3-14-50578/50 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50578

Haldusasi

KÜ Sadama 4 ärimaja kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.10.2013

otsuse nr 88 punkti 2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KÜ Sadama 4 ärimaja, esindaja vandeadvokaat

Indrek Kukk

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Kaasatud isik – Veeteede Amet, esindaja Andrus Maide

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 27. märtsil 2015, seejärel kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27. juulil 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 88 (otsus nr 88) määrati

sadamaseaduse (SadS) § 5 lg 2 alusel Pärnu sadama akvatooriumi piirid Pärnu jõel (p 1),

Talvesadama akvatooriumi piirid (p 2) ja tunnistati kehtetuks Pärnu Linnavolikogu

19.02.2002 otsuse nr 104 p 1 (p 3). Seletuskirjas otsuse eelnõu juurde selgitatakse, et otsusega

määratakse Pärnu sadama uued akvatooriumi piirid mere poolt kuni Pärnu jõe katastriüksuse

merepoolse piirini ning Vallikraavi osas kuni jalakäijate sillani, ülejäänud Vallikraavi alale

määratakse akvatoorium Talvesadamale.

2. Pärnu Linnavolikogu 20.03.2014 otsusega nr 21 jäeti rahuldamata KÜ Sadama 4

ärimaja vaie linnavolikogu 17.10.2013 otsuse nr 88 kehtetuks tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. KÜ Sadama 4 ärimaja (kaebaja) esitas 21.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse

otsuse nr 88 punkti 2 tühistamiseks. Kaebaja peamised seisukohad olid järgmised:

1)

Kaebaja osutab sadamateenust Pärnu linnas Sadama tn 4 kinnistul. Sadama tn 4

kinnistu on kohandatud veesõidukite sildumiseks ning sadamateenuse osutamiseks. Kinnistul

asuvasse hoonesse on rajatud sadamateenuse osutamiseks üldkasutatavad ruumid. Kinnistuga

piirneb väikelaevade sildumiseks mõeldud kai, mille külge on kinnitatud ujuvsild 14-le

väikelaevale. Vallikraavis asuv ujuvsild, Vallikraaviga piirnev betoonkai ja ka kinnistul asuv

hoone on sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud ehitised ning sel eesmärgil on need

2(7)

ka kasutusel. Tegemist on sadamateenustega, mille osutamine on kooskõlas kaebaja

põhikirjalise tegevusega. Otsuse nr 88 tulemusena ei ole kaebajal võimalik sadamateenust

enam osutada Pärnu sadama koosseisus, kellega kaebajal oli vastav kokkulepe, sest vastavas

osas on Pärnu sadam loovutanud akvatooriumi Talvesadamale. Kuna sadamal peab SadS § 4

lg 1 kohaselt olema akvatoorium, siis on kaebaja sunnitud tegevust jätkama Talvesadama

koosseisus, mis tähendaks enda allutamist Talvesadama poolt kehtestatud tingimustele.

Kaebaja ei ole Talvesadama pidajaga kokkulepet saavutanud. Seega piirab otsus kaebaja

õigust osutada oma kinnistul sadamateenust ning seeläbi ettevõtlusvabadust. Sadamateenuse

osutamisel ilma määratud akvatooriumita on SadS § 45 lg-s 2 ette nähtud karistus kuni 32 000

eurot;

2)

Otsuse nr 88 tegemisel on rikutud SadS §-dest 7-9 tulenevaid kaalutlusreegleid.

Viidatud sätetest tulenevalt peab akvatooriumi määramisel arvestama muu hulgas seda, kas

sadam piirneb teise kavandatava või olemasoleva sadamaga või on neil ühine sissesõidutee (§

7 lg 3) ning seda, kas olemasoleva akvatooriumi kõrvale taotletakse teise akvatooriumi

määramist ning taotletava akvatooriumi piiripunktid piirnevad või kattuvad olemasoleva

akvatooriumi piiripunktidega või olemasoleval ja rajataval sadamal on ühine sissesõidutee (§

9 lg 4). Vastustajale pidi olema äratuntav kaebaja huvi osutada sadamateenust ning soov

taotleda akvatooriumi määramist, kuna otsuse tulemusena ei ole enam võimalik

sadamateenuse osutamine Pärnu sadama koosseisus. Otsusest nr 88 ei nähtu, et Talvesadama

akvatooriumi määramisel oleks sellega arvestatud;

3)

Otsus on vastuolus SadS § 6 lg 5 p-ga 7 ja § 8 p-ga 7. Talvesadama akvatooriumi

rannajoon piirneb Sadama tn 4 kinnistuga, kuid selle omanikud ei ole andnud akvatooriumi

määramise taotlusele lisatavat notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Nõusoleku küsimine olnuks

vajalik turvalisuse kaalutlustel;

4)

Haldusmenetluse läbiviimisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1

nõudeid, sest kaebajat ei kaasatud menetlusse. Olukorras, kus akvatooriumi määramisest on

huvitatud mitu kinnistu omanikku ning sadamapidajatel on ühine sissesõidutee, olnuks

õiguspärane lahendada akvatooriumi määramine selliselt, et menetlusse on kaasatud kõik

sadamapidajad ning kaiomanikud, kelle huve ja õigusi võib akvatooriumi määramine

puudutada. Vastustaja on seda nõuet rikkunud ning määranud Talvesadamale akvatooriumi

kaebajat menetlusse kaasamata.

4. Pärnu linn (vastustaja) palus 02.06.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata

järgmistel põhjustel:

1)

Otsus nr 88 ei ole vastuolus SadS § 6 lg 5 p-ga 7 ja § 8 p-ga 7. Veeteede Amet on

kooskõlastanud Talvesadama akvatooriumi määramise kahe piiripunktiga, mis asuvad Pärnu

linnale kuuluval maal, mitte kaebaja kinnistul. Seega ei olnud kaebaja notariaalne nõusolek

vajalik;

2)

Vallikraavile on mõistlik määrata üks akvatoorium, et jätkuks sama olukord, kui siis,

kui kaebaja oli oma kaiga Pärnu sadama koosseisus. Avalikes huvides on tagada liiklemine

kogu Vallikraavi kaldal, sh läbi kaebaja kinnistu;

3)

SadS § 9 lg 3 kohaselt saab taotluse sadama akvatooriumi piiride muutmiseks esitada

sadama pidaja ja valla- või linnavalitsus. Kaebaja ei ole sadama pidaja. Seega olid

menetlusosalisteks AS Pärnu Sadam, kelle koosseisus oli ka kaebajale kuuluv kai, ning Pärnu

linn ning kaebaja haldusmenetluses osalemine sai toimuda Pärnu sadama koosseisus. Hea

haldustava kohaselt oleks kaebajat tulnud kaebajat teavitada akvatooriumi omaniku

muutumisest, kuid see menetlusviga ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Akvatooriumi muutmiseks said kokkuleppeid sõlmida muudetava akvatooriumi omanik (AS

Pärnu Sadam) ja akvatooriumi taotleja (Pärnu linn), seega võinuks kaebaja arvamus mõjutada

3(7)

vaid AS Pärnu Sadama sisest otsust. Pärast seda, kui AS Pärnu Sadam andis nõusoleku arvata

oma akvatooriumist välja kogu Vallikraavi alale jääv osa, ei saanud kaebaja seisukoht ja

arvamus antud nõusolekut enam mõjutada.

5. Arvamuse andmiseks kaasatud Veeteede Amet selgitas 12.09.2014 seisukohas, et on

kooskõlastanud Talvesadama akvatooriumi piiride määramise ja märkis täiendavalt järgmist:

1)

Pärnu sadama akvatoorium oli määratud Vabariigi Valitsuse 28.01.2003 korraldusega

nr 95-k „Pärnu sadama akvatooriumi piiride määramine“. Antud korraldusega määratud

veeala piiridesse jäi ka KÜ Sadama 4 ärimaja kinnistu osaks olev kaldajoon ning ujuvkai.

Sadama pidajaks, kes korraldas sadama tegevust tervikuna oli AS Pärnu Sadam ning sadama

eeskirjas oli kaiomanikuna loetletud ka KÜ Sadama 4 ärimaja. Kokkulepe ühise akvatooriumi

moodustamiseks sõlmiti AS Pärnu Sadam, AS Pärnu Laevatehas, OÜ Pärnu Stividorid, AS

Japs ja Taastusravikeskus Viiking (kaebaja õiguseellane) vahel juba 2001. aastal. Kui

kaldakinnistu omanik on andnud nõusoleku akvatooriumi määramiseks tema kinnistuga

piirneval veekogul, siis edasiste akvatooriumi piiride muutmiste korral ei ole korduv

nõusoleku küsimine vajalik;

2)

SadS § 6 lg 5 p 7 ja § 8 lg 7 eesmärk on, et ohutu veeliikluse korraldamisel

kaldaomaniku õigused ei saaks kahjustatud. Käesolevalt akvatooriumi piiri muutmisega

kaebuse esitaja kui kaldaomaniku õigusi ei rikutud, kuna kaldaomaniku valduses piirnev

veeala oli nii õiguslikult kui ka faktiliselt akvatooriumi alaga kaetud. Kaebaja faktiline

olukord sadama pidajana antud muudatusest tulenevalt ei muutunud. Kui varasemalt oli KÜ

Sadama 4 ärimaja loetletud AS Pärnu Sadam sadamaeeskirjas kaiomanikuna ja sadamas

tegutseva ettevõttena, siis tänasel päeval on isik loetletud kaiomanikuna ja sadamas tegutseva

ettevõttena Talvesadama eeskirjas. SadS § 4 lg 6 sisaldub tagatis, mis garanteerib nende

aluste, mis kaiomaniku kaid kasutavad, tasuta ligipääsu kaile, millel teenust osutatakse. Pärnu

sadama ja Talvesadama eeskirja võrdlemisel ei nähtu, et KÜ Sadama 4 ärimaja kai kasutajate

olukord oleks mingil viisil halvenenud võrreldes varasema olukorraga. Ohutuse tagamise

kohustus akvatooriumi piires on sadamaseadusega pandud sadama pidajale ning iga antud

sadama koosseisu kuuluva kai omaniku õigus on mh sadama pidaja tähelepanu juhtimine

asjaoludele, mis kaiomaniku arvates mõjutavad negatiivselt meresõiduohutust akvatooriumil

ning nõuda kokkulepet nende ohtude kõrvaldamiseks. Kaebuses viidatud mereturvalisuse

nõuded ei laiene sellistele alustele, mida KÜ Sadama 4 ärimaja on võimeline teenindama.

Väikelaevu teenindavates sadamates lahendatakse turvalisuse tagamise küsimus üldjuhul

eraõiguslike lepingutega vastavalt konkreetse kai ja seda teenindavate veesõidukite

riskianalüüsile ning ka seda õigust akvatooriumi korralduse muutus ei mõjutanud.

6. Kaebaja esitas 04.05.2015 täiendava seisukoha, milles leidis järgmist:

1)

Kaebaja on sundkorras määratud vastustaja sadama koosseisu ja kuni kaebajal puudub

iseseisev akvatoorium, saab vastustaja kui Talvesadama pidaja kehtestada ühepoolseid

reegleid mõlema sadamaala kasutamisega seoses, sh kinnistu juurdepääsuga seonduvalt (vt

Talvesadama eeskirja p 7.1). See piirab kaebaja ettevõtlus- ja tegevusvabadust;

2)

Kaebaja soovib, et vaidlustatud haldusakti tühistamise järel toimuks akvatooriumi

määramise menetlus viisil, milles kaebaja saaks osaleda võrdväärselt Talvesadama pidajaga

(st osaleda sadamaeeskirja koostamisel ja kehtestada sadama toimimiseks olulisi tingimusi).

Vaidlustatud otsuse kehtima jäämisel jätkub olukord, kus kaebaja tegevuse võimalikkus

sõltub vastustaja suvast või kokkulepete saavutamisest Talvesadama pidajaga, kelleks on aga

vastustaja enda asutus Pärnu Haldusteenused.

7. Vastustaja esitas 12.05.2015 täiendava seisukoha, milles leidis, et SadS ei reguleeri,

kuidas toimub sadama eeskirja koostamine. SadS § 12 lg 1 kohaselt on sadama eeskirja

olemasolu kohustuslik ja selle kinnitab sadama pidaja. SadS § 12 lg 3 ja 4 kohaselt peab

4(7)

sadama pidaja teavitama eeskirjast kõiki sadamas tegutsevaid ja viibivaid isikuid, sest eeskiri

on neile täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebaja kasutab oma ettevõtluses Talvesadama

akvatooriumi, tuleb tal Talvesadama eeskirja täita. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, et

Talvesadam on esitanud talle ebaseaduslikke nõudmisi või tema tegutsemist piiranud.

Kaebaja võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ei ole pärast akvatooriumi omaniku

vahetumist muutunud. Talvesadama eeskirja p 7.1 puudutab vaba juurdepääsu kõikidele

sadama rajatistele ning see on kehtestatud tuleohutuse tagamiseks ja võimalike päästetööde

korraldamiseks.

8. Kaebaja esitas 25.05.2015 täiendava seisukoha, milles selgitas, et tema soov on

tegutseda Sadama tn 4 kinnistul sadamapidajana ja osutada tasulisi sadamateenuseid.

Tasuliste sadamateenuste osutamiseks tuleb sadam registreerida sadamaregistris või tegutseda

mõne teise sadama koosseisus. Viimane tähendab enda allutamist sadamapidaja seatud

tingimustele. Kaebaja soovib enda registreerimist eraldi sadamana ja on pidanud vastustajaga

läbirääkimisi ühise akvatooriumi moodustamiseks, kuid läbirääkimised ei ole olnud

tulemuslikud. Vaidlustatud otsus piirab kaebaja võimalusi tegutseda iseseisva sadamana.

9. Vastustaja märkis 29.05.2015 seisukohas täiendavalt, et kaebaja ei ole tõendanud, et

vaidlustatud otsus rikub tema õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidlus käib selle üle, kas otsuse nr 88 punkt 2, millega määrati kindlaks Talvesadama

akvatooriumi piirid, rikub kaebaja õigusi ja on kaebuses märgitud põhjustel õigusvastane.

11. SadS § 2 p 1 kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja

sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. SadS § 2 p 2 määratleb sadama

akvatooriumi kui piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise

korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja

keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Sadama pidaja on SadS § 2 p 3 kohaselt isik, kes

korraldab sadama tegevust tervikuna. Sadamateenusena käsitatakse SadS § 3 lg 1 kohaselt

järgmisi sadamas teostatavaid tegevusi: 1) veesõiduki sildumise võimaldamine; 2) veesõiduki

lastimine ja lossimine; 3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine; 4)

veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel; 5) veesõidukite pukseerimine ja

jäämurdmine akvatooriumil.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja osutab Sadama tn 4 kinnistul, sellega piirneval kail

ja kai külge kinnitatud ujuvsillal sadamateenust (SadS § 3 lg 1), kuid ei ole olnud ega ole ka

praegu sadama pidaja (SadS § 2 p 3). Kaebaja kai kuulus enne otsuse nr 88 vastuvõtmist

Pärnu sadama akvatooriumisse, milles toimuva veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja

keskkonnakaitse nõuete täitmise eest vastustas Pärnu sadam kui sadama pidaja (kaebaja

osutas sadamateenust Pärnu sadama koosseisus). Otsuse nr 88 vastuvõtmise järel kuulub

kaebaja kai Talvesadama akvatooriumisse.

Kaebaja ei vaidlusta otsuse nr 88 punkti 1, mis puudutab Pärnu sadama akvatooriumi piiride

muutmist. Seetõttu saab kohus kaebusest aru nii, et kaebaja ei pea oma õigusi rikkuvaks ega

vaidlusta enda väljaarvamist Pärnu sadama koosseisust ja akvatooriumist ega taotle Pärnu

sadama akvatooriumi piiride nihutamist. See tähendab ühtlasi, et kohtul puudub vajadus

hinnata Pärnu sadama akvatooriumi piiride muutmise põhjusi või sellega seotud menetluse

nõuetekohasust (vt SadS § 9). Käesoleva vaidluse esemeks on üksnes see, kas Talvesadama

akvatooriumi piiride määramine otsuse nr 88 punktis 2 rikub kaebaja õigusi ja on

õigusvastane.

5(7)

13. Kaebaja väidab, et vaidlustatud otsuse nr 88 punkt 2 rikub tema õigust tegutseda

iseseisva sadamana ja osutada sadamateenust. Kaebaja soovib endale kokkuvõttes

Talvesadamaga ühist akvatooriumi või eraldi akvatooriumi Talvesadama arvelt.

SadS § 37 lg 2 kohaselt peab sadam olema kantud sadamaregistrisse ja sellise taotluse esitab

registrile sadama pidaja. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale kuuluv kai ei ole sadamana

registreeritud ja kaebaja ei ole sadama pidaja. Talvesadamale akvatooriumi piiride määramine

otsuse nr 88 punktis 2 ei reguleeri kaebaja sadama registreerimisega seonduvat.

SadS 4 lg 1 kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu veeliikluse

korraldamist sadamateenuse osutamisel. Akvatooriumi määramine on sadamaregistrisse

kandmise eeldus (SadS § 38 lg 1 p 4). Kohalikule omavalitsuseüksusele kuuluval

siseveekogul asuva sadama akvatooriumi määrab ja selle piirid kehtestab omavalitsusüksuse

volikogu (SadS § 5 lg 2). Akvatooriumi määramiseks tuleb esitada SadS § 6 nõuetele vastav

taotlus ning taotluse peab kooskõlastama SadS §-s 7 sätestatud korras. Vaidlustatud otsuse

punktiga 2 on lahendatud Pärnu linnavalitsuse taotlus Talvesadamale akvatooriumi

määramiseks. Kaebaja esitas taotluse Talvesadamaga ühise akvatooriumi määramiseks

28.11.2013 (I kd, tl 149) ning taotluse eraldi akvatooriumi määramiseks 08.01.2015 (II kd, tl

15). Need taotlused on esitatud pärast 17.10.2013 otsuse nr 88 vastuvõtmist, ei mõjuta selle

otsuse õiguspärasust ega ole käesoleva vaidluse esemeks. Toimiku materjalidest võib

järeldada, et taotluste lahendamise menetlus on pooleli, kuid kui vastustaja rahuldab kaebaja

taotluse, tuleb vajadusel vastavalt korrigeerida ka vaidlustatud otsuse punktis 2 määratud

Talvesadama akvatooriumi piire. Vaidlustatud otsus kaebaja taotluse rahuldamist ei välista.

Otsusest nr 88 ei nähtu, et akvatooriumi määraja oleks kehtestanud Talvesadama

akvatooriumi kasutamisele täiendavaid tingimusi (vt SadS § 5 lg 3 ja 4). Nagu varem Pärnu

sadama akvatooriumi koosseisus tegutsedes tuleb kaebajal ka otsuse nr 88 punkti 2

vastuvõtmise järel järgida sadamateenuse osutamisel sadama pidaja kehtestatud sadama

eeskirja (SadS § 12 lg 1 ja 3). Sadama eeskirja järgimise kohustus tuleb seadusest, mitte

vaidlustatud otsuse punktist 2. Talvesadama akvatooriumi piiride määramise otsus ei reguleeri

sadama eeskirja võimalikku sisu. Kuigi sadama eeskirja kehtestab sadama pidaja, ei välista

see sadama koosseisu kuuluva sadamateenuse osutaja õigust eeskirja sisu osas ettepanekuid

teha. Kui sadama eeskiri sisaldab õigusvastaseid ja sadamateenuse osutaja õigusi rikkuvaid

tingimusi, kuid sadama pidaja ei ole nõus sadama eeskirja tingimust muutma, saab pöörduda

selle vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Selline vaidlus ei puuduta aga sadama

akvatooriumi piiride määramist. Kohus märgib, et kaebaja on praegu lisatud kaiomanikuna

Talvesadama koosseisu (http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/files/753) ja möönis

kohtuistungil, et tema tegutsemine sadamateenuse osutajana ei ole pärast otsuse nr 88

vastuvõtmist ka faktiliselt lõppenud. Kaebuse esitaja on väljendanud üldist vastumeelsust

sellele, et Talvesadama pidaja saab ühepoolselt sadama eeskirja kehtestada, kuid ei ole välja

toonud ühtki eeskirja tingimust, mida võiks pidada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi

rikkuvaks. Kaebaja viidatud eeskirja punkti 7.1 on kohtumenetluse käigus juba täpsustatud.

Neil põhjustel leiab kohus, et Talvesadamale akvatooriumi määramine riku kaebaja õigust

tegutseda iseseisva sadamana või osutada sadamateenust ning kaebus tuleb ainuüksi sel

põhjusel jätta rahuldamata. Kohus lisab, et ka otsuse nr 88 punkti 2 tühistamine ei tagaks

kaebajale õigust tegutseda iseseisva sadamana, vaid tekitaks olukorra, kus Talvesadama

akvatooriumi piirid on üldse määramata. Akvatooriumita ei oleks aga võimalik tegutseda

Talvesadamal ega ühelgi selle koosseisu kuuluval sadamateenuse osutajal, sh kaebajal.

Kaebuse eset arvestades ei taastuks otsuse nr 88 punkti 2 tühistamisega kaebaja õigus

tegutseda Pärnu sadama koosseisus.

14. Kuid isegi kui möönda kaebaja õiguste rikkumist, tuleks kaebus jätta rahuldamata.

6(7)

15. Kaebaja arvates rikkus vastustaja otsuse tegemisel SadS § 7 lg-t 3, jättes kaalumata,

kas sadam piirneb teise kavandatava või olemasoleva sadamaga või on neil ühine

sissesõidutee. Kaebaja arvates pidi vastustajale olema äratuntav kaebaja huvi osutada

sadamateenust ning soov taotleda akvatooriumi määramist, kuna otsuse tulemusena ei ole

enam võimalik sadamateenuse osutamine Pärnu sadama koosseisus.

SadS § 7 lg 3 sätestab, et kui sadam piirneb teise kavandatava või olemasoleva sadamaga või

neil on ühine sissesõidutee või taotletav akvatoorium mõjutaks veeliikluse ohutust või

turvalisust muul viisil, võib Veeteede Amet veeliikluse ohutuse või turvalisuse tagamiseks

teha ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks või taotletava akvatooriumi piiride

muutmiseks. Kui veeliikluse ohutust või turvalisust tagavat kokkulepet ühise akvatooriumi

määramise osas ei saavutata või kui taotleja ei nõustu ettepanekuga taotletava akvatooriumi

piiride muutmiseks, võib Veeteede Amet taotletava akvatooriumi kooskõlastamata jätta.

Seega reguleerib see säte Veeteede Ameti antava kooskõlastuse sisu. See kooskõlastus peab

olema kantud veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamise eesmärgist, kuid ei kohusta

Veeteede Ametit konkreetse sisuga otsuse tegemiseks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja

ei olnud otsuse nr 88 vastuvõtmisele eelnevalt ega ole ka praegu sadama pidaja ning

vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajaks ei olnud kaebaja akvatooriumi määramiseks ka taotlust

esitanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest vastustajale pidanuks üheselt mõistetavalt

selguma kaebaja soov tegutseda iseseisva sadamana, kellele tulnuks määrata eraldi

akvatoorium. Vastustaja ei pidanud kaebaja plaane järeldama pelgalt asjaolust, et kaebaja

arvati Pärnu sadama akvatooriumist välja, sest kaebajal oli võimalus sadamateenust endisel

viisil edasi osutada Talvesadama koosseisus.

16. Kaebaja väidab, et otsus on vastuolus SadS § 6 lg 5 p-ga 7 ja § 8 p-ga 7, sest

Talvesadama akvatooriumi rannajoon piirneb Sadama tn 4 kinnistuga, kuid selle omanikud ei

ole andnud akvatooriumi määramise taotlusele lisatavat notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

SadS § 6 lg 5 p 7 sätestab, et akvatooriumi määramiseks peab taotleja koos taotlusega esitama

piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusoleku, kui taotletava

akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool taotleja omandis oleva või muul õiguslikul

alusel kasutatava kinnistu või riigi omandis oleva maaüksuse puhul taotleja valduses oleva

maaüksuse piire. SadS § 8 p 7 kohaselt keeldutakse akvatooriumi määramisest, kui taotletava

akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool taotleja omandis oleva või muul õiguslikul

alusel kasutatava kinnistu või maaüksuse piire ja puudub piirneva kinnistu või maatüki

omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna Talvesadama akvatoorium on määratud kahe

piiripunktiga, mis asuvad Pärnu linnale kuuluval maal, mitte kaebaja kinnistul, ei olnud

kaebajalt notariaalselt kinnitatud nõusoleku küsimine vajalik.

17. Kaebaja väidab, et haldusmenetluse läbiviimisel on rikutud HMS § 40 lg 1 nõudeid,

sest kaebajat ei kaasatud menetlusse. Olukorras, kus akvatooriumi määramisest on huvitatud

mitu kinnistu omanikku ning sadamapidajatel on ühine sissesõidutee, olnuks õiguspärane

lahendada akvatooriumi määramine selliselt, et menetlusse on kaasatud kõik sadamapidajad

ning kaiomanikud, kelle huve ja õigusi võib akvatooriumi määramine puudutada.

Kohus nõustub ärakuulamisõiguse osas Pärnu Linnavolikogu 20.03.2014 vaideotsuse nr 21

punktis 4.2 märgituga ja HKMS § 165 lg 2 alusel neid põhjendusi ei korda. Kohus jagab

vastustaja arvamust, et isegi kui kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud, ei oleks see aluseks

vaidlustatud otsuse punkti 2 tühistamisele (HMS § 58). Nagu kohus eespool selgitas ei saa

sadam tegutseda ilma akvatooriumita. Kuna kaebaja ei vaidlusta Pärnu sadama akvatooriumi

piiride muutmist, siis Pärnu sadama koosseisus ei olnud kaebajal pärast otsuse nr 88

vastuvõtmist enam võimalik tegutseda. Otsuse nr 88 p 2 andmise ajendiks on Pärnu linna

7(7)

(mitte kaebaja) taotlus akvatooriumi piiride kindlaksmääramiseks. Kaebaja sadamana

tegutsemist ja akvatooriumi määramist puudutav haldusmenetlus on veel käimas ning need ei

ole käesoleva kaebuse esemeks. SadS ei nõua, et kaebaja taotlusi oleks tingimata tulnud

lahendada Talvesadama akvatooriumi piiride määramisega samas menetluses. Talvesadama

akvatooriumi piiride määramine ei välista kaebaja taotluse rahuldamist, kui seaduses

sätestatud tingimused on täidetud ja vajalikud kokkulepped saavutatud. Kaebaja

sadamateenuse osutamise õigust ega akvatooriumi kasutamise tingimusi vaidlustatud otsus ei

puuduta.

18. Eeltoodut kokku võttes jääb kaebus rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit