1-14-7800/94 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2015. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-14-7800

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja

Arvamuse andnud prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi Süüdimõistetu J.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu J.T

ik: XXX; kannab Tartu Vanglas karistust, kriminaalkorras korduvalt karistatud Kaitsja Advokaat Valli Murde riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

1. Jätta J.T temale Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-

7800 mõistetud 2(kahe ) aasta, 3(kolme ) kuu ja 28-päevase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata

2. Välja mõista J.T-lt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg. 3 alusel anda J.T-le aega menetluskulude tasumiseks viis kuud kohtumääruse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 99914700033173, selgitusse aga kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud J.T on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-7800. Teda karistati KarS § 199 lg. 2 p. 7,8,9 -järgsete kuritegude eest 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega. J.T karistati sama kohtuotsusega ka KarS § 202 lg. 2 p. 2 – järgse kuriteo eest 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti J.T-le liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestati 2 päeva eelvangistust karistusaja hulka ning karistati J.T 2 aasta, 3 kuu ja 28-päevase vangistusega; karistuse algus J.T kinnipidamisest ,s.o. alates 20. 04. 2014.

18. veebruaril 2015. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses tehtud karistuse revisjoni määrusega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-7800 J.T-le mõistetud liitkaristus. Tartu Vangla on esitanud 17.juunil 2015 Tartu Maakohtule J.T kohta käivad materjalid tema tingimisi ennetähtaegseks vanglast vabastamise otsustamiseks.

J.T pidas kohtuistungil 25.06.2015 võimalikusk oma vanglast vabastamist . Tema sõnul ta on oma senist elu analüüsinud ning ei soovi enam kuritegusid toime panna. Elama saaks ta asuda XXXX J.V. kuuluvasse XXXX; samuti on ka töökoht olemas.

J.T kaitsja Valli Murde oli seisukohal , et J.T võiks vanglast vabastada ning teda usaldada. Kaitsealune saaks elama asuda XXXX. Samuti saaks asuda sinna lähedusse tööle.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Visssak ei ole nõus J.T vanglast ennetähtaegse vabastamisega, sest J.T on isik , kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning vabanemisel elukohana märgitud XXX ta elama asuda ei saa, sest J.T on Tartu linna elanik.

Kohtu seisukoht J.T kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid rohkem kui neli kuud , ning on olemas ka materiaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks; uute kuritegude risk süüdimõistetu osas on minimaalne.

J.T karistuse kestus: 20.04.2014-17.08.2016. Tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise võimalus avanes 18.06.2015. J.T on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ;ta kannab kuuendat vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on tema kuritegude dünaamika jäänud samaks; teda on karistatud korduvate varavastaste kuritegude eest. Käesolevaks ajaks on J.T vanglas läbimisel programm „Õige hetk“. J.T kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuses J.T kohta nähtub, et endises elukohas XXX ta elada pärast vanglast vabanemist ei saaks. Samuti ei saa ta elama asuda ka XXX, et sest J.T on Tartu linna elanik. J.T poolt 10 minutit enne kohtuistungi algust esitatud andmed tema võimalikul vanglast vabanemisel elama asumise kohta XXX J.V. kuuluvasse XXX, on Tartu Vangla poolt kontrollimata ning neid võimaliku elukoha andmeid ei saa kohus kontrollitud andmetena käsitleda. Kaitsja Valli Murde poolt kohtuistungil avaldatu selles, et ta helistas enne kohtuistungit T.T. , kes oli lubanud J.T tööle võtta ning avaldanud arvamust , et J.T saab elama asuda naabertalluei ole siiski nõuetekohaselt kontrollitud andmed, millele kohus saab oma otsustuse rajada. Puudub nii suuline kui kirjalik kinnitus J.V. selle kohta, et tema võtab J.T oma elamispinnale XXX.

Seega käesoleval ajal puuduvad nõuetekohaselt kontrollitud andmed J.T vabanemisjärgse elukoha kohta, mis on takistuseks isiku vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks ning kriminaalhooldusele määramiseks.

J.T vastu on tsiviilhaginõudeid 9686, 48 eurot; vabanemisfondis raha 7 eurot( vangla andmed 12.05.2015 seisuga) Tartu Vangla sotsiaaltöötaja on hinnanud J.T elustiili hoolimatuks. Vangla tingimustes on J.T esinenud kõrge enesehinnanguga. Tema suhtlemisoskused on head , võib neid kasutada manipulatiivsel eesmärguil. Kordab samu käitumismustreid, suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Oma kriminaalset käitumist suure probleemina ei näe; teod on ette planeeritud, arvestab vaid oma vajadustega. Pigem õigustab enda poolt toime pandud kuritegusid, tegutseb impulsiivselt, puuduvad pikaajalised eesmärgid. Suhtumine ühiskonda ükskõikne kuna ei aktsepteeri ühiskonnas kehtestatud reegleid. Motivatsioon loobumaks kuritegelikust käitumisest puudub, kuna ei teadvusta kuritegeliku käitumise riske. Tartu Vangla poolt on välja toodud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusena kahe aasta jooksul

68 % .

Tartu Vangla poolt eelnevalt välja toodu J.T kohta ei anna kohtule küll mingit veendumust usaldada J.T ning teda vanglast vabastada. Sellise usaldamatuse tingib ka see, et J.T on üheksal korral kriminaalkorras karistatud, kannab kuuendat vangistust. Arvestades tema senist elukäiku ja Tartu Vangla iseloomutuses sisalduvat negatiivset ei ole kohtul veendumust selles, et J.T vabaduses ei pane toime uusi kuritegusid ning suudab kriminaalhoolduse läbida. Lähtudes eeltoodust jätab kohus J.T ennetähtaegselt temale Tartu Maakohtu otsusega 13.11.2014 kriminaalasjas 1-14-7800 mõistetud 2(kahe ) aasta, 3(kolme ) kuu ja 28-päevasest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Menetluskulud

Süüdimõistetu kaitsja Valli Murde esitas kohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 96 eurot.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 25-26 kohaselt.

Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 96 eurot hüvitada süüdimõistetul J.T . KrMS § 180 lg. 3 alusel anda kulude tasumiseks J.T-le aega viis kuud kohtumääruse jõustumisest.

Peet Teidearu Kohtunik /