2-13-29589/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-29589

Tsiviilasi

Team 3 Consulting OÜ hagi Artur Fjodorovi vastu

võlgnevuse 3 314,60 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 314,60 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Fjodorovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (I astme menetluses kostja): Artur Fjodorov

(isikukood: XXXXXX); esindaja Arvo Kivar;

Vastustaja (I astme menetluses hageja): Team 3

Consulting OÜ (registrikood: 10995797); esindaja Aare

Hõbe

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus tühistada

osas, millega maakohus rahuldas hagi täies

ulatuses,

mõistis

Artur

Fjodorovilt

välja

põhivõlgnevuse summas 1657, 30 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise 1657, 30 eurot ja

jättis menetluskulud kostja kanda. Teha asjas uus

otsus, millega rahuldada Team 3 Consulting OÜ

hagi Artur Fjodorov vastu osaliselt, välja mõista

Artur Fjodorovilt sissenõutavaks muutunud viivis

1089,20 eurot ja jätta menetluskulud Team 3

Consulting OÜ kanda.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsuse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada Team 3 Consulting hagi Artur

Fjodorovi vastu osaliselt.

2.2. Välja mõista Artur Fjodorovilt sissenõutavaks

muutunud

viivis

1089,20

(üks

tuhat

kaheksakümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot

Team 3 Consulting OÜ kasuks. Põhivõla nõude

osas jätta Team 3 Consulting OÜ hagi rahuldamata.

2.3. Kõik menetluskulud jätta Team 3 Consulting OÜ

kanda.

3. Artur Fjodorovi apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

4. Tagastada Artur Fjodorovile ringkonnakohtu

otsuse jõustumisel järgmised tõendid: 24. mai 2011

24. mai 2011 kviitung 3 244,55 euro ja 09. veebruari

2015 kviitung 327,36 euro tasumise kohta.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Team 3

Consulting OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Team 3 Consulting OÜ (hageja) esitas 13. juunil 2013 hagi Artur Fjodorovi (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Puumarket ja OÜ Rahva

Kinnisvara 17. aprillil 2008 püsikliendi krediidilepingu nr 1124-PM (tl 6–12), mille p 2.1 kohaselt

kohustus hageja müüma kaupu vastavalt püsikliendilepingus sätestatud tingimustele ja ostja

(OÜ Rahva Kinnisvara) kohustus tasuma nende eest vastavalt müüja poolt väljakirjutatud arvele.

Nõude täitmise tagamiseks oli 17. aprillil 2008 kostjaga sõlmitud käendusleping (tl 13–15), mille

p 1.1. kohaselt kohustus kostja juhul, kui põhivõlgnik ei täida endale AS Puumarket ees võetud

kohustust tasuda kaupade ostusumma tähtaegselt ja nõuetekohaselt, tasuma ise kogu võla koos

intresside ja viivistega. Tegemist ei olnud tarbijakäendusega, vaid käenduslepinguga, mille ettevõtte

juhatuse liige sõlmis ettevõtte majandustegevuse edendamiseks. Isegi kui tegemist oleks

tarbijakäendusega, ei oleks kõnealune käendusleping tühine, kuna käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma on lepingus fikseeritud. Püsikliendi krediidilepingus on kokku lepitud

krediidilimiit, mis ongi käendaja vastutuse maksimumsumma, mida hiljem suurendati poolte

kokkuleppel.

Hageja püsikliendi krediidilepingu alusel väljastatud arvetest jäid osa osaliselt või täielikult

tähtaegselt tasumata. Osaliselt tasus võla kinnisasja müügist saadud rahast käendaja CC.

AS Puumarket loovutas 22. oktoobril 2009 nõude hagejale (endise nimega Incure Inkasso Agentuur

OÜ) (tl 16). Nõude loovutamise teatisest nähtub, et viiviseid on arvestatud nõude loovutamise seisuga

s.o 22. oktoober 2009. Nõude loovutamine ei too endaga kaasa viiviste arvestuse lõppemist. 2004.a

sõlmiti Incure Inkasso OÜ ja AS Puumarket vahel üldine raamleping, mille alusel hakkas

AS Puumarket hagejale nõudeid loovutama. Nõude loovutus toimus 22. oktoobril 2009.

Hagiavalduse esitamise seisuga on põhivõlast tasumata 1 657,30 eurot arve-saatelehtede

nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181 (tl 28–31) alusel. Püsikliendilepingu

p 5.5 kohaselt on müüjal õigus arvestada viivist kuni 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud

päeva eest. Hagi esitamise päeva seisuga on viivise suuruseks 4 996,70 eurot, mida hageja vähendab

põhisummani, s.o. 1 657,30 euroni. Kostja taotlus niigi vähendatud viiviste vähendamiseks ei ole

põhjendatud. Arvestades võlgnevuse kestvust, s.o 5 aastat, ei ole tegemist ülemäära suure viivisega.

Asjakohatud on kostja väited selles, et hageja ei ole tõendanud arvetel märgitud kaupade üleandmist.

31. juuli 2009 kokkuleppes (tl 49–50) tunnistas Rahva Kinnisvara OÜ, mida esindas juhatuse

liikmena kostja, et Rahva Kinnisvara OÜ võlgnes kokkuleppe päeva seisuga AS-le Puumarket

52 175,15 EEK-i. Tegemist on sama nõudega, mille AS Puumarket hiljem hagejale loovutas. Arved

on raamatupidamisprogrammis loodud arvetel märgitud kuupäevadel. Konkreetsed pdf failid loodi

siis, kui tekkis vajadus need kohtule esitada, mistõttu on faili andmetes kirjas aastaarv 2013. Kostja

nõue kahju hüvitamiseks on põhjendamatu ja alusetu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud.

Loovutus ei ole kehtiv. Nõude loovutustehing toimus 2004. aastal, samas on nõue kostja vastu

väidetavalt tekkinud 2008. aastal. Viivise osas on nõue loovutatud 1 172,90 euro ulatuses, seega on

seda summat ületavas osas hageja viivisenõue tühine. Hagi rahuldamise korral palus kostja vähendada

viivist 10%-ni põhivõlast.

Kostjaga sõlmitud käendusleping on tühine, kuna ei ole kokku lepitud vastutuse maksimumsummat

tarbijast käendaja kohta. Käenduslepingu p-s 1.1 on pooled selgesõnaliselt kokku leppinud, et

käendusleping tagab üksnes AS-i Puumarket nõudeid, mis tulenevad püsikliendilepingust

nr 1124-PM ja selle lisadest. Kusagilt ei nähtu, et 31. juuli 2009 kokkulepe oleks püsikliendilepingu

nr 1124-PM lisa. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et arvete-saatelehtede nr A-090406762,

A-090407014, A-090407170 ja A-090407181 näol oleks tegemist püsikliendi krediidilepingu

nr 1124-PM juurde kuuluvate dokumentidega. Arvetest ei tulene, et ostja oleks kauba kätte saanud.

31. juuli 2009 AS-i Puumarket ja Rahva Kinnisvara OÜ kokkuleppest ei nähtu, et tegemist oleks

arvetest nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181 tuleneva võlgnevuse

maksegraafikuga.

Hageja esitatud arved on fabritseeritud, sest arve failide koostamise aeg on 04. juuli 2013 kell 8.39,

s.o sama päev, mil hageja need kohtule esitas. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

nimetatud arved oleksid tegelikult koostatud ja ostjale esitatud aprillis 2009, nagu hageja väidab.

OÜ Rahva Kinnisvara võlgnevuse on tasunud teine käendaja CC. Hageja on varasemalt esitanud

nõude solidaarselt kostja, OÜ Rahva Kinnisvara ja CC vastu. Pärnu Maakohtu 29. novembri 2010

maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-10-6 mõisteti CClt hageja kasuks välja põhivõlana 69 948,58 EEK-i

ning riigilõivu 2 098,46 EEK-i. Nõude sundtäitmisel seati keelumärge CCle kuuluvale kinnistule, mis

kustutati kinnistusraamatust kohtutäituri avalduse alusel 30. mail 2011.

Hagejaga seotud äriühing OK Incure OÜ on avalikustanud kostja kohta valeandmeid

AS-i Krediidiinfo poolt peetavas maksehäireregistris, mille eest nõuab kostja kahju 2 000 eurot

hüvitamist või muud rikkumist ja asjaolusid arvestades kohast hüvitist kohtu äranägemisel. Kostja

palus tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõude hageja nõudega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks 05. novembri 2013 vaheotsusega

rahuldamata. Vaheotsus jõustus edasi kaebamata.

Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2014 otsusega Team 3 Consulting OÜ hagi A. Fjodorovi vastu täies

ulatuses ning mõistis A. Fjodorovilt välja Team 3 Consulting OÜ kasuks põhivõlgnevuse 1 657,30

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 1 657,30 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selles, 1) kas käendusleping oli sõlmitud

vaidlusaluse kohustuse katteks; 2) kas käendusleping on kehtiv; 3) kas nõue oli kehtivalt loovutatud

ning 4) kui suure osa võlgnevusest on tasunud teine käendaja CC.

Maakohus leidis, et hagi tuleb VÕS § 76 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg-te 1 ja 2, § 167 lg 3, § 113 lg 1

alusel rahuldada täies ulatuses.

3.1. Maakohus leidis, et käendusleping kostjaga oli sõlmitud vaidlusaluse kohustuse tagamiseks.

Kostja väited selle kohta, et arved nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181 ei

kuulunud 17. aprilli 2008 krediidilepingu juurde, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on

tõendamata kostja väited, et arvete alusel ei antud kaupa üle. Maakohus leidis, et kui 17. aprilli 2008

püsikliendi krediidilepingu alusel ei oleks kaupa üle antud või arveid väljastatud, ei oleks OÜ Rahva

Kinnisvara AS Puumarket ees 31. juuli 2009 kokkuleppega oma kohustusi kinnitanud ja

maksegraafikut sõlminud. Rahva Kinnisvara OÜ-d esindas kokkuleppe sõlmimisel kostja.

Maksegraafiku p 2 on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, mis kohtupraktikast (Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-45-14, 3-2-1-149-11) tulenevalt pöörab ümber tõendamiskoormise. Võlausaldajal

ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Võlgnik

võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega

tunnistatud võlga. Kostja ei ole suutnud tõendada, et OÜ Rahva Kinnisvara on võlatunnistuse andud

mingi teise kohustuse katteks või, et OÜ Rahva Kinnisvara ja AS Puumarket vahel ei oleks üldse

kohustusi olnud. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et 31. juuli 2009 kokkuleppe-

võlatunnistuse aluseks oli 17. aprilli 2008 püsikliendi krediidilepingust tulenev võlgnevus ning on

tõendatud, et OÜ-l Rahva Kinnisvara oli 17. aprilli 2008 krediidilepingust tulenev võlgnevus AS

Puumarket ees.

Käenduslepingu p-st 1.1. tuleneb, et käendaja tagab OÜ Rahva Kinnisvara kõiki 17. aprillil 2008

sõlmitud püsikliendi krediidilepingust tulenevaid nõudeid. Asjaolul, et 31. juuli 2009 kokkuleppes ei

ole viidatud käenduslepingule, ei ole tähtsust. Deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatakse üle juba

varem olemas olnud kohustus, mitte ei looda selle asemele uut kohustust. Kuna deklaratiivne

võlatunnistus lihtsustab tõendamist, mitte ei lõpeta olemasolevat kohustust, ei lõpeta deklaratiivne

võlatunnistus ka kohustuse katteks antud tagatiste kehtivust.

3.2. Maakohtu hinnangul on käendusleping kehtiv.

Maakohus, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, leidis, et kostja ei olnud

OÜ Rahva Kinnisvara laenu käendades tarbija. Kuivõrd kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal

põhivõlgniku juhatuse liige ja 50% suuruse osa omanik (tl 98–99), oli tal ilmselge majanduslik huvi

kohustuse täitmise vastu, mistõttu ei ole tegemist tarbijakäendusega. Kuna tegemist ei ole

tarbijakäendusega, pole käenduslepingu kehtivuse seisukohalt ka oluline, kas käendaja vastutuse

rahaline maksimummäär oli kokku lepitud või mitte.

3.3. Maakohus leidis, et nõude loovutamine on kehtiv ning hagejal on õigus nõuet maksma panna.

Maakohus nõustus hageja väidetega, et nõude loovutamine toimus 22. oktoobril 2009. Hageja poolt

24. septembri 2014 kohtuistungil avaldatust ja nõude loovutamise teatisest nähtub, et 2004. aastal

sõlmiti üldine raamleping nõuete loovutamiseks AS Puumarket ja OÜ Incure Inkasso Agentuur vahel

ning konkreetne nõue loovutati 22. oktoobri 2009 seisuga. Kuivõrd kostja ei ole maakohtule

tõendanud, et OÜ Rahva Kinnisvara ja AS Puumarket vahel oleks lisaks püsikliendi krediidilepingule

esinenud ka muid võlasuhteid, leidis maakohus, et loovutati just 17. aprilli 2008 püsikliendi

krediidilepingust tulenev nõue.

3.4. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et CC oleks 17. aprilli 2008 püsikliendi

krediidilepingust tulenevad võimalikud nõuded täies ulatuses rahuldanud, tuleb lähtuda hageja poolt

esitatud nõude arvestusest.

Elektroonilise kinnistusraamatu väljavõttest (tl 120–124) nähtub, et keelumärge võeti CC kinnisasjalt

maha peale selle võõrandamist. Ilmselt ei katnud CC kinnisasja võõrandamise tulem kogu võlgnevust,

mistõttu esitas hageja tasumata osas nõude kostja vastu. Kostja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid,

mis tõendaksid võlgnevuse tasumist hageja poolt väidetust suuremas ulatuses.

3.5. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et arved on võltsitud, kuna on koostatud kohtule hagi

esitamise päeval. Eluliselt on usutavad hageja väited, mille kohaselt näitab loomise kuupäev arve pdf-

formaadis loomise kuupäeva. Arve kui selline on raamatupidamisprogrammiga loodud arves näidatud

kuupäeval. Kostja ei ole taotlenud arvete koostamise kuupäeva osas ekspertiisi tegemist ega esitanud

tema väiteid kinnitavat asjatundja arvamust.

Alusetu on kostja väide, et viivisenõue on loovutatud üksnes loovutusdokumendis märgitud summas.

VÕS § 167 lg 3 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise

võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Maakohus nõustus hageja väidetega, et

loovutusdokumendis on märgitud üksnes loovutuse hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summa

ja nõude loovutamine ei peata viivise arvestust. Arvestades kostja poolt tasumisega viivituses oldud

aega, tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks 10%-ni jätta rahuldamata. Hageja on vähendanud

kostjalt nõutava viivise summat põhivõlgnevuse suuruseni.

3.6. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse tasaarvestuse tegemiseks.

Maakohtu hinnangul välistavad hageja ja kostja nõuded üksteist ning tasaarvestuse avalduse

rahuldamine VÕS § 197 lg 1 alusel ei ole võimalik. Kui kostjal ei olnud teate avaldamise hetkel

tasumata võlakohustust, on avaldatud valeandmeid. Sellisel juhul tuleks rahuldada kostja nõue ja

hageja nõue jätta rahuldamata. Kui kostjal oli teate avaldamise ajal tasumata võlakohustus, ei ole

esitatud valeandmeid. Sellisel juhul tuleks rahuldada hageja nõue ja kostja nõue jätta rahuldamata. Ei

saa tekkida olukorda, kus nii hageja kui ka kostja nõuded oleksid samaaegselt täidetavad ja tekiks

tasaarvestuse olukord. Kostja hinnangul on tema kohta valeandmeid avaldanud OK Incure OÜ (tl 74).

Äriregistri andmetel on hageja (endise nimega OÜ Incure Inkasso Agentuur) ja OK Incure OÜ (endise

nimega OK DebtCollect OÜ) erinevad juriidilised isikud. Sellest tulenevalt ei saa tasaarvestuse

avaldust lahendada käesoleva asja raames, vaid kostja peab esitama eraldi hagi õige kostja vastu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja A. Fjodorov esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta vastustaja hagiavaldus

rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus otsustab osaliselt või täielikult hagiavalduse rahuldada,

mõista vastustajalt apellandi kasuks välja kohtu hinnangul mõistlik kahjuhüvitis, viivis seadusest

tulenevas määras kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest; tasaarvestada apellandi nõue kattuvas

osas vastustaja nõudega ja vähendada vastustaja viivise nõuet. Apellant palub muuta menetluskulude

jaotust ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole maakohus hinnanud kõiki apellandi poolt esitatud tõendeid ja asjaolusid. Vaidlusaluste

arvete ja krediidilepingu omavahelist seose tõendamiskoormis lasub seda väitnud vastustajal.

Vastustaja ei ole tõendanud arvete-saatelehtede asjassepuutuvust ega ka arvete-saatelehtede alusel

kauba üleandmist. Saatelehtedel allkirju pole, kauba üleandmise väide on seega tõendamata.

Maakohus on eksinud, leides, et selliseid nõude aluseks olevate asjaolude puudumist peab tõendama

apellant. Vastustaja on ise menetluses kinnitanud, et saatelehed on loodud ja kohtule esitatud alles

kohtu nõudmisel. Apellant sai alles kohtuotsusest tagantjärgi teada, et kohus oleks soovinud näha

arvete failide loomise kuupäeva osas ekspertiisi;

2) ei ole vastustaja tõendanud oma nõude suurust. Kõikidest vastustaja esitatud dokumentidest

(hagiavaldus, saatelehtede summa, kokkuleppe summa, väidetav nõude loovutamise teade,

CC suhtes tehtud maksekäsk) tuleneb erinev nõude suurus. Kaaskäendaja CC on rahuldanud kõik

AS-i Puumarket nõuded;

3) on maakohus ekslikult leidnud, et 31. juuli 2009 võlgnevuse tasumise maksegraafik puutub

käesolevasse vaidlusesse ning selle täitmist tagab apellandi käendus. 31. juuli 2009 kokkuleppele ei

ole müüja käendajate nõustumist nõudnud. Nimetatud kokkuleppes puudub viide krediidilepingule;

4) ei ole vastustaja tõendanud, et ta on 22. oktoobril 2009 apellandi vastu nõude omandanud.

VÕS § 170 kohaselt loetakse nõue loovutatuks kui võlausaldaja on sellest võlgnikku teavitanud;

5) on maakohus vääralt jätnud apellandi tasaarvestusnõude rahuldamata. Apellandi nõue põhineb

asjaolul, et vastustaja on apellandi kohta andmeid avaldades rikkunud maksehäirete avaldamise

korda. Vastustaja vastutab avaldaja tegevuse eest VÕS § 1054 lg 2 järgi, sest vaidlustatud ja hiljem

eemaldatud maksehäire oli avaldatud selgelt vastustaja huvides ja vastustaja juhise järgi;

6) on maakohus jätnud alusetult rahuldamata apellandi taotluse viivise vähendamiseks. Vastustaja on

enne hagi esitamist oodanud tegevusetult mitmeid aastaid ning pahatahtlikult ja kunstlikult

kasvatanud võlgnevuse suurust. Asja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks millegagi vastustajale

kahju tekitanud, seega ei saa vastustaja põhinõudega võrdset viivisenõuet põhjendada ka kahju

hüvitamise vajadusega.

5. 05. aprilli 2015 menetlusdokumendis avaldas apellant, et kuna vastustaja nõue on täidetud

CC poolt, siis mõtleb vastustaja välja uusi viise, kuidas saada täiendavalt tulu, sest formaalselt võiks

hageja nõue justkui põhjendatud olla ja nimetatud asjaolude kohta saakski ütlusi anda CC. CC kaudu

on apellandile teada, et CC jõudis vastustajaga kokkuleppele, vastustaja nõudis võla tasumist

sularahas vastutasuks keelumärke eemaldamise eest CC kinnistult ning CC täitis sellise nõudmise.

Keelumärke eemaldamine kinnitab, et vastustaja nõue sai kogu ulatuses rahuldatud. Kuivõrd

vastustaja nõue oli CC kinnisasjale seatud keelumärkega tagatud, ei ole mõistlik, et vastustaja loobus

sellisest tagatud nõude positsioonist ja soostus keelumärke eemaldamisega ilma, et te tema nõue saaks

rahuldatud.

Apellant esitas koos 05. aprilli 2015 menetlusdokumendiga täiendavate tõenditena 24. mai 2011

kviitungi 3 244,55 euro ja 09. veebruari 2015 kviitungi 327,36 euro tasumise kohta. Tegemist on

CClt saadud dokumentidega vaidlusaluse nõude katteks vastustajale maksete tegemise kohta

kohtutäituri kaudu.

6. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt:

1) ei ole apellatsioonkaebus õigesti menetlusse võetud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 643

lg 1 kohaselt läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Apellant tutvus maakohtu otsusega AET

vahendusel 27. oktoobril 2014. Seega oli TsMS § 632 lg 1 järgi apellandi jaoks apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg 26. november 2014. Apellant esitas apellatsioonkaebuse 28. novembril 2014, seega

seaduses sätestatud tähtaega ületades;

2) ei ole apellant esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et poolte vahel toimus kaupade müük

ka mõne teise lepingu kui püsikliendi krediidilepingu alusel. Vastustaja on seisukohal, et sellisel juhul

kehtib eeldus, et ka kõnealuste arvetega on kaupa ostetud just püsikliendilepingu alusel. Vastupidist

peab tõendama apellant;

3) sõlmiti 31. juulil 2009 kokkulepe, milles Rahva Kinnisvara OÜ, mida esindas juhatuse liikmena

apellant, tunnistas, et Rahva Kinnisvara OÜ võlgnes kokkuleppe päeva seisuga AS-ile Puumarket

52 175,15 EEK-i. Tegemist on vaidlusaluste arvete tasumata jätmisest tuleneva nõudega. Muid

nõudeid AS-il Puumarket OÜ Rahva Kinnisvara vastu ei olnud. Rahva Kinnisvara OÜ teine juhatuse

liige CC ei ole kordagi vaidlustanud kõnealust nõuet ning on osa võlgnevusest tasunud;

4) on apellandi väide, et arved on loodud tagantjärele, ebaõige ja pahatahtlik. Apellant ajab sihilikult

segamini arve loomise ja pdf faili loomise kuupäevad. Vastustajal ei olnud põhjust arveid

fabritseerida. Nõude olemasolu tõendab apellandi enese poolt 31. juulil 2009 allkirjastatud kinnitus;

5) on loomulik, et erineval ajal koostatud erinevates dokumentides on nõude summad erinevad,

kuivõrd apellant tasus vahepeal osa võlgnevusest, kuid viivis kasvas;

6) ei ole kaaskäendaja CC tasunud Rahva Kinnisvara OÜ võlgnevust täies ulatuses. Apellant ei ole

vastupidist tõendanud. Apellandi vastu on nõue esitatud selles ulatuses, mis ei ole CC poolt tasutud;

7) on apellandi väide, nagu sõltuks nõude loovutamine sellest, kas võlgnik on vastava teatise saanud,

ebaõige ja eksitav. Kohtutoimikus on olemas AS Puumarket teatis selle kohta, et vaidlusalune nõue

on vastustajale loovutatud;

8) ei saa apellandil olla AS Krediidiinfo maksehäirete avaldamise korra rikkumisest nõudeid teiste

isikute vastu, vaid selliseid nõudeid saab esitada korra kehtestanud AS Krediidiinfo. Apellandi

võlgnevus vastustajale on tõendatud käesolevas kohtuasjas, seega vastavad avalikustatud andmed

apellandi võlgnevuse kohta tõele. Apellandil puudub nõue, millega hageja nõuet tasaarveldada. Kui

vastustaja oleks apellandile kahju põhjustanud, oleks apellandil kohustus tõendada kahju olemasolu,

selle suurust ja põhjuslikku seost vastustaja õigusvastase käitumisega. Selle tuvastamiseks peaks

apellant esitama aga vastuhagi;

9) on vastustaja viivist ühepoolselt juba oluliselt vähendanud ning täiendav vähendamine ei ole

põhjendatud.

Vastustaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele kohtutäituri teatise, millest nähtub, et

CC suhtes läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 084/2010/3938 raames on kohtutäitur Oksana

Kutšmei vahendusel rahuldatud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 29. novembri 2010

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-6 väljamõistetud nõudest 2 813,22 eurot. Kohtutäituri andmetel

on võlgnevuse jääk 1 791,43 eurot. Jääk on apellandilt nõutud summast suurem, kuna see sisaldab ka

viidatud määrusega väljamõistetud menetluskulusid summas 2 098,46 EEK-i.

02. märtsi 2015 seisuga on CC tasunud läbi täituri veel 284,37 eurot, millest 134,12 eurot on

arvestatud menetluskulude katteks, mistõttu vastustaja põhinõue apellandi vastu väheneb 1 507,05

euroni.

7. 06. mai 2015 kohtunõudes palus ringkonnakohus vastustajal selgitada, millal täpselt on toimunud

täitemenetluses apellandi kaaskäendaja CC poolne täitmine. Ringkonnakohus palus vastustajal

esitada hagejana viivisearvestus, milles on arvestatud ka CC poolse täitmisega.

Vastuseks kohtunõudele teatas vastustaja 22. mai 2015 menetlusdokumendis, et CC maksekäsus

sisalduva summa juures olev märge „põhinõue“ on ekslik. Tegemist on CC vastu esitatud nõude

kogusummaga, mis sisaldas nii põhivõlga kui kõrvalnõudeid. Tegelikult on põhivõla nõue mõlema

(käendaja) osas sama suur.

Vastustaja/hageja esitas ka uue viivisearvestuse.

Apellant avaldas 11. juuni 2015 menetlusdokumendis, et hagejale on menetluses läbivalt valmistanud

raskusi oma nõude aluse ja nõude suuruse tõendamine. Laekumistest on ilmne, et CC on kogu võla

tasunud. Hageja 22. mai 2015 menetlusdokumendis esitatud viivisearvestuses näidatud laekumiste

summad ei vasta tegelikkuses tehtud maksete suurusele. Viivisesummade mahaarvamiste loogika ja

arvutuskäik ei ole arusaadavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus

kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistamisele. Ringkonnakohus saab asjas

teha ise uue otsuse, millega jätab hagi põhivõla väljamõistmiseks rahuldamata ning vähendab kostjalt

väljamõistetud viivise suurust. Hagi kuulub rahuldamisele üksnes sissenõutavaks muutunud viivise

osas summas 1089,20 eurot.

9. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on õigesti menetlusse võetud ja

vastustaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata, tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus on esitatud 28. novembril 2014. Asja materjalide kohaselt tutvus kostja AET-i

vahendusel maakohtu 23. oktoobri 2014 otsusega 27. oktoobril 2014. Vastustaja seisukoht, et sellest

tulenevalt tuli kostjal apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 26. novembril 2014, ei ole kooskõlas

seadusega.

TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse

menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei

pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Nimetatust tuleneb, et esindaja

olemasolu korral omab õiguslikku tähendust menetlustähtaegade arvutamisel üksnes otsuse

kättetoimetamine menetlusosalise esindajale. Kostjat esindas maakohtu menetluses A. Kivar, kellele

on maakohtu otsus kätte toimetatud 29. oktoobril 2014, mistõttu on apellatsioonkaebuse esitamise

30 päevast tähtaega arvestades apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt.

10. Asja materjalidest nähtub, et hageja on omandanud nõude loovutuse tulemusena AS-lt Puumarket.

Nõue põhineb asjaolul, et AS Rahva Kinnisvara on jätnud AS-le Puumarket tasumata saadud kauba

eest 17. aprilli 2008 Püsikliendi krediidilepingu nr 1124-PM ja selle alusel esitatud arvete

nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181 (tl 28–31) alusel. Hageja on

seisukohal, et nimetatud kohustust tagasid apellandi ja CC käendused.

Nelja arve-saatelehe järgi on põhinõude suuruseks 1733, 27 eurot.

Nõude loovutusdokumendi kohaselt on loovutatud põhinõude suuruseks 44175, 15 krooni, millele

lisanduvad viivised 18352 krooni.

Hagiavalduse kohaselt on põhinõude suuruseks 1657, 30 eurot.

31. juulil 2009 AS Puumarket ja OÜ Rahva Kinnisvara vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli

tasumata arveid summas 52 175, 15 krooni (ja sellelt summalt võis arvestada veel viiviseid).

Pärnu Maakohtu 29. novembri 2010 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-10-6 on apellandi

solidaarvõlgnikult CClt välja mõistetud hageja kasuks põhinõudena 69948, 58 krooni ehk 4470, 52

eurot, millest oli seisuga 29. jaanuar 2015 sundtäitmise käigus CClt sisse nõutud 2813, 22 eurot.

Vastustaja on ringkonnakohtu menetluses 22. mai 2015 menetlusdokumendis avaldanud, et Pärnu

Maakohtu 29. novembri 2010 maksekäsuga väljamõistetud 69948 krooni ei ole põhinõue, vastav

märkus kohtulahendis on ekslik. Menetlusdokumendi kohaselt on „põhivõla nõue mõlema osas sama

suur“.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ja tema õiguseellane on arvete nr A-090406762, A-090407014,

A-090407170 ja A-090407181 (tl 28–31) alusel tekkinud nõude suurust kajastatud erinevates

dokumentides väga erinevalt, mistõttu on põhjendatud apellandi seisukoht, et hageja ei ole

menetlustes piisavalt selgitanud oma nõude kujunemist ega tõendanud selle suurust. Nõude suuruse

selgitamisele ei ole kaasa aidanud ka vastustaja/hageja vastus ringkonnakohtu nõudekirjale.

10. Kuna hagi on esitatud rahalise kohustuse täitmise nõudes nelja arve-saatelehe alusel ja hageja

nimetab oma nõude suuruseks 1657, 30 eurot, siis lähtubki kohus nõude kontrollimisel hageja nõudest

(TsMS § 5 lg 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega selles, et hageja on saanud arvete

nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181 (tl 28–31) tasumata jätmisest

tuleneva nõude uueks omanikuks vastavalt hageja ja AS Puumarket vahel 22. septembril 2009

toimunud nõude loovutusele (lk 16). Nimetatut tõendab AS Puumarket krediidijuhi K. Maripuu

kinnituskiri Rahva Kinnisvara OÜ-le. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja ei ole tõendanud, et

AS-l Puumarket oli veel muid nõudeid Rahva Kinnisvara OÜ vastu, mida ta oleks saanud hagejale

loovutada.

Loovutatud ja hagetav nõue tuleneb Rahva Kinnisvara OÜ ja Puumarket AS vahel 17. aprillil 2008

sõlmitud püsikliendi krediidilepingust nr 1124-PM ja selle lisadest (lk 6 – 12). Maakohus on

põhjendatult tuvastanud, et apellant on sõlminud AS-ga Puumarket käenduslepingu nimetatud nõude

käendamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et apellandiga sõlmitud käendusleping ei ole

tarbijalepinguks lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 tähenduses, sest apellant ei olnud

tarbijaks selle lepingu sõlmimisel. Käendusleping on kehtiv. Seejuures on maakohus põhjendatult

viidanud Riigikohtu seiskohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, samal seisukohal on Riigikohus olnud

ka tsiviilasjades nr 3-2-1-8-06 ja 3-2-1-126-09. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega.

Seega oli hagejal uue võlausaldajana õigus esitada apellandi kui käendaja vastu nõue arvete

tasumiseks (kohustuse täitmiseks).

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31. juuli 2009 kokkulepet tuleb käsitleda deklaratiivse

võlakirjana, mida saab käsitleda eelkõige tõendina sissenõutava nõude olemasolu kohta ja just sellise

tõendi tähenduses hageja kokkulepet käsitlebki.

Oluline on märkida, et oma nõudes apellandi kui käendaja vastu ei tugine hageja mitte deklaratiivsele

võlakirjale (31. juuli 2009 kokkuleppele), vaid tasumata arvetele ja ka põhinõude suurus tuleneb

arvetes, mitte kokkuleppes märgitust, mis annab tunnistust sellest, et 31. juuli 2009 kokkuleppes

leppisid Rahva Kinnisvara OÜ ja AS Puumarket põhivõlana kokku tegelikust põhivõlast suuremas

summas. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt antud käendus ei laiene 31. juuli 2009 kokkuleppes

kokkulepitule, st põhivõlale ja kõrvalkohustustele suuremas summas, kui kuulub tasumisele

püsikliendi krediidilepingu ja arvete nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181

(tl 28–31) alusel.

12. Mõlemad pooled on käesolevas menetluses seisukohal, et apellant ja CC on hagetava nõude osas

kaaskäendajad ehk solidaarvõlgnikud.

Käendajal on VÕS § 149 lg 1 kohaselt õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõik vastuväited, mida

oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees

solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Seega, kui üks kaaskäendaja täidab

solidaarkohustuse, siis lõpeb võlausaldajal nõudeõigus teiste solidaarvõlgnike vastu, seoses

kohustuse täitmisega.

2010. aastal esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses avalduse kõigi solidaarvõlgnike, Rahva

Kinnisvara OÜ ja käendajate (apellandi ja CC) vastu. CC suhtes on tehtud maksekäsk põhinõudena

69948,58 krooni ehk 4470,52 euro väljamõistmises.

Apellant on kogu menetluse aja, sh apellatsioonkaebuses, väitnud, et kaaskäendaja CC on tema suhtes

toimuvas täitemenetluses solidaarkohustuse täitnud. Maakohus on nimetatud vastuväite jätnud

tähelepanuta. Kohtutäituri õiendi kohaselt on põhinõude täitmine toimunud 2813,22 euro ulatuses ja

pärast maakohtu otsust on CC tasunud veel 284, 37 eurot (millest osa on arvatud menetluskulude

katteks). Käesolevas menetluses nimetab hageja põhinõude suuruseks 1657,30 eurot. Seega saab

nõustuda vastustaja seisukohaga ringkonnakohtule, et CClt maksekäsuga väljamõistetu sisaldas

tegelikkuses nii põhivõlga kui ka kõrvalnõudeid ja nimetatuga on nõustunud ka vastustaja 22. mai

2015 menetlusdokumendis. Kuna vaidlust ei ole, et tegemist on sama (solidaar)nõudega samal alusel,

siis on hageja põhinõue apellandi vastu lõppenud täitmisega. Asjaolu, et CC osas on

täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 29. novembri 2010 maksekäsk, millega on CClt välja mõistetud

solidaarkohustusena küll rohkem, kui hageja nõuab tema kaaskäendajalt käesolevas asjas, ei saa

mõjutada mitte kuidagi hageja nõudeõigusi apellandi suhtes. Seetõttu on ebaõige vastustaja väide, et

apellandi vastu on nõue esitatud selles ulatuses, mis ei ole CC poolt tasutud (lk 85). Samuti ei ole

hageja nõudega kooskõlas hageja väide maakohtu istungil (lk 112 pöördel), et nõue kostja vastu on

väiksem seetõttu, et kaaskäendaja CC on vahepeal teostanud makseid. Vastupidi, asja materjalidest

ei nähtu, et hageja oleks oma põhinõuet kostja vastu kooskõlas CC poolse tasumisega vähendanud.

Kuna CC täitedokumendist nähtuvalt on tegemist põhivõlaga, siis loetakse kõik võlgniku tehtud

maksed põhivõla katteks (kulutuste järel) ja asjas ei kohaldu TMS § 56 lg-s 2 sätestatud kõrvalnõuete

eelistatus põhivõla ees.

Seetõttu tuleb hageja põhinõue jätta rahuldamata, kuna nõue on täidetud kaaskäendaja CC poolt.

13. Hageja nõuab apellandilt ka viiviseid samas suuruses põhivõlaga. Viivise arvestus on esitatud

hagiavalduses (lk 8). Arvestuse kohaselt oli apellant hagi esitamise seisuga maksega viivituses 1508

päeva, kokku summas 4996, 70 eurot, millise summa hageja vähendas põhinõude suuruseni 1657, 30

eurot. Maakohus on viivisnõude rahuldamisel arvestanud viivituses oldud aega ja jätnud kostja

taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt põhinõude täitmist olukorras, kus nõue oli täidetud

kaaskäendaja poolt. 22. mai 2015 menetlusdokumendis esitas vastustaja/hageja uue viivise arvestuse,

millest nähtub arvestuslik viivise suurus 3790, 39 eurot, st väiksem kui hagiavalduses. Lisatud

selgitusest nähtub, et viivise arvestamisel ei ole vastustaja arvestanud üldse kaasakäendaja

CC poolt põhivõla katteks tasutuga, kuigi CC tasus 28. mail 2011 täitemenetluses 2812 eurot, mis

kattis täielikult põhivõla. Seega ei tugine vastustaja/hageja viivise nõuet esitades tegelikele

asjaoludele.

Vastustaja/hageja 22. mai 2015 menetlusdokumendi kohaselt moodustas viivise suurus põhinõudelt

perioodil 27. aprill 2009 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 24. maini 2011 (põhivõla

tasumise aeg CC poolt) 5, 37 + 8,23 + 2507, 44 = 2529,27 eurot. Arvestades apellandilt hagiga

nõutava viivise suurust 1657,30 eurot ja CC poolt tasutud 3097, 37 eurot, millest põhivõla katteks

tuleb arvestada 1657, 30 eurot ja viiviste katteks 1440,07 eurot, tuleb apellandilt/kostjalt välja mõista

viivisena solidaarselt CCga 2529, 27 – 1440, 07 = 1089,20 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et kuna ühe solidaarvõlgniku osas tehtud täitedokument käsitleb üksnes

põhivõlga, siis tuleb nõude rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel ka sellest lähtuda ning asjas ei

kuulu kohaldamisele püsikliendi krediidilepingu p-s 5.7 kokku lepitud täitmise järjekord.

14. Muud apellandi vastuväited hagile, sh väited arvete võltsituse osas, ei anna alust jätta hagi

rahuldamata. Kohtule esitatud arved nr A-090406762, A-090407014, A-090407170 ja A-090407181

(tl 28–31) on koostatud taasesitatavas vormis, mistõttu sai hageja luua kohtule esitamiseks uued

pdf failid. Apellandi väited arvete võltsituse kohta on tõendamata.

Apellant on menetluses esitanud ka tasaarvestuse vastuväite. Apellant on arvamusel, et kostja

väidetava võla kohta andmete avaldamine maksehäireregistris on hagejapoolne õigusvastane

käitumine, millega hageja tekitas kostjale mittevaralist kahju. Kuna hagejal puudub nõue, mida kostja

saaks oma nõudega tasaarvestada, siis ei oma õiguslikku tähendust ka apellandi poolt kostjana

esitatud tasaarvestusavaldus. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud on maakohtu seisukoht, mille

kohaselt ei saanud tasaarvestuseavaldust nagunii lahendada käesoleva asja raames, sest kostja

hinnangul ei ole tema kohta valeandmeid esitanud mitte hageja, vaid kolmas isik- OK Incure OÜ, kes

ei ole ei hageja õiguseellane ega õigusjärglane.

Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tõendanud ka temal mittevaralise kahju olemasolu, sh

asjaolu, et tema maine on saanud kahjustada kolmandate isikute ees.

Apellandi poolt 05. aprillil 2015 hilinenult esitatud tõendid tuleb apellandile tagastada

ringkonnakohtu otsuse jõustumisel. Hilinemisega esitatud 24. mai 2011 kviitungil puuduvad tasumist

tõendavad rekvisiidid (saaja allkiri), mistõttu ei saa seda käsitleda dokumentaalse tõendina sularaha

tasumise kohta.

15. TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi ja § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta hageja (vastustaja) kanda. Ringkonnakohus jätab seoses hagi osalise

rahuldamisega kõik menetluskulud hageja kanda seetõttu, et hagi jääb põhinõude osas rahuldamata

ning hageja on asja menetlemise käigus esitanud vastukäivaid seisukohti ja tõendeid nii haginõude

suuruse, kaaskäendaja poolse nõude täitmise kui ka viivise arvestuse osas, mis raskendasid asjas õige

otsuse tegemist.

Alates 01. jaanuarist 2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas

asjas on maakohtu lõpplahend tehtud enne 01. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid

rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude

nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele

vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude

nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/