3-15-1291/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedErakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutusega nr 46 kohustati Jaanus Mutlit tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus summas 7333 eurot solidaarselt teise reklaamplakatil esitatud isikuga, s.o Edgar Savisaarega, Tallinna linnale (p 5.1.) ning kõrvaldama puudused Jaanus Mutli poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 5.2.).
Legislator headnote
AI generated3-15-1291/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: MTÜ Eesti Keskerakond esitas 20.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutuste nr 46, 47 ja 48, 13.01.2015 ettekirjutuse nr 50 ning 10.03.2015 ettekirjutuse nr 52 tühistamiseks. MTÜ Eesti Keskerakond on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutused puudutavad otseselt ja vahetult tema õigusi, sest juhul, kui vaidlustatud ettekirjutuste adressaadid ei täida ettekirjutustega neile pandud kohustusi, vähendatakse MTÜ-le Eesti Keskerakond riigieelarvest makstavat toetust 387 439,47 euro võrra (vt erakonnaseaduse (EKS) § 1211 lg 21).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2191 Haldusasi MTÜ Eesti Keskerakond kaebus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutuste nr 46, 47 ja 48, 13.01.2015 ettekirjutuse nr 50 ning 10.03.2015 ettekirjutuse nr 52 tühistamise nõuetes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, esindajad v.adv Oliver Nääs ja v.adv Kristi Rande Vastustaja – erakondade rahastamise järelevalve komisjon, esindaja Ardo Ojasalu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. mai 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta MTÜ Eesti Keskerakond määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. mai 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1291 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutusega nr 46 kohustati Jaanus Mutlit tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus summas 7333 eurot solidaarselt teise reklaamplakatil esitatud isikuga, s.o Edgar Savisaarega, Tallinna linnale (p 5.1.) ning kõrvaldama puudused Jaanus Mutli poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 5.2.).
2. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutusega nr 47 kohustati Priit Kutserit tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus summas 1234,80 eurot Tallinna linnale (p 5.1.) ning kõrvaldama puudused Priit Kutseri poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 5.2.).
3-15-1291 2(4)
3. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutusega nr 48 kohustati Karin Tammemäge tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus summas 268,80 eurot Tallinna linnale (p 5.1.) ning kõrvaldama puudused Karin Tammemäe poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 5.2.).
4. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 13.01.2015 ettekirjutusega nr 50 kohustati Edgar Savisaart tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus kogusummas 116 648,89 eurot Tallinna linnale (p 4.1.) ning kõrvaldama puudused Edgar Savisaare poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 4.2.).
5. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 10.03.2015 ettekirjutusega nr 52 kohustati Arvo Sarapuud tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus kogusummas 3667 eurot Tallinna linnale (p 5.1.) ning kõrvaldama puudused Arvo Sarapuu poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes (p 5.2.).
6. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 20.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 23.10.2014 ettekirjutuste nr 46, 47 ja 48, 13.01.2015 ettekirjutuse nr 50 ning 10.03.2015 ettekirjutuse nr 52 tühistamiseks. MTÜ Eesti Keskerakond on seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutused puudutavad otseselt ja vahetult tema õigusi, sest juhul, kui vaidlustatud ettekirjutuste adressaadid ei täida ettekirjutustega neile pandud kohustusi, vähendatakse MTÜ-le Eesti Keskerakond riigieelarvest makstavat toetust 387 439,47 euro võrra (vt erakonnaseaduse (EKS) § 1211 lg 21).
7. Tallinna Halduskohtu 27.05.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et MTÜ-l Eesti Keskerakond puudub subjektiivne õigus, mida konkreetsel juhul kaebusega halduskohtus saaks kaitsta. See õigus ei tulene MTÜ-le Eesti Keskerakond EKS § 1211 lg-st 21. EKS § 1213 alusel võib erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit või üksikkandidaat pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kohtusse, kui ta leiab, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutusega rikutakse tema õigusi. Vaidlustatud ettekirjutused on adresseeritud konkreetsetele kolmandatele isikutele, kes on ettekirjutused individuaalselt halduskohtus vaidlustanud (haldusasjad nr 3-14-52890, 3-14- 52891, 3-15-917, 3-14-52888 ja 3-15-435). MTÜ Eesti Keskerakond ei ole vaidlustatud aktide adressaat ega ka nimetatud aktidega sellises puutumuses, kus vaidlustatud aktide õiguspärasusest või õigusvastasusest sõltuks tema õigus saada riigieelarvest makstavat toetust. EKS § 1211 lg 21 kohaselt, kui riigieelarvest eraldisi saav erakond või erakonna nimekirjas kandideerinud isik ei ole kandnud annetust ühel EKS § 124 lg-tes 1-3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse või seda annetajale tagastanud, vähendab EKS § 127 lg 4 alusel määratud valitsusasutus EKS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel makstavat toetust ettekirjutuses märgitud annetuse summa kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsendi toetuse ulatuses. Toodud sättest nähtub, et küsimus, kas MTÜ Eesti Keskerakond riigieelarvelist toetust vähendatakse või mitte, ei sõltu sellest, kas konkreetsel juhul on vaidlustatud ettekirjutused õiguspärased või õigusvastased, vaid sellest, kas ettekirjutuste adressaadid täidavad ettekirjutused või mitte. Praeguse vaidluse esemeks ei ole see, kas ettekirjutused hiljem täidetakse, samuti ei oleks see avalik-õiguslikuks vaidluseks, mida halduskohtus saaks vaielda. Juhul, kui vaidlustatud ettekirjutused jäävad kehtima, isikutel tekib kohustus annetuste tagastamiseks ning kohustatud isikud oma kohustust ei täida, on MTÜ-l Eesti Keskerakond võimalik pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras kohustatud isikute vastu üldkohtusse.
3-15-1291 3(4)
8. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 11.06.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.05.2015 määrusele. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. MTÜ Eesti Keskerakond palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2015 määrus ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlustatud kohtumäärusest kaebeõiguse kahtlusteta puudumist ei nähtu (vt HKMS § 121 lg
2 p 1). Halduskohus ei ole lähtunud kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustusest, vaid on tagastanud kaebuse üldsõnalisele seisukohale tuginedes, jättes sisuliselt hindamata MTÜ Eesti Keskerakond väited kaebeõiguse olemasolu kohta. EKS § 1211 lg-st 21 tuleneb MTÜ-le Eesti Keskerakond otsene puutumus vaidlustatud ettekirjutustega, sest ettekirjutustest võivad tuleneda reaalsed MTÜ Eesti Keskerakond õigusi kitsendavad tagajärjed – riigieelarvest saadava igakuise eraldise olulises ulatuses vähendamine. Selline tegevus kahjustab erakonna korrapärast toimimist. Õiguste riive sidumine üksnes haldusaktide adressaatide käitumisega on ebaõige, kuivõrd haldusaktist enesest tuleneb alus toetuse konkreetses summas vähendamiseks. Teisejärguline on konkreetse adressaadi poolt ettekirjutuse täitmine või mittetäitmine, sest alus toetuste vähendamiseks on otseses sõltuvuses haldusakti õiguspärasusest. Seega on vähemalt võimalik, et haldusaktide andmisega on riivatud ka MTÜ Eesti Keskerakond õigusi. Kui saab möönda kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on kohtul kohustus haldusasja menetleda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-9-08, p 15). MTÜ Eesti Keskerakond õiguste riivamine on vähemalt mingilgi määral vaieldav ning kaebuses esitatud asjaolud vajavad sisulist hindamist, mis eeldab kaebuse menetlemist.
10. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutused ei ole MTÜ-le Eesti Keskerakond adresseeritud ega sea talle ühtegi kohustust. Erakonnale ei ole antud õigust pöörduda halduskohtusse erakonna nimekirjas kandideerinud isikute õiguste kaitseks. Kaebuse esitamise ajal ei ole ühtegi faktilist alust väiteks, et ettekirjutused riivavad MTÜ Eesti Keskerakond õigusi. Pelgalt abstraktseid ja oletuslikke seoseid ei saa ühelgi juhul pidada kaebeõiguse tekkimise alusteks. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele MTÜ-l Eesti Keskerakond kaebeõiguse ilmselgest puudumisest ning on seda piisavalt põhjendanud. Väär on MTÜ Eesti Keskerakond poolt kaebeõiguse tuletamine EKS § 1211 lg-st 21. Halduskohus on õigesti märkinud, et MTÜ Eesti Keskerakond õigusi vaidlustatud ettekirjutused rikkuda ei saa, vaid õigusi saavad rikkuda hoopis ettekirjutuste adressaadiks olevad isikud. Erakonnal on tsiviilõiguslikud vahendid kaitsmaks end erakonna nimekirjas kandideerinud isikute poolt erakonna huvide kahjustamise eest. Sellised vaidlused halduskohtu pädevusse ei kuulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lgle 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
12. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamine oli õige, sest kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Riigikohus on selgitanud, et halduskohtumenetluses tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi; kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve; kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist
3-15-1291 4(4) (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22; halduskolleegiumi 24.10.2012 määrus nr 3-3-1-53-12, p-d 13–15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 16). Halduskohus on õigesti järeldanud, et EKS § 1211 lg-st 21 ei tulene MTÜ-le Eesti Keskerakond subjektiivset õigust vaidlustada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutusi, millega pannakse erakonna liikmetele kohustus tagastada keelatud annetused.
13. On küll tõsi, et EKS § 1211 lg 21 kohaldamise üheks eelduseks on kehtiv ettekirjutus, kuid see ei tähenda automaatselt, et sellega kaasneks MTÜ-le Eesti Keskerakond kaebeõigus nimetatud ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtus. Kaebeõiguse eelduseks on subjektiivsete õiguste võimalik riive (HKMS § 44 lg 1). Sellist riivet asjast ei nähtu, sest EKS § 1211 lg 21 kohaselt kaasneb erakonna rahaliste vahendite vähendamine üksnes juhul, kui ettekirjutusi nende adressaadid ei täida. Kohtupraktikas ei ole tunnustatud ka võlausaldajate õigust vaidlustada võlgniku vastu teiste võlausaldajate poolt esitatud nõudeid (välja arvatud pankrotimenetluses, kus on selge, et võlgnik kõiki nõudeid ei tasu), samuti äriühingu juhatuse liikme kaebusi äriühingule adresseeritud maksuotsuste peale, kuigi juhatuse liikmele võib olla tulevikus võimalik teha vastutusotsus, kui äriühing maksuvõlga ei tasu. MTÜ-le Eesti Keskerakond saab õiguslikke tagajärgi tekitada üksnes otsus, millega vähendatakse EKS § 1211 lg 21 alusel erakonnale makstavat toetust. Sellist otsust ei ole. Sisuliselt on MTÜ Eesti Keskerakond pöördunud kohtusse oma liikmete õiguste kaitseks, milleks eriseadus MTÜ-le Eesti Keskerakond õigust ei anna (HKMS § 44 lg 2).
14. Ekslik on MTÜ Eesti Keskerakond seisukoht, et halduskohus on üldsõnalisele seisukohale tuginedes kaebuse tagastanud. Vaidlustatud määruses on halduskohus põhjalikult vaaginud kaebeõiguse puudumist, kontrollides MTÜ Eesti Keskerakond puutumust vaidlustatud ettekirjutustega. Halduskohus on kohaselt selgitanud, et puutumust ei esine, kuivõrd MTÜ Eesti Keskerakond ei ole vaidlustatud haldusaktide adressaadiks. Lisaks sellele on halduskohus kontrollinud, kas MTÜ Eesti Keskerakond viidatud sättest (EKS § 1211 lg 21) tuleneb viimasele kaebeõigus. Seega ei ole halduskohus sidunud kaebeõigust pelgalt ettekirjutuste adressaadiks olemisega, vaid ka sisuliselt hinnanud võimalikku mõju MTÜ Eesti Keskerakond õigustele. Seejuures on halduskohus täiendavalt selgitanud, et MTÜ Eesti Keskerakond saab tõrjuda võimalikku rahaliste vahendite vähenemist sellega, kui esitab ettekirjutuste täitmata jätmisel erakonna liikmete poolt viimaste vastu nõude tsiviilkohtumenetluse korras, sest vaidlused erakonna ja tema liikmete vahel ei ole avalikõigusliku sisuga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe