4-15-3672/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-3672

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2015.a. Pärnu, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-15-3672

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

V.T (ik XXX, elukoht XXX, Pärnu; e-post XXX) kaebus Pärnu

Linnavalitsuse

majandusosakonna

korrakaitseteenistuse

menetleja Aleksandr Bõstrov poolt 14.05.2015.a tehtud

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 362515000783

RESOLUTSIOON

Juhindudes Ühistranspordi seaduse § 547 lg 1; Väärteomenetluse

seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas

Jätta V.T`i kaebus rahuldamata.

Jätta Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse menetleja Aleksandr

Bõstrov poolt 14.05.2015.a tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 362515000783 muutmata.

Rahatrahv 20 eurot tasuda Pärnu Linnavalitsuse a/a-le EE531010220059103016 AS SEB Pank

(viitenumber 815310267003. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi

mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning

selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

Pärnu Linnavalitsuse 14.05.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 362515000783 määrati V.T-le

ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot, selle eest, et temal sõites 14.05.2015.a kell

12:22 Pärnus Mai 23 juures linnaliini nr 10 autobussis, puudus sõidupilet või muu sõiduõigust tõendav

dokument.

15.05.2015.a esitas V.T Pärnu Maakohtule kaebuse 14.05.2015.a kiirmenetluse otsusele. Kaebuses leiab

V.T, et rahatrahv tuleks tühistada, kuna sõitis ilma piletita seetõttu, et kohtutäitur oli ebaseaduslikult tema

kontolt raha võtnud. V.T selgitab, et on 60 % keskmise raskusastmega invaliid ja seetõttu on ta sunnitud

sageli arste külastama ja kasutama linnatransporti. 14.05.2015.a sõitis ära polikliinikust ära ning pidi

kasutama linnatransporti. V.T kinnitas, et kohtuistung võib toimuda tema osaluseta. V.T soovib kaebuses

kohtutäitur I. Prigoda karistamist ebaseadusliku tegevuse eest, mis viis teda antud intsidendini.

01.06.2015.a saabus kohtule Pärnu Linnavalitsuse arvamus V.T kaebusele. Kohtuväline menetleja palub

jätta kaebus rahuldamata ning seda alljärgnevatel põhjustel: asjaolu, et isik esitas hiljem, s.o 15.05.2015.a

1 (3)

4-15-3672

kohtule perioodipileti, ei andnud talle õigust ühissõiduki kasutamiseks 14.05.2015.a. kohtule esitatud

üliõpilaste ja pensionäride 30-päeva pilet BC032016 on kehtivusaja algusega 15.05.2015.a ning kehtib 30

päeva koos soodustust tõendava dokumendiga (üliõpilase puul üliõpilaspileti ning pensionäri puhul

pensionitunnistusega). Sõidudokumentide kontrollimisel 14.05.2015.a ei esitanud V.T

korrakaitseteenistuse menetlejale peale ID kaardi isiku tuvastamiseks ühtegi muud sõiduõigust ega ka

sõidusoodustust tõendavat dokumenti, mis on Pärnu Linnvolikogu 18.09.2014.a määruse nr 33 kohaselt

kehtestatud Pärnu linna bussiliinidel kasutamiseks. Kas V.T omab kehtivat üliõpilaspiletit või

pensionitunnistust ei ole kohtuvälisele menetlejale teada. Oma kaebuses väidab V.T, et sõitis

polikliinikust koju bussis nr 10 ilma piletita. Elukohana on V.T nii kiirmenetluse otsuse koostamisel kui

ka kohtule esitatud kaebuses märkinud XXX, Pärnu. Kohtuvälise menetleja ametnikud kontrollisid

reisijaid 14.05.2015.a bussis nr 10 sõidusuunaga Vana-Pärnust Raeküla pole, sisenedes „Kuke“ peatusest.

Piletita reisija V.T tuvastati aadressil Pärnu, Mai 23 kui buss oli jõudnud „Mai kool“ peatusesse. Kuna

V.T ei ela Pärnus Mai piirkonnas, on tema kaebuses toodud väide, et sõitis polikliinikust koju,

paljasõnaline. V.T kaebuses toodud süüdistused kohtutäitur I. Prigoda suhtes ei anna õigust Pärnu

linnatranspordis ilma piletita sõitmiseks. Kohtutäiturite poolt võlgnikelt sissenõutavad rahatrahvid ja

muud rahalised nõuded jõuavad kohtutäituriteni isikute enda hooletusest oma trahvide vm nõuete

tasumata jätmisel. Sissetulekute arestimisel jäetakse isikule mittearestitav osa tema poolt määratud

kontole täitemenetluse seadusliku alusel.

Kohtu põhjendused

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda

kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et V.T kaebus ei kuulu

rahuldamisele.

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 547 lg-st 1. Vastavalt ÜTS § 547 lg 1 sõiduõigust tõendava

dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10

trahviühikut.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2014.a määruse „sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo,

taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ nr 141 § 7 lg 3 p 1 kohaselt sõitja on kohustatud omama ühissõiduki

kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Pärnu Linnvolikogu 18.09.2014.a

määruse nr 33 „Linnliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine“ sätestab Pärnu linna

bussiliinidel sõidu eest tasumise korra.

Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja sõitis 14.05.2015 kell 12:22 Pärnus, Mai 23 juures linnaliini nr 10

autobussis ning et kontrollimise hetkel puudus kaebajal sõiduõigust tõendav dokument. Kaebaja leiab, et

kuna kohtutäitur ebaseaduslikult tema kontolt raha võttis, ei saanud ta piletit osta ning seega puudub

temal süü, süüdi on kohtutäitur, et ta piletit osta ei saanud.

Arvestades, et V.T käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülalnimetatud määrusega, s.t

ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal menetlejale ette

2 (3)

4-15-3672

näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused.

Kohus on seisukohal, et väärtegu on toime pandud kavatsetusega. Kaebaja sisenes ühistransporti

teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat

dokumenti.

Kohuväline menetleja on ekslikult väitnud, et menetlusalune isik sõitis koju. Oma kaebuses väidab V.T,

et sõitis polikliinikust bussis nr 10 ilma piletita. Kaebuses väidab V.T, et pidi sõitma polikliinikust ära,

ütlemata kuhu ta sõidab. Kohus leiab, et samas ka asja lahendamise seisukohalt on see mitterelevantne,

kuhu V.T polikliinikust sõitis.

Kaebaja esitaja süüdistab antud intsidendis kohtutäiturit, kes arestis ta kontolt raha ning mille tõttu ta ei

saanud piletit osta. Tegemist on aga hoopis teise õigussuhtega ja seega mitte asjasse puutuvaga. Pole

tähtsust, millised väidetavad raha puudusega seotud juriidilised probleemid ajendavad õigusrikkumisele.

Kohus selgitab, et asjaolu, et kohtutäitur võis olla V.T kontolt raha arestinud, ei anna õigust

ühistranspordis piletita sõitmiseks ükskõik mis asjaoludel. Kohtutäituri tegevuse peale on võimalik

esitada kaebus esmalt kohtutäiturile ning seejärel tsiviilkohtule, käesoleva kohtuliku uurimise esemest

väljuks kohtutäituri tegevuse analüüs ja samuti vastutusele võtmine ei ole võimalik. Samuti ei puutuks

asjasse see, kui ka kohtutäituri tegevusele nt võiks midagi ette heita. Iga süüvõimeline isik peab teadma,

et erinevatel põhjustel raha puudus ei ole alus piletita sõitmiseks või muuks õigusrikkumiseks. Kui raha ei

ole ja ka tasuta sõiduõigust, siis tohi kasutada ühistransporti.

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on toime pannud ÜTS § 547 lg 1 sätestatud väärteo.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“

Kohtuväline menetleja ega ka kohus ei ole tuvastanud vastutust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid. Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, mis on

sanktsiooni keskmises määras ning vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohtu hinnangul on karistus

mõistetud seaduslikult.

Eeltoodust tulenevalt kohus jätab kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert

Kohtunik

3 (3)