3-14-52702/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52702 Haldusasi Rene Vainiku kaebus Viru Vangla 07.08.2014. a vastuse nr 6-10/23764-2 ja Justiitsministeeriumi 13.10.2014. a vaideotsuse nr 11-7/14-7078-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks kaebaja taotluse uueks lahendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.02.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rene Vainiku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Rene Vainik Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.02.2015. a otsus muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 27.07.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Viru Vangla jättis 07.08.2014. a kirjaga nr 6-10/23764-2 rahuldamata Rene Vainiku taotluse saada luba Viru Vangla kaupluse vahendusel mängukonsooli Sony Playstation 2 soetamiseks ja selle hilisemaks kasutamiseks kambris. Rene Vainik esitas Viru Vanglale vaide nii eelviidatud keeldumise kui ka keeldumise aluseks olnud Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi Kodukord) p 7.1.33 peale, mille kohaselt on vanglas keelatud digitaalne või elektrooniline mäng ja mängukonsool. Justiitsministeeriumi 13.10.2014. a vaideotsusega nr 11-7/14-7078-2 jäeti Rene Vainiku vaie rahuldamata. Rene Vainik taotleb Viru Vangla 07.08.2014. a vastuse ja Justiitsministeeriumi 13.10.2014. a vaideotsuse nr 11-7/14-7078-2 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist lahendada enda taotlus uuesti. Viru Vangla 07.08.2014. a vastuses kaebaja taotlusele (tl 15), 10.09.2014. a vaideotsuses nr 6-12/192-5 (tl 19-19p), Justiitsministeeriumi 13.10.2014. a vaideotsuses nr 11-7/14-7078-2 (tl 32-33) ning halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 52-53) on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

3. Apellatsioonkaebuses on Rene Vainik jätkuvalt seisukohal, et Kodukorra p 7.1.33 on vastuolus Vangistusseaduse § 31 lõikega 2 ja Põhiseaduse § 3 lõikega 1, §-dega 11, 14, 19 ja

32 ning leiab, et alusetu on arvamus, nagu oleks mängukonsooli võimalik ehitada ümber sidepidamisvahendiks. Ka on kaebaja arvates kohtu kaalutlused seoses vahendi ümberehitamisega seonduvalt asjakohatud, kuna mängukonsool ostetakse kaupluse vahendusel, mitte kolmanda isiku käest. Vastuseks vastustaja täiendavale selgitusele, mille järgi on mängukonsooli Sony Playstation 2 tootmine lõpetatud 04.01.2013 ning puudub info selle müügi kohta Eesti elektroonikapoodides, leiab kaebaja, et toodet on võimalik tellida ka EBay vahendusel.

4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus õiguspärane ning kaebaja täiendavad vastuväited ei too kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist. Kuna mängukonsooli kasutamise keeld tuleneb selgelt Kodukorra p-st 7.1.33, puudus Viru Vanglal kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusõigus, mistõttu saab käesolevas vaidluses tõusetuda küsimus vaid Kodukorra p 7.1.33 kooskõlast kaebaja viidatud Vangistusseaduse ja Põhiseaduse sätetega.

5. Ringkonnakohus kaebaja viidatud õigusaktide vahelist vastuolu ei leia. Riigikohus on sedastanud, et VangS § 31 lg-t 2 tuleb tõlgendada koos VangS § 41 lg 2 teise ja kolmanda lausega, millest tuleneb, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel (RKHK 25.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-27-12, p 14). Vangla direktori käskkirja kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, sh kui haldusakt on piisaval määral põhjendatud. VangS § 15 lg-st 4 tulenev esemete ja ainete ulatuslik keelamine direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika, vaid seda tuleks kasutada erandjuhtudel isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides (RKHK 25.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 10). Samas on Riigikohus praktikas tunnustanud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Nimelt on vangla vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (Ibid p 14). Seega saab Kodukorra p-s 7.1.33 sätestatud keelu tühistamise kaasa tuua vaid keelu kohta esitatud põhjenduste ja kaalutluste puudulikkus ning ebaveenvus. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Nii halduskohus kui ka Justiitsministeerium on põhjalikult refereerinud Kodukorra seletuskirja, millest ilmnevad veenvad ning ammendavad põhjendused selle kohta, miks on keeld vangla julgeolekuohu vältimiseks vajalik.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et mängukonsooli omamisel võib olla võimalik selle kasutamine sidepidamisvahendina. Vikipeedias märgitakse Playstation 2 kohta, et see mängukonsool toetab ka võrgus mängimist; 2003. aastal tuli Euroopas müüki võrguadapter, mis tegi võimalikuks PS2-ga võrgus mängimise, samuti liitumise Playstation 2 online-kogukonnaga Central Station ning 2004. a müüki tulnud „Slim“ mudelitel on võrguadapter sisse ehitatud. Mõned mängud lubavad kasutada sissehelistamisega internetiühendust ehk dial-up'i või ühendada otse kaks PS2-te võrgukaabli kaudu või läbi ruuteri kokku. Vikipeedias antakse ka juhised, kuidas Playstation 2-le mõeldud Linuxi komplekti abil anda sellele mängukonsoolile koduarvuti funktsionaalsus. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et Playstation 2 puhul on tegemist seadmega, mille tootja mõeldud funktsiooniks on muuhulgas info edastamine ja vastuvõtmine Interneti teel, ilma et sellise funktsionaalsuse saavutamine eeldaks mingisugust „kuritarvitamist“. Eeltoodust tulenevalt ei saa vangla seletuskirjas toodud põhjendusi keelu seadmisel, mille kohaselt võib seadmeid ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks vm) ka sisuliselt ebaõigeteks pidada.

7. Vastustaja 13.05.2015 ringkonnakohtule esitatud selgituse kohaselt ei ole Sony Playstation 2 Viru Vangla kaupluse poolt müüdavas sortimendis; mängukonsooli Playstation 2 tootmine on tänaseks lõpetatud ning selle kättesaadavuse kohta Eesti elektroonikapoodides puuduvad igasugused andmed. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui seade on EBay kodulehe andmetel müügil, puudub Viru Vangla kauplusel kohustus tellida kinnipeetavatele kaupu Ameerika Ühendriikide e-kaubandusega tegeleva ettevõtte vahendusel ning registreerida end sel eesmärgil PayPal-i kasutajaks.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja menetluskulu (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv) kaebaja enda kanda.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/