2-13-60682/70 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-60682

Tsiviilasi

K.K. hagi Geos Granit OÜ vastu töötasu, viivise,

töölepingu ülesütlemise hüvitise, puhkuse hüvitise ning

päevaraha väljamõistmiseks ning Geos Granit OÜ

vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9 862,64 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Geos Granit OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja/vastuhageja):

Geos

Granit

OÜ

(registrikood: 11820427); juhatuse liige Konstantin Borisov;

Vastustaja

(hageja/vastukostja):

K.K.

(isikukood:

XXXXX); esindaja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus jättis Geos Granit

OÜ taotluse maakohtu otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata (otsuse p 5) ja

jättis Geos Granit OÜ tasaarvestusnõude K.K. vastu rahuldamata aegumise tõttu (otsuse p 4).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt Geos Granit OÜ taotlus

kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks ja muuta otsuse p 4 sõnastust.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015 kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada K.K. hagi Geos Granit OÜ vastu.

3.2. Mõista Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks välja saamata jäänud töötasu 5 548,44 eurot,

kasutamata puhkuse kompensatsioon 1 218,96 eurot, välislähetuse päevaraha 111,85 eurot, 1,5

kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 2 931 eurot ja viivised 52,10 eurot, kokku 9 862,35

(üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kaks eurot ja kolmkümmend viis senti) eurot.

3.3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada Geos Granit OÜ-d tasuma

K.K.le hüvitis 2 931 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend üks) eurot kolmes võrdses osas, s.o

977 (üheksasada seitsekümmend seitse) eurot kuus kolme järjestikulise kuu jooksul pärast

käesoleva otsuse jõustumist. Ülejäänud osas toimub kohtuotsuse täitmine üldkorras, s.o

kohustus tuleb täita tervikuna pärast kohtuotsuse jõustumist.

3.4. Jätta rahuldamata Geos Granit OÜ vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes.

3.5. Jätta Geos Granit OÜ tasaarvestav nõue (kahju hüvitamise nõue) K.K. vastu

tunnustamata.

3.6. Jätta menetluskulud maakohtus Geos Granit OÜ kanda.

3.7. Rahuldada K.K. avaldus maakohtus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata

K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 805 (kaheksasada viis) eurot, mis on

lepingulise esindaja õigusabikulud ja need välja mõista Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2014 määrusega

seatud hagi tagamise abinõu, s.o Geos Granit OÜ arvelduskontode arest 9 862,35 euro ulatuses

K.K. kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Geos Granit OÜ

kanda.

2. Rahuldada

K.K.

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

3. Määrata K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks

ringkonnakohtus 157,50 (ükssada viiskümmend seitse

eurot ja viiskümmend senti) eurot, mis välja mõista Geos

Granit OÜ-lt K.K. kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses oli K.K. (hageja, töötaja) hagi Geos Granit OÜ (kostja, tööandja) vastu

töötasu, viivitusintressi, töölepingu ülesütlemise hüvitise, puhkusehüvitise ja päevaraha nõudes ja

Geos Granit OÜ vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.

Poolte vahel sõlmiti 14. jaanuaril 2013 tööleping (I kd tl 65–69), mille kohaselt hageja asus tööle

ekspordijuhina. Töölepingu p 3.1. kohaselt oli K.K. töötasu suuruseks 1954 eurot (bruto), mis tuli

töölepingu p 3.3. kohaselt töötajale välja maksta üks kord kuus 10.-20. kuupäeva vahel.

Vastavalt töölepingu p-le 2.2.5 oli töötaja töö sisuks klientide otsimine firma toodangule, ettevõtte

tarnete korraldamine Rootsi ja Soome, kaubandussidemete loomine ja arendamine Rootsi ning Soome

ettevõtete ja potentsiaalsete klientidega. Töölepingu p 2.2.9 nägi ette töötaja kohustuse üksuse

aruannete koostamiseks, p 2.2.8. üksuse tegevuse ja majandusnäitajate analüüsimiseks. Hageja ütles

06. septembril 2013 poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 09. septembrist 2013

TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja oli oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, millega rikkus

tööandjapoolset kohustust.

K.K. esitas 17. septembril 2013 avalduse Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile Geos Granit

OÜ vastu ja palus mõista välja Geos Granit OÜ-lt saamata töötasu 5 548,44 eurot (bruto),

puhkusehüvitis 1 218,96 eurot, töölähetuse päevaraha 111,85 eurot, viivis välja maksmata töötasult

52,10 eurot ning töölepingu ülesütlemise hüvitis 1,5 kuupalga ulatuses, kokku 9 862,35 eurot

(töövaidlusasi nr 4.2-1/2186). Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 12. novembri 2013

otsusega K.K. avalduse Geos Granit OÜ vastu

Tööandja Geos Granit OÜ esitas 03. oktoobril 2013 töövaidluskomisjonile avalduse (töövaidlusasi

nr 4.2-1/2345) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning palus lugeda pooltevaheline

tööleping lõppenuks 06. septembril 2013. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis

12. novembri 2013 otsusega Geos Granit OÜ avalduse K.K. vastu rahuldamata.

Geos Granit OÜ esitas kohtule taotluse töövaidlusasja nr 4.2-1/2186 läbivaatamiseks hagimenetluse

korras ning hagi (vastuhagi) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Geos Granit OÜ taotles

lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 06. septembril 2013.

2. Hageja palus rahuldada hagi, jätta kostja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine (I kd tl 70–71) on põhjendatud. Palga maksmiseks oli kokku

lepitud 10-päevane ajavahemik, millest tööandja ei suutnud kinni pidada. Hageja pangakonto

väljavõttest (I kd tl 73) nähtub, et osa veebruari 2013 töötasust on välja makstud alles aprillis, märtsi

töötasu alles mais jne. Hageja on 02. juuli ja 27. augusti e-kirjades (I kd tl 75) juhtinud tööandja

tähelepanu palga maksmisega viivitamisele. Tööandja on e-kirjad kätte saanud, vastates, et rahaga on

kitsas. Kohustus tuleb täita ühekorraga ja täies ulatuses.

Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on töövaidluskomisjonis hageja nõuded õigeks

võtnud, välja arvatud viivise ja 1,5 kuu hüvitise nõudes, seega on arusaamatu kostja loobumine

vastavatest seisukohtadest kohtumenetluses. Kostja väited selle kohta, et töötaja ei täitnud oma

tööülesandeid nõutud viisil ning märkused töö kvaliteedi osas, on tõendamata. Tööandja ei ole ei

katseajal ega peale seda teinud töötajale ühtegi märkust ega hoiatust tööülesannete täitmise kvaliteedi

osas. Paljasõnalised on kostja väited kommandeeringu eest päevaraha tasumise kohta. Töötaja on

järginud erakorralisele ülesütlemisavaldusele esitatavaid nõudeid.

Hageja vaidles kostja tasaarvestusavaldusele vastu ning taotles kostja poolt esitatud

tasaarvestusnõude osas aegumise kohaldamist TLS § 74 lg 4 alusel. Kostja ei ole väidetavalt tekitatud

kahju nõuet tõendanud. Ei ole üheselt selge, milles seisnes töötaja töökohustuste rikkumine, milles

seisnes ja kui suur oli tegelik kahju, kuidas sai töötaja selle kahju eest vastutada ning, mis annab alust

arvata, et töötaja rikkus oma töökohustusi raske hooletuse tõttu. Hagejale ei ole esitatud etteheiteid,

pretensioone ega muid korralekutsumisi seoses tööülesannete täitmisega töötamise ajal, kuigi TLS

§ 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi.

3. Kostja vaidles K.K. hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kuigi kostja võttis õigeks, et

tööandja ei maksnud töötajale tähtaegselt töötasu ja mingis osas jäi töötasu üldse välja maksmata,

olid poolte vahel teistsugused kokkulepped palga maksmiseks, millest tulenevalt on hageja

06. septembri 2013 töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja on töölepingu üles öelnud TLS § 91 lg 2

p 2 alusel, kuid kostja ei ole viivitanud töötasude väljamaksmisega. Hagi rahuldamise korral taotles

kostja määrata otsuse täitmine kindlaks selliselt, et kostja maksab hageja kasuks kohtuotsusega

väljamõistetud summa võrdsete osadena 10 kuu jooksul peale otsuse jõustumist iga kuu viimaseks

kuupäevaks.

Vastuhagis leidis kostja, et hageja ei ole nõuetekohaselt oma töökohustusi täitnud. Töötaja töö

tulemusena on tööandja saanud juurde ainult ühe kliendi, 9 kuu jooksul sõitis töötaja ainult kolmel

korral Rootsi, firmade nimekirja, kellega saaks tööandja suhelda, esitas töötaja alles peale

mitmekordseid nõudmisi juulikuus. Kuna töölepingu ülesütlemise alused puudusid, on ülesütlemine

tühine.

4. 28. novembril 2014 esitas kostja kohtumenetluses tasaarvestusavalduse (II kd tl 14–23).

Telefonikõnede väljavõtte analüüsi põhjal saab teha järelduse, et hageja ei ole oma töökohustusi

korralikult täitnud. Asjaolu, et hageja ignoreeris täielikult oma kohustuste täitmist Rootsi ekspordi

arendamiseks, näitab imeväike Rootsi firmadele tehtud telefonikõnede arv. Samas on näha, et tohutu

hulk telefonikõnesid olid tehtud üle Eesti, kuid sidemed Eesti kontaktidega hageja töökohustuste

hulka ei kuulunud. Hageja on töölepingut rikkunud raske hooletuse tõttu. Hagejapoolsete

töökohustuste mittetäitmise tulemusel jäi kostja ilma uutest klientidest ega saanud oma toodangut

Rootsis ega Soomes realiseerida. Selle tagajärjel ei saanud kostja mingit tulu.

Kostja kahju seisneb saamata jäänud tulus. Rahaliselt on antud kahju raske hinnata, kuid saadud kahju

on kindlasti palju suurem, kui hageja poolt esitatud nõuded kostja vastu väljamaksmata jäänud

töötasu, puhkusehüvitise, lähetustasu ja kõrvalnõuete osas (kokku on 9 862,35 eurot). Kui kostja

tasaarvestusavaldus ei kuulu rahuldamisele, siis palus kostja TLS § 100 lg 4 teise lause kohaselt

hüvitise suurust muuta ning vähendada hagejale makstavat hüvitist nullini, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ning

vastuolus seaduse eesmärgiga välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitist

töötajale, kes on omalt poolt töölepingut oluliselt rikkunud ja tekitanud sellega tööandjale suure

varalise kahju. Kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna kostja sai teada kahju tekkimisest alles

pärast hageja telefonikõnede kättesaamist ja analüüsimist, s.o detsembris 2013.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 03. märtsi 2015 otsusega K.K. hagi Geos Granit OÜ vastu ning mõistis

Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks välja saamata jäänud töötasu 5 548,44 eurot, kasutamata puhkuse

kompensatsiooni 1 218,96 eurot, välislähetuse päevaraha 111,85 eurot, 1,5 kuu keskmise töötasu

suuruse hüvitise 2 931 eurot ja viivise 52,10 eurot, kokku 9 862,35 eurot. Maakohus jättis rahuldamata

Geos Granit OÜ hagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, Geos Granit OÜ

tasaarvestusnõude (aegumise tõttu) ning Geos Granit OÜ taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramiseks.

Kõik menetluskulud jäid Geos Granit OÜ kanda. Maakohus rahuldas K.K. avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks, määras K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 805 eurot ning mõistis

nimetatud summa Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks välja.

5.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas töölepingu erakorraline

ülesütlemine töötaja poolt esitatud alustel on tühine või mitte. Töölepingu erakorralise ülesütlemise

eelduseks on nii VÕS § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu.

Maakohus asus seisukohale, et tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine on tõendatud, kuna

tööandja on jätnud töötajale töötasu maksmata kahe üksteisele järgneva kuu jooksul, s.o augustis ja

septembris 2013 (TLS § 91 lg 2 p 2). Lisaks sellele on töötasude maksmine viibinud ka neile eelnenud

kuudel (TVK nr 4.2-1/2186, tl 5). Sellises olukorras ei saa kohustada töötajat tööandjaga töösuhet

jätkama, kuna töötajal puudub kindlus tööandjapoolse töölepingu täitmise osas. Kuivõrd tööandja on

oma kohustusi oluliselt rikkunud, on töötajapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv.

5.2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad

töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja nõuded saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse

kompensatsiooni, välislähetuse päevaraha ja viiviste osas. Maakohus kontrollis hageja poolt esitatud

viivise arvestust ja leidis, et see on kooskõlas seadusega ning kuulub rahuldamisele.

Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning fakti, et töötasu maksmata jätmine või

maksmisega viivitamine on oluline lepingu rikkumine tööandja kui töösuhtes tugevama poole poolt,

ning töötasu maksmata jätmine on töötaja peamise õiguse, saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu,

rikkumine, on põhjendatud hageja TLS §100 lg-st 4 tulenev hüvitisnõue 1,5 kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kuivõrd kostja on oma lepingulist kohustust - maksta töötajale tasu - rikkunud ega ole

tõendanud kohtule oma väiteid hagejapoolsete töökohustuste rikkumise osas, ei pidanud maakohus

võimalikuks hüvitisnõuet vähendada.

5.3. Kostja on esitanud avalduse tasaarvestamaks hageja nõuet oma kahju hüvitamise nõudega.

Maakohus leidis, et hageja taotlus kohaldada kostja tasaarvestusnõudele aegumist TLS § 74 lg 4

kohaselt, on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu hinnangul on põhjendamata kostja väide, et

ta sai hageja puudulikust tööst teada alles detsembris 2013 telefonikõnede aruannet analüüsides.

Kostja on juba töövaidluskomisjonis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes viidanud

hageja poolt tehtud puudulikule tööle, kuid tasaarvestusavalduse esitas alles 28. novembril 2014.

Seega oli kostja teadlik hageja puudulikust tööst juba kolm kuud pärast töölepingu sõlmimist, kuid ei

lõpetanud hagejaga töösuhet, tuues põhjenduseks, et hageja peale oli juba väga palju kulutatud.

Sellest tulenevalt oli kostjale teada juba töösuhte ajal, et hageja on talle kahju tekitanud, kuid ei

reageerinud sellele ei kahju hüvitamise nõude esitamisega ega ka töölepingu erakorralise

ülesütlemisega. Kostja kahju hüvitamise nõue on aegunud, mistõttu kostja tasaarvestusnõue tuleb

jätta rahuldamata.

5.4. Maakohus asus seisukohale, et TsMS § 445 ei näe ette võimalust rahalise kohustuse täitmist

ajatada, samuti ei ole täitmise reguleerimise puhul tegemist kohtu jaoks imperatiivse kohustusega,

mistõttu kostja taotlus kohtuotsuse korra ja täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb jätta

rahuldamata.

5.5. Tulenevalt hagi rahuldamisest ja vastuhagi ning tasaarvestusnõude rahuldama jätmisest, jättis

maakohus menetluskulud TsMS 173 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja menetluskulude täpsustatud

nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 805 eurot. Maakohus pidas

hageja esindaja tunnihinda 70 eurot mõistlikuks. Maakohus analüüsis hagejale osutatud teenuseid,

menetlustoimingutele kulunud aega ja leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele ning hageja

menetluskulud 805 eurot kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja Geos Granit OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas K.K. hagi täielikult ja jättis rahuldamata apellandi

taotlused, s.o tasaarvestusnõue ja kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise. Apellant

palub teha uus otsus, millega jätta K.K. hagi täielikult rahuldamata. Kui ringkonnakohus leiab, et

K.K. hagi kuulub rahuldamisele, palub apellant jätta vastustaja töölepingu ülesütlemise hüvitise

nõude 2 931 eurot välja mõistmata ning rahuldada apellandi taotlus kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramise kohta. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole maakohus analüüsinud apellandi väiteid, et vastustaja on oluliselt rikkunud oma töökohustusi

ja töökohustuste mittetäitmisega tekitanud apellandile olulist materiaalset kahju. Tele2

telefonikõnede aruande alusel saab väita, et vastustaja ei täitnud enda tööülesanded apellandi firmas

töötamise aja jooksul. Vastustajapoolse töökohustuste mittetäitmise tulemusel ei saanud apellant uusi

kliente ega hakata oma toodangut Rootsis ega Soomes realiseerima, mille tagajärjel jäi apellandil

saamata tulu;

2) on vastustaja rikkunud töölepingut raske hooletuse tõttu. Arvestades vastustaja ametialaseid

teadmisi, vastustaja lubadusi ja põhjendusi töölepingu sõlmimisel, oli apellandil töölepingu

vastustajaga sõlmimisel kindel tunne ja õigustatud ootus, et vastustaja töö tulemusel saab apellant

head tulu, mis katab ka vastustaja suure töötasu;

3) hindab apellant vastustaja poolt apellandile tekitatud kahju 9 862,35 euro suuruseks. Kuna

vastustaja tekitas apellandile kahju, siis oli apellandil lähtudes TLS § 78 lg-st 1 ja VÕS § 197 lg-st 1

õigus esitada vastustaja nõuetele tasaarvestusavaldus;

4) ei ole apellandi tasaarvestusnõue aegunud. Apellant ei olnud töölepingu kehtivuse ajal teadlik

kõigist vastustajapoolsetest töölepingu olulistest rikkumistest, mistõttu ei saanud ta teada sellest, et

vastustaja tekitas talle kahju. Apellant sai teada kahju tekkimisest alles pärast hageja telefonikõnede

väljavõtte kättesaamist ja selle analüüsimist;

5) pidi maakohus vähendama vastustaja poolt TLS § 100 lg 4 alusel nõutud hüvitist;

6) jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse kohtuotsuse korra ja täitmise

tähtaja kindlaksmääramiseks ning tõlgendas ebaõigesti TsMS § 445. Lähtudes TsMS §-st 445 ja

konkreetse asja asjaoludest ja mõlema poole huvidest, saab rahalise kohustuse täitmist ajatada.

7. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja palub

jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti lahendanud aegumise küsimuse apellandi kahju hüvitamise nõudes. TLS § 74

lg 4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud

kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju

tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju

tekkimist. Apellant väitis 28. novembri 2014 vastuses, et alus töötaja vallandamiseks oli juba 2013

aasta juulikuus–augustis, kui töötaja väidetavalt korduvalt rikkus lepingut, millega tekitas väidetavalt

tööandjale kahju. Sellest johtuvalt pidi apellant tööandjana esitama oma kahjunõude juba juulis–

augustis 2014;

2) ei ole apellant vastustaja nn „praaktööd“, kahju tekkimist ega kahju suurust tõendanud. Vastustaja

süü kahju tekitamises ei ole tõendatud ega süü vorm tuvastatud. Töölepingust (ametijuhendist või

muust dokumendist) ei tulene, mitu kontakti, mitu kõnet jne pidi vastustaja teostama kuus, nädalas

või päevas, et see näitaks töökohustuste kohast täitmist, mille kaudu saaks tuvastada mittekohase

täitmise. Apellandi rahaprobleemid olid takistuseks komandeeringutele. Ei ole aus ega eetiline

tööandaja poolt ette heita asjaolusid, mille eest tööandja ise vastutas;

3) ei ole õige apellandi väide, et vastustaja tegevusetuse tõttu jäi ettevõttel tulu saamata. Saamata

jäänud tulu seisneb kasu saamise võimaluse kaotamises. Apellant peaks saamata jäänud tulu eest

hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kostja seda näidanud ei ole.

Pooled leppisid töölepingu p-s 3.1. kokku, et töötaja saab töötasu ilma tulemuseta. Töö tulemustele

orienteeritus on loomulik ennekõike töövõtulepingule, mitte töösuhtele. Töö tulemuse riisikot kannab

tööandja, mitte töötaja;

4) on 1,5-kordne hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitisena töötajale põhjendatud;

5) tuleb kohustus täita ühekorraga ja täies ulatuses, nii nagu pooled kokku leppisid töölepingus.

Apellandi taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks on põhjendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. On põhjendatud määrata

hüvitise osas kohtuotsuse täitmise kord osade kaupa. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu otsuse

resolutsiooni p-i 4, millega maakohus jättis rahuldamata Geos Granit OÜ tasaarvestava nõude (kahju

hüvitamise nõude) aegumise tõttu. Geos Granit OÜ tasaarvestuseks kasutatav kahju hüvitamise nõue

(aktiivnõue), millega apellant soovib vastustaja nõuet tasaarvestada, on küll aegunud, kuid ei ole ka

aegumist arvestamata põhjendatud ega anna alust tasaarvestuse tegemiseks. Ringkonnakohus muudab

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi osas, mis käsitlevad apellandi

tasaarvestuseks kasutatava kahju hüvitamise nõude põhjendatust.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

9. Apellant palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas K.K. hagi täielikult

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2) ja osas, millega jättis rahuldamata apellandi taotlused, s.o

tasaarvestava nõude rahuldamata jätmine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ning kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Apellant vaidlustab

ka menetluskulude jaotust ning palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus jättis Geos Granit OÜ

hagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Maakohtu otsus

selles osas on jõustunud.

Kuivõrd lepingu ülesütlemine vastustaja poolt on maakohtu otsuse kohaselt põhjendatud ning

apellant ei ole nõude rahalisele suurusele sisuliselt vastu vaielnud, rahuldas maakohus põhjendatult

vastustaja hagi saamata jäänud töötasu ja hüvitiste väljamõistmises. Ringkonnakohus nõustub

töötasu, puhkusehüvitise, lähetustasu, viivise ja hüvitise väljamõistmise osas maakohtu otsuse

põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Apellant taotles TLS § 100 lg 4 teise lause alusel väljamõistetava hüvitise vähendamist nullini.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hüvitise vähendamise taotluse rahuldamata

jätmise osas ega korda neid. Vastustajapoolne tahtlik töölepingu rikkumine ega apellandile kahju

tekitamine ei ole tõendatud (käesoleva kohtuotsuse p 10.2.), mistõttu hüvitise vähendamine ei ole

põhjendatud.

10. Apellant esitas vastustaja vastu tasaarvestava nõude, mis tulenes asjaolust, et vastustaja ei ole

oma töökohustusi täitnud ning tekitas sellega apellandile kahju. Maakohus jättis tasaarvestava nõude

(kahju hüvitamise nõude) aegumise tõttu rahuldamata.

10.1. Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestava nõude lahendamisel jättis maakohus kohaldamata

VÕS § 200 lg 2, mille kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada

ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude

aegumist. Sätte eesmärk on lubada tasaarvestust juhul, kui õigus teise poole nõue tasaarvestada tekkis

enne nõude aegumist.

Apellandi kahju hüvitamise nõue tuleneb vastustaja poolsest väidetavast töökohustuste rikkumisest,

mille tõttu apellant ei saanud tulu. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja maakohtu seisukohaga, et

apellant pidi väidetavast kahjust teada saama enne, kui ta sai telefonikõnede väljavõtteid detsembris

2013 ning seega oli apellandi nõue tasaarvestuse avalduse tegemise ajaks, s.o 28. novembriks 2014,

aegunud TLS § 74 lg 4 kohaselt. 28. novembri 2014 menetlusdokumendis (II kd tl 14–23) kinnitas

apellant, et juba 14. juunil 2013 helistas apellandi juhatuse liige vastustajale ja teatas, et ei ole rahul

vastustaja tööga ning juba 26. juulil 2013 oli apellandil alus vastustajaga töölepingu lõpetamiseks.

Kuivõrd apellandi saamata jäänud tulu nõue tuleneb asjaolust, et vastustaja ei ole oma töökohustust,

s.o uute klientide otsimine, täitnud, siis pidi väidetavast töökohustuse rikkumisest teada saanud

apellant mõistma, et sellega jääb temal tulu saamata. Seega apellant oli või pidi olema teadlik

võimalikust kahjust hiljemalt ajal, millal talle oli teada, et vastustaja töö on puudustega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et apellandile pidi juba töösuhte ajal olema teada, et

vastustaja töö on puudulik.

Vastustaja töötasu nõue muutus sissenõutavaks palgapäeval, s.o hiljemalt järgmise kalendrikuu

20.-ndaks kuupäevaks (töölepingu p 3.3.). TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega

kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuivõrd apellandi kinnitusel oli ta vastustaja

töölepingu rikkumisest teadlik juba hiljemalt 14. juunil 2013, tekkis hiljemalt töölepingu lõppemisel,

s.o alates 10. septembrist 2013, apellandil kahju hüvitamise nõue, mida ta saanuks kasutada vastustaja

nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 lg 1 alusel. Seega tekkis apellandi õigus oma nõuet tasaarvestada

enne nõude aegumist ning maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 200 lg-t 2. samas ei võimalda

ka VÕS § 200 lg 2 kohaldamine ringkonnakohtu hinnangul apellandi tasaarvestuse vastuväitega

arvestada.

10.2. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole tõendanud, et temal on vastustaja tegevuse /

tegevusetuse tõttu tekkinud kahju, seega puudub apellandil ka nõue, mida vastustaja nõudega

tasaarvestada.

Maakohus selgitas apellandile 10. detsembri 2014 istungil (II kd tl 57 pöördel), et apellandil tuleb

esitada täiendavad tõendid ja selgitused kahju suuruse, põhjusliku seose kohta tekkinud kahju ja

vastustaja poolse lepingu rikkumise vahel ning vastustaja süü osas. Apellant ei ole asjakohaseid

tõendeid esitanud.

Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks

vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises. TLS § 74 lg 1 ja VÕS § 104 lg 1 kohaselt saab töötajalt nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui ta tahtlikult rikub oma töölepingust tulenevat kohustust. VÕS § 127 lõike 4 järgi

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Seega peab tööandja töötaja

vastu kahju hüvitamise nõuet esitades tõendama lepingu rikkumist ning töötaja süüd tahtluse vormis.

Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS § 15 lg-s 2. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma

töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö

iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 lähtutakse töötaja

hoolsuse määra (ja seega ka süü astme) väljaselgitamisel töötaja töösuhtest, arvestades tööandja

tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse

töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS §-s 16

sätestatu alusel saab hinnata, kui täpselt töötaja oma kohustustega hakkama saab või kui

kohusetundlikult ta oma ülesannetesse suhtub.

Vastustaja tööülesanded on loetletud töölepingu p-s 2.2., ning selle alapunkti 2.2.5. järgi oli vastustaja

tööülesandeks muuhulgas klientide otsimine firma toodangule, ettevõtte tarnete korraldamine Rootsi

ja Soome, kaubandussidemete loomine ja arendamine Rootsi ning Soome ettevõtete ja potentsiaalsete

klientidega ning alapunkt 2.2.9. järgi üksuste aruannete koostamine. Ringkonnakohtu arvates ei ole

apellant tõendanud vastustaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist ega vastustaja süüd või

rasket hooletust. Töölepingus ei ole sätestatud, mitu telefonikõnet või mitu uut kontakti peab

vastustaja ühes kuus leidma. Paljasõnaliseks jäi apellandi väide, et vastustaja poolt 26. juulil 2013

esitatud aruanne oli tehtud hooletult ega vastanud nendele nõuetele, millised apellant esitas oma

22. juuli 2013 e-kirjas. Aruannetele esitatavad nõuded ei ole töölepingus sätestatud, muid töösuhteid

reguleerivaid dokumente (nt ametijuhend) kohtule esitatud ei ole.

Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus

ja võimalus tulu saada (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, nr 3-2-1-55-11). Apellant ei

tõendanud, mitu uut klienti ta oleks võinud saada, kui vastustaja oleks oma töökohustusi piisava

hoolsusega täitnud. Samuti ei ole apellant esile toonud, mitu uut klienti ta lootis või eeldas saada

vastustajat tööle võttes. Tõendamata on jäänud ka potentsiaalse tulu summa, mida apellant oleks

võinud saada uute klientide saamisel.

Eespoolöeldule tuginedes leiab ringkonnakohus, et saamata jäänud tulu hüvitamise nõude eeldused

ei ole täidetud ning apellandil puudub kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu, mida vastustaja

nõudega tasaarvestada. Geos Granit OÜ tasaarvestav nõue (kahju hüvitamise nõue) K.K. vastu tuleb

jätta tunnustamata ja vastavalt märkida ka kohtuotsuse resolutsioonis.

11. Apellant taotles vastustaja nõude rahuldamise korral määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord,

võimaldades tal tasuda kohtuotsusega väljamõistetud summa 10 kuu jooksul peale otsuse jõustumist.

Kuigi maakohus leidis õigesti, et TsMS § 445 lg 1 ei ole kohtu jaoks imperatiivne säte, on maakohtu

seisukoht, et viidatud norm ei näe ette võimalust rahalise kohustuse ajatamiseks, ebaõige.

Ringkonnakohtu arvates võimaldab TsMS § 445 lg 1 põhjendatud taotluse alusel pikendada rahalise

kohustuse täitmise tähtaega. Kuivõrd töötaja on töösuhetes nõrgemal positsioonil ning töötasu

kindlaksmääratud ajavahemiku eest tuleb töötajale maksta ühe maksena kokkulepitud tähtajaks, tuleb

apellandi taotlus saamata jäänud töötasu 5 548,44 eurot, kasutamata puhkuse kompensatsiooni

1 218,96 eurot, välislähetuse päevaraha 111,85 eurot, ja viivise 52,10 eurot, kokku 6 931,35 eurot

tasumise ajatamiseks jätta rahuldamata ning apellandil tuleb nimetatud summa tasuda ühekordse

maksena pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 461 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetud

hüvitise 2 931 eurot tasumise kord kindlaks selliselt, et apellant tasub nimetatud hüvitise kolmes

võrdses osas, s.o 977 eurot kuus, kolme järjestikulise kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Tegemist ei ole töötasu nõudega, vaid töötaja õiguskaitsevahendiga töölepingut rikkunud tööandja

suhtes, ning hüvitise maksmise ajatamine ei riiva oluliselt töötaja õigusi.

12. Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2014 määrusega (I kd tl 89–91) vastustaja taotluse hagi

tagamiseks ning arestis apellandi arvelduskontod 9 862,35 euro ulatuses vastustaja kasuks.

Ringkonnakohtu arvates tuleb hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 alusel jätta muutmata kuni

kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni, s.o vastustajale nõude 9 862,35 eurot tasumiseni apellandi

poolt.

13. Maakohus mõistis apellandilt vastustaja kasuks menetluskuluna välja 805 eurot. Kuivõrd

maakohtu otsus jääb põhiosas muutmata ning apellant ei ole maakohtu poolt väljamõistetud

menetluskulude suurust sisuliselt vaidlustanud, tuleb menetluskulude jaotus ja suurus maakohtus jätta

muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt vaid väljamõistetud

hüvitise tasumise korra kindlaksmääramise osas, tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta

TsMS § 171 lg 1 ning § 162 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja palub mõista apellandilt välja

vastustaja kasuks apellatsiooniastmest kantud lepingulise esindaja tasu 157,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud ning kuulub

apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/