3-15-1487/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1487 Haldusasi MTÜ Luite Selts jt kaebus Tallinna linna toimingu (Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisele suunatud tegevus) õigusvastaseks tunnistamiseks ja ilma haldusakti andmata Veerenni raudteeülesõidu sulgemise keelamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajatele läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Saata määrus kaebajate esindajale ja teadmiseks Tallinna linnale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti peale võib esitada määruskaebuse päeva

jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 10.06.2015 MTÜ Luite Selts, J. L., K. G., J. A., AS ESPAK, OÜ Hort Auto, Boksipeatus OÜ ja Baltronic OÜ kaebus Tallinna linna toimingu (Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisele suunatud tegevus) õigusvastaseks tunnistamiseks ja ilma haldusakti andmata Veerenni raudteeülesõidu sulgemise keelamiseks. Kaebus on esitatud nii avalikes huvides kui ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Koos kaebusega on esitatud taotlus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks. Kaebajate eesmärk on eelkõige vastustaja õigusvastaselt otsustatud ja ka sisuliselt mittevajaliku ja õigusvastase toimingu tegemise ärahoidmine. Kaebajad soovivad, et vastustaja ei teeks Tallinna linna üldplaneeringuga vastuolus olevat toimingut ehk ei sulgeks Veerenni tänava raudtee ülesõitu ilma asjaomaseid haldusakte koostamata.

2. 11.06.2015 kohtunõudele esitatud vastuses leidis Tallinna linn, et kaebus tuleks tagastada, sest isegi kui eeldada kaebajate faktiliste väidete tõendatust ei ole kaebajatel kaebeõigust ning kaebusega ei ole ka võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus (s.o nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks) kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

4. Käesoleval juhul ei ole kaebajatel õigust esitada kaebust avalikes huvides (nn populaarkaebust) põhjendusega, et kaebajate arvates tuleks lahendada küsimus detailplaneeringuga, mida haldusorgan ei ole sellele vaatamata kehtestanud. Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-st 1 võib populaarkaebuse esitada planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Tallinna linn on asjakohaselt selgitanud, et Veerenni tn raudteeülesõidu lammutamiseks ja raudteeülesõidu sulgemiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik ning selgitanud, et planeeringu kehtestamise otsust ei ole selles osas tehtud. Kuna planeeringu kehtestamise otsust pole antud asjas tehtud ja sellise otsusega vaidlusaluse küsimuse lahendamise kohustust ei tulene ka seadusest, ei ole kaebajatel populaarkaebuse esitamiseks alust ning avalikes huvides esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajad ei väida, et oleks ise taotlenud detailplaneeringu algatamist ja sellest oleks põhjendatud otsusega keeldutud.

5. Ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb kaebajatele tagastada HKMS 121 lg 2 p 1 ja

2 alusel.

Vastustaja selgitas kohtule, et Tehnilise Järelevalve Amet väljastas 27.06.2011 ehitusloa nr 1703 „Ehitise täielikuks lammutamiseks“, milles tingimusena sätestati, et olemasoleva Veerenni raudteeülesõidukoha võib lammutada peale raudteeviaduktile kasutusloa väljastamist. Raudteeviadukt, mis seati ülesõidukoha lammutamise eeltingimuseks, sai kasutusloa 03.05.2012. Kaebajad ei ole käesolevas asjas esitatud kaebusega nimetatud ehitusluba vaidlustanud. 07.06.2011 on vastustaja väljastanud ehitusload (nr 49740, 49741, 49742), mis puudutavad vaidlusalust raudteeülesõitu. Käesoleva kaebusega ei ole eelmärgituid vaidlustatud. Tallinna Linnavalitsus on 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestanud Veerenni 55/Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringu, kus on põhijoonisel liikluslahenduses juurdepääs Viadukti tänava kaudu, mitte Veerenni tänavalt, mille raudteeülesõit on kujutatud suletavana. Seega on mitmed ehitusload ja detailplaneeringu lahendus koostatud arvestusega, et Veerenni ülesõit suletakse. Nende haldusaktide andmisel on arvestatud nii avalikke kui otseselt puudutatud isikute huve. Kui kaebajad on seisukohal, et Veerenni raudteeülesõidu sulgemine nende subjektiivseid õigusi puudutab, oleks tulnud need haldusaktid vaidlustada, mitte hakata aastaid hiljem nõudma, et haldusakte lõplikult ei realiseeritaks.

Vastustaja on välja toonud, et kohtus on varasemalt vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.06.2010 projekteerimistingimusi (mille p 5 näeb ette Veerenni raudteeülesõidu sulgemise) ning kohus on vastava kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel (haldusasi nr 3-12-2488). Kohtus on varasemalt vaidlustatud ka 27.06.2011 ehitusluba nr 1703, millise kaebuse samuti kohus tagastas, kuna kaebaja ei täpsustanud, millist subjektiivset õigust ta kaebusega kaitsta soovib ja kuidas lammutamine rikuks tema õigusi (haldusasi nr 3-12-2363). Ehitusloa nr 1703 jt vaidlustamine tühistamiskaebusega ei saaks täna enam olla tähtaegne.

Esitatud kaebusega ei ole kaebajad vaidlustanud ühtegi haldusakti, mis nende subjektiivseid õigusi võiks puudutada. Kaebaja on esitanud umbmäärase tuvastamisja keelamisnõude ning põhjendanud kaebust otstarbekuse kaalutluste sobimatusega kaebajate jaoks.

Kaebusest nähtuvalt võib kaebajate eesmärgiks pidada seda, et ära hoida Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemist ja sellega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (liikluskoormuse suurenemine Viadukti tänaval, müra ja saastatuse suurenemine, transpordile kuluva aja ja kütusekulu suurenemine, äriühingutest kaebajate klientide vähenemine, ligipääsu halvenemine kaebajate kinnistutele). Sealjuures ei väida kaebajad, et mõni nendest mõjudest, mille osas on kehtestatud normatiivid, oleks normatiive ületav ning kaebaja viibib selle mõju väljas nt oma elukoha tõttu pidevalt. Ka sellisel juhul oli kohane vaidlustada asjassepuutuvad haldusaktid või mõju ilmnemisel on võimalik taotleda haldusorganilt normatiivide järgimise tagamist ning selle haldusmenetluse tulemus vaidlustada kohtus.

Ka tuvastamisja keelamisnõude võib esitada üksnes oma subjektiivsete õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Sealjuures näeb HKMS § 45 lg 1 keelamiskaebuse puhul ette, et puuduma peavad hilisemalt kasutatavad tõhusad õiguskaitsevahendid, sama sätestab HKMS § 45 lg 2 tuvastamisnõude puhul. Keelamiskaebuse eesmärk ei ole kaebeõiguse saamine olukorras, kus haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on mööda lastud.

Kohus nõustub samas ka varasemalt kaebuste tagastamisel selgitatuga kaebeõiguse osas. Käesoleva kaebuse põhjendused on seotud eelkõige elanike vastumeelsuse ja haldusorgani plaanide otstarbekuse kirjeldamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et õiguslikult kaitstav ei ole isiku soov kasutada liiklemiseks konkreetset objekti, antud juhul Veerenni tn raudteeülesõidukohta, kui liiklemiseks nähakse ette muu lahendus. Tallinna linna üldplaneeringust ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust või õiguspärast ootust, et linna teede ja tänavate võrk püsib muutumatuna. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate subjektiivseid õigusi saaks rikkuda olukord, kui neil kaoks ära juurdepääs avalikult kasutatavale teele enda kinnistult, kuid mitte teekonna pikenemine ca 5 minuti võrra. Argumendid, mis on seotud väidetava liiklusohutuse probleemiga uue liikluslahenduse kasutamisel on kohased haldusorganile pöördumise esitamisel ning haldusorgan saab nendega nõustumisel võtta tarvitusele meetmed liiklusolukorra parandamiseks (nt tee laiendamine, liikluse reguleerimine vm). Avalikes huvides pöördumine seoses liiklusolukorraga ei loo alust subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse esitamiseks.

Kuna kaebusest ei nähtu, et Veerenni tänava raudteeülesõidu kavandatav sulgemine rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi, tuleb kaebus ka selles osas läbivaatamatult tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebajad ei ole vaidlustanud haldusakte, mis vaidlusaluse raudteeülesõidu sulgemist puudutavad, ei saavutaks nad ka kaebeõiguse olemasolul soovitud eesmärki, mistõttu kaebuse tagastamine on võimalik ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

6. Kuna käesoleva määrusega kaebus tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann kohtunik