1-14-5127/246 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5127

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. juuni 2015

määrus, millega Artur Orlov jäeti elektroonilise

valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Artur Orlov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 2. juuni 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 13.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 tunnistati Artur

Orlov süüdi KarS § 255 lg 1; § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi ning tuginedes KarS § 63

lg 1 mõisteti temale karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

karistuse kandmise aja algust alates 13.08.2013, s.o alates A. Orlovi kahtlustatavana

kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 08.10.2014.

Lisaks tunnistati A. Orlov süüdi Tartu Maakohtu 18.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-

2112 KarS § 213 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära, s.o

1064 eurot. KarS 64 lg 5 alusel jäeti Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-

14-5127 A. Orlovile KarS § 255 lg 1; § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1

alusel karistuseks mõistetud 3 aastat 5 kuud vangistust täitmisele iseseisvalt.

A. Orlovi karistusaeg algas seega 13.08.2013 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see

13.01.2017.

2. Tartu Maakohtu 02.06.2015 määrusega jäeti A. Orlov tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus leidis, et ehkki esinevad

formaalsed eeldused A. Orlovi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei ole vabastamine

elektroonilise järelevalve alla põhjendatud materiaalseid aluseid arvestades.

Kohus märkis, et A. Orlovi on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta kannab esimest

reaalset vangistust. Viimane kriminaalhooldus kulges ebarahuldavalt, kuna süüdimõistetu

rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning pani katseajal toime

hulgaliselt uusi väärtegusid.

A. Orlovi käitumine vanglas ei kinnita tema sõnu õiguskuulekamaks muutmise kohta. Tõsi,

kinnipeetav on osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses (nt alustas õpinguid

puhastusteenindaja erialal ning lõpetas riigikeele kursuse B2 tasemel), samas on ta aga

rikkunud korduvalt vangla sisekorraeeskirju, mille eest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Lisaks arvestas kohus, et A. Orlovi süüdistatakse praegu ka Soomes toime pandud raskes

pettuses. Kohus leidis, et oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks on A. Orlovi poolt suur.

Riskifaktoriks pidas kohus kinnipeetava madalat haridustaset ja püsiva töökoha puudumist.

Vanemate toetus, mis kaasneks ennetähtaegse vabastamisega, oli A. Orlovil olemas ka ajal,

mil ta pani toime kuritegusid, mille eest ta käesolevat karistust kannab. See näitab, et

perepoolne toetus ei oma õigusrikkumisi ärahoidvat toimet. Oma tegudes on A. Orlov

lähtunud eelkõige omakasust, mõtlemata teistele põhjustatud tagajärgedele.

MÄÄRUSKAEBUS

3. A. Orlov maakohtu määruses toodud seisukohtadega ei nõustunud ja esitas

edasikaebuse. Kaebaja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada ja vabastada ta tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

3.1

A. Orlov märgib, et tema ennetähtaegset vabastamist arutas kohtukoosseis, kes

otsustas ka tema süüküsimust. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus esitas vaid formaalseid

küsimusi ning luges istungi lõppedes otsuse ette nagu oleks see juba eelnevalt valmis

kirjutatud.

3.2

Määruses on kirjas, et A. Orlov on süüdi tunnistatud Chelmsford Courti 16.07.2010

otsusega, mille eest teda karistati 16-kuulise vangistusega. Samas aga ei ole antud asjaolu

arvestatud kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjades nr 1-14-5127, 1-15-2112 ja 1-10-15398.

A. Orlov küsib, kuidas saab ta olla karistustatud 16-kuulise vangistusega, kui ta oli 2012. a

veebruaris arvel Töötukassas ning 2011. a talvel ja kevadel korduvalt väärteokorras karistatud

politsei poolt. Samuti asus A. Orlov 2010. a sügisel õppima Tartu Täiskasvanute

Gümnaasiumi. A. Orlov märgib, et kohus ei saa arvestada seda, millele ei ole dokumentaalset

tõestust.

3.3

A. Orlovi mittevabastamise osas on kohus arvestanud ka süüdistust raske pettuse

toimepanemises Soomes. A. Orlov leiab, et sellega on rikutud süütuse presumptsiooni

põhimõtet, liiatigi nähtub vangla materjalidest, et tegu on toime pandud enne vangistust.

3.4

Kohtumäärusest nähtub, nagu oleks kriminaalhooldus kulgenud ebarahuldavalt.

Lugedes aga kriminaalhooldaja ettekannet, nähtub sellest, et „kontrollnõudeid täitis A. Orlov

rahuldavalt“. A. Orlov märgib, et kui ta oleks kriminaalhoolduse ajal käitunud

mitterahuldavalt, oleks tema tingimisi karistuse pidanud täitmisele pöörama.

3.5

Õige on kohtu väide hulgaliste väärtegude toimepanemise kohta, ent A. Orlov märgib,

et suudab end kontrollides vältida pahandustesse sattumist, mida näitab see, et alates 2012. a

maist kuini 2013. a augustini ei pannud ta toime ühtki väärtegu.

3.6

Distsiplinaarkaristuste olemasolu kohta märgib A. Orlov, et need olid toime pandud

rohkem kui aasta tagasi. Praegusel ajal on ta suutnud pahandustest hoiduda ja täita vangla

kodukorda. Kui aga käitumine olnuks nii halb, nagu kinnitab kohus, ei oleks vangla ju

toetanud ennetähtaegset vabastamist.

3.7

A. Orlov leiab, et kohus ei arvestanud täiel määral tema püüdlustega elukutse ja

hariduse omandamiseks vangistuse ajal, samuti tahtega jätkata nendega peale vabanemist.

Kohus küll arvestas, et ka enne vangistust oli määruskaebuse esitajal vanematepoolne toetus,

ent ei arvestanud sellega, et varem vältis A. Orlov vanemate tuge püüdes tegutseda omapäi

ning tagajärgedega arvestamata. Vangistuse ajal on ta õppinud arvestama teistele tekitatud

tagajärgedega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Orlovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

4.1

Esiteks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et A. Orlovi ennetähtaegset vabastamist

arutas kohtukoosseis, kes otsustas ka tema süüküsimust, ei kujuta endast menetluslike

normide rikkumist. A. Orlov ei ole kohtuistungil esitanud ühtegi taandamistaotlust. Lisaks on

tavapärane, et maakohus kuulutab istungi lõppedes kohtumääruse ning selgitab selle sisu.

Seega on alusetu A. Orlovi kahtlus, et otsus tema vabastamata jätmise kohta oli tehtud juba

varem.

4.2

Kriminaalhooldaja materjalides avaldatu kohaselt on A. Orlovi karistatud ka

Chelmsford Courtis. Põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus sellele asjaolule tuginenud, kui

jättis A. Orlovi tingimisi vabastamata. Kui A. Orlovil on pretensioone tema materjalides

kajastatu õigsuses, võib ta pöörduda selgituste saamiseks vangla administratsiooni poole.

4.3

Sisulise poole pealt ei saa apellatsioonikohtu hinnangul maakohtu määrusele

etteheiteid teha. Maakohus on arvestanud, et A. Orlovi näol on tegemist korduvalt

kriminaalkorras karistatud isikuga, keda on lisaks Eestis toimepandud kuritegudele alust

kahtlustada ka Soomes toime pandud kuriteos. Kinnipeetava suhtes on kahel korral

kohaldatud kriminaalhooldust. Kontrollnõudeid täitis ta rahuldavalt, ent rikkus kahel korral

registreerimisnõuet ja kohtumised toimusid mõnepäevase hilinemisega. Ringkonnakohus

selgitab, et mitte alati ei vii registreerimiskohustuse rikkumine karistuse täitmisele

pööramiseni. See aga ei tähenda, et katseaega saab pidada rahuldavaks muid isikut

iseloomustavaid asjaolusid silmas pidades. Nimelt nähtub kriminaalhooldaja iseloomustusest,

et kriminaalhoolduse perioodil pani A. Orlov toime 9 väärtegu ning teda karistati

väärteokorras liiklusrikkumiste ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Asjaolu, et

alates A. Orlov alates 2012. a maist kuuni 2013. a augustini ei pannud toime ühtki väärtegu

ning on viimase aasta vältel ka vangistuses järginud sisekorraeeskirju, on küll tervitatav, ent

seaduskuulekas käitumine ei peaks olema mitte erand, vaid reegel.

5. Eeltoodud põhjendustel leiab apellatsioonikohus, et A. Orlovil tuleb jätkata karistuse

kandmist. Ringkonnakohus arvestab lisaks maakohtu poolt märgitule sedagi, et prokuröri

arvamuse kohaselt on arvutikuriteod muutunud A. Orlovi elustiiliks ja sissetuleku allikaks.

Tema süü ning roll kuritegude toimepanemisel oli suur. Kuritegusid pandi toime pika aja

jooksul (kohtuistungi protokoll tlk 11). Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kõik A.

Orlovi kuriteod seotud arvuti ebaseadusliku kasutamisega ja sageli on ta kasutanud just

koduarvutit, mistõttu on alust arvata, et elektroonilise valve kohustus ei oleks

sobivaks/piisavaks meetmeks uute kuritegude ärahoidmisel. Kui arvestada lisaks, et Tartu

Vangla on uue kuriteo riskiprotsendiks arvutanud 41%, millist ringkonnakohus peab

arvestatavaks, ei maandaks kriminaalhooldus piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski.

A. Orlovi hoiakutes on vangla täheldanud nihet egotsentrismile ning tema materiaalsed

väärtused on sotsiaalsete väärtustega võrreldes ülekaalus. Oma tegusid A. Orlov küll ei

õigusta, ent nimetab seda juhuste kokkulangemiseks.

6. Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludel, isiku

käitumisel vangistuses, tema süü suurusel ja varasemal käitumisel on ennetähtaegse

vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb

kohtul arvesse võtta süüdimõistetut vabaduses eesootavaid tingimusi (isiku tahe õppida, elada

seaduskuulekalt ning vanemate toetus), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid nendele

asjaoludele tuginedes.

7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu

Maakohtu 02.06.2015.a määrus muutmata ning A. Orlovi määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau