumise

kõrvaldamiseks, süüteomenetluse läbiviimiseks LS § 221 lg 1 järgi; B.E karistusregistri andmed (lk 25), mille kohaselt pole teda karistusregistrisse kantud.

Kohtuistungil vaade i CD-plaadi, mis oli toimiku juures. ld

Menetlusalune isik avaldas, et CD-l ei ole tuvastatud, et see on tema auto.

Vaade i CD-plaadi, mis oli kohtuistungil menetlusaluse isiku poolt esitatud ja kohtu poolt vastu ld võetud. - fot

Vaadeldi CD-plaadi, mis oli kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud.

4

roheline xxx

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad,

vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et B.E kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – tunnistajate xxxx Mxx Jaxxxx ütlusi, fototabeli,

politsei poolt esitatud CD-plaate usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Exxrd Sxxx ja Mxxxo Jaxxx ütluste ja ülalmainitud

kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tutvunud menetlusaluse isikuga, nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistajad

on politseitöötajad, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma

igapäevases töös peavad nad kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise

ilmnemisel koheselt reageerima.

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistajate xxxx, et CD-l kajastatud roheline sõiduk on B.E poolt juhitud sõiduauto. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nad kohe hakkasid sõitma antud auto järgi ja peatasid autot Jõhvis Rakvere 5 juures.

Kohus nõustub asjaoluga, et politseiautos oleva kaameraga tehtud salvestis on halba

kvaliteediga, kuid kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud CD on hästi näha, et -l momendil, kui roheline auto lähenes dubleeritava foori juurde, põles juba fooris punane tuli.

Kohtu hinnangul asjaolu, et auto lähenes dubleeritava foori juurde foori punase tule ajal, suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui B.E sõidaks ristmikule

vilkuva rohelise tulega, jõuaks ta ületada ristmiku kollase tulega. Samuti juhul, kui autojuht ei oleks ristmikule sõitnud kollase tulega, puuduks politseil vajadus sõidukit peatada.

Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused koostoimes dokumentaalse tõendiga saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

5 Kohus leiab, et CD plaat ja seal olev salvestis ei oma tähtsust tõendamiseseme asjaolude kohta, kuna rekonstrueerides sündmusi, ei saa täpselt kajastada, kus kohas seisis politseiauto ja millise

nurga all foori poole di . Kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku poolt esitatud CD plaa tõendite hulgast.

Kohus ei loe menetlusaluse isiku, tunnistaja OxxxKxxx ütlusi usaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus omavahel ja teiste kogutud tõenditega (xxxx

Tunnistaja OxxKxxxva andis alguses ütlusi, et auto sõitis ristmikule vilkuva rohelise tule ajal,

pärast ütles, et nad sõitsid ristmikule rohelise tulega ning roheline tuli hakkas põlema kui nad olid juba ristmikul. Selles osas ütlused on vastuolus ka menetlusaluse isiku ütlustega, kes väidab, et sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega. Menetlusalune isik ja tunnistaja OxxKxxxa väidavad, et olles ristmikul, punane tuli ei põlenud (nad ei näinud punast tuld), mis on vastuolus CD l salvestisega, kust on näha, et auto läheneb - dubleeritava foori juurde punase tule ajal. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ja tunnistaja xxx ütlused on B.E õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ja tunnistaja Oksana B.E ütlused tõendite hulgast.

Tunnistajate xxxxs, et B.E , foori keelava kollase tule ajal, kuigi teatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Sellega rikkus B.E LS § 58 lg 3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 58 lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma

jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Liiklusseaduse § 1 lg1 sätestab: Juh

Liiklusseaduse § 221 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanke

tse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 221 objektiivsed tunnused seisnevad juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmises. Liiklusseaduse § 7 lg 1 p 3 kohaselt foori tuled tähendavad järgmist:

roheline vilkuv lub

ab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;

kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või

ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda;

Tunnistajate xxxx aga mitte edasi (kollase) tule ajal. Seega ta pidi jääma seista stoppjoone ees, ristmikule sõita. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et B.E rikkus LS §

58 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

6 KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

B.E täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. B.E sõiduki

juhina nägi foori keelavat (kollast) tuld, kuid sõiduk ei peatanud ning jätkas liiklust. B.E tegevus oli teadlik ja sihikindel ning ta tahtlikult eiras Liiklusseaduse § 58 lg 3 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 221 lg1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus

on seisukohal, et B.E pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena,

kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 221 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ehk summas 200 eurot.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 20 trahviühikut ehk summas 80 eurot, mis on keskmisest määrast vähem.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas 06): „13.1 (tsitaat lahendist 3-1-1-43- Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistus

e aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate ja -le, st karistuse kohaldamise aluseleraskendavate asjaolude p isikut ei karistusregistrisse kantud. uudumist, ning süüdlase isiksust –

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58- b

13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tule

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

7

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kohtu hinnangul B.E süü tase on keskmisest vähem ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 80 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 16.03.2015 otsus väärteoasjas 2440,15,001081 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko