4-15-2223/30 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(6)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2015. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-2223 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi A V väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.05.2015. a otsus Kaebuse esitaja A V (ik: XXXXXXXX) Kohtuistungil osalenud isik menetlusalune isik A V

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.05.2015. a otsus A V väärteoasjas nr 4-15-2223 jätta muutmata.

2. A V apellatsioon jätta rahuldamata.

3. A V kohustub aresti ära kandma hiljemalt 12.07.2015. a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

1. Harju Maakohtu 13. mai 2015. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-2223 tunnistati A V süüdi LS 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi, mille eest teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 10 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse kohaselt kohustus A. V aresti ära kandma hiljemalt 01.06.2015. a. Motivatsioonis karistuse mõistmise kohta märkis maakohus, et vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus märkis, et A V on kohtuistungil avaldanud, et ta erandkorras istus mootorsõiduki rooli, teades, et tal puudub juhtimisõigus. Kohtu hinnangul on selline väide paljasõnaline ning antud kohtu eksitamiseks. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole juhtimisõigus taastatud alates 15.12.2011. a. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isik on ilma lubadeta sõidu eest saanud karistada 16.02.2015. a, 17.06.2013. a, 28.02.2013. a, 10.04.2012. a, 29.04.2010. a, 24.09.2009. a. Seega on A V teadlikult juhtinud mootorsõidukit alates 2009. a omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kusjuures ühel korral on isikut karistatud ka Paide politseijaoskonna poolt.

Selline teguviis ei näita isiku erandlikku reeglite rikkumist. Kohtu hinnangul rikub A V sihilikult ja järjekindlalt liiklusreegleid. Kohus märkis, et A V näol on tegemist isikuga, kes ilmselgelt oma vastutustundetu käitumisega ei hooli teda ümbritsevast keskkonnast ja teiste inimeste elust, tervisest ja varast. Kohus pidas vajalikuks märkida, et A V on siiani saanud karistusteks rahalisi karistusi, mis tal on tasumata, mis omakorda suurendab isiku karistamatuse tunnet. Põhjendus, et ta kogub kõik trahvid kokku ja siis korraga ajatab on asjakohatu ja paljasõnaline.

Kohtu hinnangul on selline väide kohatu, kui kaua kavatseb isik rahatrahve koguda, kui ta iga natukese aja tagant paneb toime uue väärteo. Kas niikaua, kuni ta saab paluda aegumist ja siis täiesti pääseda rahatrahvidest. A V on kohtus avaldanud, et tal on kaks töökohta, seega peaks olema tal kindlasti võimalik alustada talle mõistetud rahatrahvide tasumist. Samuti on teada, et juhiloa taotlemiseks peab olema vähemalt aasta möödas eelmisest karistusest, sellise tempo juures ei saa A V kunagi endale juhiluba uuesti taotleda, kuivõrd ta paneb aina uuesti ja uuesti toime liiklusalaseid väärtegusid.

Juba nendel põhjustel pole kohtu hinnangul mõeldav uuesti rahalise karistuse mõistmine A V le. A V on kohtul palunud muuhulgas ÜKT tegemise võimalust. Kohtu hinnangul ei kannaks selline karistus oma eripreventiivseid eesmärke. A V le mõisteti 16.02.2015. a asenduskaristusena ÜKT, kuid ometi otsustas ta uuesti sooritada väärteo. Seekord pani ta toime ühe teoga kaks väärtegu ja seda natukene üle aasta peale eelmise karistuse saamist. Seega pole ÜKT talle avaldanud soovitud mõju ning isik ei saa eeldada uue väärteo toimepanemisel, et teda karistatakse samalaadse või kergema karistusega kui oli talle eelnevalt mõistetud karistus.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud A V käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kuigi isik on tunnistanud oma süüd, mida teoreetiliselt saaks lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, märkis kohus, et kahetsus peab olema siiras.

Kohus on seisukohal, et A V poolt avaldatud kahetsus on antud sooviga saada kergem karistus ning pole käsitletav siirana. Isik, kes korduvalt paneb toime samaliigilisi väärtegusid, kes ei suuda eelnevatest karistustest õppust võtta, pole täitnud talle mõistetud karistusi, ei saa oma tegu siiralt kahetseda, eriti kui ta avaldab kahetsust alles kohtus. Kohus asus seisukohale, et

3(6) menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on A V d varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A V d on varasemalt karistatud rahatrahvidega kui ka ÜKT-ga, millised on tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ega ÜKT-ga, kuna kergemaliigiliste karistuste mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leidis kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus pidas kohaseks karistuse määraks 10 päeva aresti. Isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab A V le tähtajaks 01.06.2015.a . KarS § 66 lg 1 võimaldab mõistetud aresti kandmise määrata ositi. Seejuures peab kohus arvestama süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Kohus on selgitanud, et A V näol on tegemist isikuga, kes ei hooli oma vastutustundetu käitumisega teda ümbritsevast keskkonnast ja teiste inimeste elust, tervisest ja varast.

Samuti ei hooli ta talle määratud karistustest ja jätkab süstemaatiliselt õiguskorra rikkumisi. Kuigi A V l on olemas töökoht, leidis kohus, et arvestades A V varasemat käitumist, seaduste rikkumist ja hoolimatut suhtumist, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 66. Kohtu hinnangul selline vastutulek isikule, kes rikub järjepidevalt ja teadlikult ning tahtlikult seadusi ja liikluskorda, ei annaks karistuse ositi kandmise võimaldamine eesmärki, kuivõrd isikul on ikkagi võimalus karistuse kandmisest eemale hoida. Siinkohal peab arvestama ka seda, et isik ei ole siiani tasunud ühtegi talle karistuseks määratud rahatrahvi ja on kohtule avaldanud, et ta kogub kõik trahvid kokku ja siis tasub neid.

Kohus märkis, et A V on kohtule saatnud 12.05.2015.a e-kirja, millest nähtub, et 29.05.2015. a – 05.06.2015. a viibib ta Kuressaares seoses ühe ehituse projektiga ja 12.06.2015.a – 22.06.2015. a viibib ta välismaal. Lähtuvalt A V poolt kohtule avaldatud infost, leidis kohus, et A V l tuleb talle mõistetud arest ära kanda hiljemalt 01.06.2015. a. Kui A V oleks läinud kohtu poolt mõistetud karistust kandma ajavahemikul 13.05.2015. a – 19.05.2015. a, siis oleks talle mõistetud karistus kantud 29.05.2015. a ning teda ei takistaks midagi Kuressaarde ja hiljem välismaale minemast.

Kuna A V märkis, et ta on hõivatud mai lõpust kuni põhimõtteliselt juuni lõpuni erinevate eelnevalt planeeritud tegevustega, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 66 lg 1, kuna tal ei oleks olnud võimalik täielikult ära kanda talle mõistetud karistus. Samuti ei oleks õigustatud võimaldada A V l kanda aresti kuni juuni lõpuni. Karistuse eesmärk on panna isik mõistma, et tema teguviis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning sellisele käitumisele järgneb kohene karistus. Eelpool toodust lähtuvalt on kohtu hinnangul õigustatud KarS § 66 lg 1 mitte kohaldamine.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. V, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse kandmise osas. A. V selgitab esitatud apellatsioonis, et karistuse koosseisu ega määra vastu ta vastuväiteid ei esitanud. Karistuse kandmise osas palus seda võimalusel kanda kahes osas või määrata ÜKT tunde, mida ta on eelnevalt korralikult täitnud. Kohtuotsuse järgi ei võimaldatud ÜKT tunde ja karistuseks määratud arest tuleb kanda ühes osas. A. V märgib, et käesolevas apellatsioonikaebuses soovib ta vaidlustada kohtuotsust karistuse kandmise osas alljärgnevalt või alternatiivselt:

1. Jaotada karistuse kandmine kahte ossa (5+5 päeva, neljap-esmasp) seoses töökohustuste täitmisega tööpäevadel.

2. Asendada karistus ÜKT tundidega kahekordses määras, lähtudes määratud arestipäevadest, sest ta suudab olla oma tegevuses kasulik abivajajatele. Täiendatud apellatsioonis teatas A. V, et soovib osaleda kohtuistungil, kuid ei soovi menetluses kaitsjat.

4(6)

3. Ringkonnakohtu istungil osalenud A. V jäi esitatud apellatsiooni juurde, märkides, et tal on palju tööd ja ei ole võimalik seega korraga kanda aresti, palus võimaldada kanda aresti ositi. A. V märkis, et ta on nõus vabal ajal kandma aresti, alates järgmisest neljapäevast on valmis aresti kandma ja nädala pärast siis uuesti. On juba tasunud ühe rahatrahvi ja asub ükshaaval trahve maksma. Saab aru, et tema käitumine oli lubamatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult põhjendanud A. Vle mõistetud karistust, seda, miks tuleb A. Vd karistada arestiga ning miks ei ole põhjendatud aresti kandmine ositi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et A. V poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

A. V esitatud kaebuses ei vaidle sisuliselt vastu karistuse liigile ja –määrale, kuid palub seoses töökohustustega karistuse kandmist ositi või aresti asendamist üldkasuliku tööga, et kasulik olla. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud kaebuse väidete pinnalt võimaldada A. Vl kanda aresti ositi või asendada seda üldkasuliku tööga, kuivõrd A. V kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise karistuse kandmise osas. Nimelt, A. V puhul on tegemist isikuga, kes on järjepidevalt toime pannud eelkõige liiklussüütegusid. Nende eest on teda karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega, viimati asendati aga arest üldkasuliku tööga. Karistused ei ole aga isikule mingit mõju avaldanud, sest ta on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Rahatrahvid olid seni kõik tasumata, kuid ringkonnakohtu istungil kinnitas A. V, et ta on asunud neid tasuma, tasudes enne kohtuistungit juba ühe rahatrahvi. Samas ei muuda ringkonnakohtu arvates see asjaolu iseenesest olematuks tõsiasja, et vaatamata 8-le varasemale väärteokaristusele, on isik järjepidevalt toime pannud liiklussüütegusid ja varasemad karistused ei ole mõjutanud teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Maakohus on tulenevalt isiku taotlusest kohaldada ÜKT-d õigustatult märkinud, et selline karistus ei kannaks eripreventiivseid eesmärke, sest A. Vle mõisteti 16.02.2015. a asenduskaristusena ÜKT, kuid ometi otsustas ta sooritada uuesti väärteo, pannes seekord ühe teoga toime 2 väärtegu, millest võib järeldada, et ÜKT ei ole avaldanud talle soovitud mõju. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus isikule oli eelmisel korral, vähem kui kuu aega enne uue väärteo sooritamist, mõistetud juba asenduskaristusena ÜKT, kuid isik jätkas viidatud asenduskaristusele vaatamata liiklussüütegude toimepanemist, saab sellest järeldada, et ÜKT ei avaldanud isikule küllaldast mõju ja karistusena saab isikut õiguskuulekale teele mõjutada vaid arestiga, mida A. Vl käesoleval juhul ka kanda tuleb ja mida seetõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud asendada taaskord ÜKT-ga, sest see ei pruugi ka käesoleval juhul isikule küllaldast mõju avaldada ja ei taga tema õiguskuulekat käitumist, seda isegi olukorras, kus isik ÜKT-d sooritab, aga jätkab sellele vaatamata süütegude toimepanemist.

Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebuses ja ka ringkonnakohtu istungil välja toodud asjaolud karistuse kandmiseks ositi, ei anna käesoleval juhul alust võimaldada isikul karistust kanda ositi. Nimelt põhjendab A. V karistuse ositi kandmise vajadust töökohustustega, mille tõttu ta saab väidetavalt karistust kanda vaid vabal ajal. Kuigi KarS § 66 lg 1 mõttes võib kohus aresti mõistes süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi, ei ole A. V

5(6) antud juhul välja toonud tema töökorralduses selliseid erandlikke asjaolusid, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks karistuse ositi kandmise võimaldamiseks, sest ainuüksi asjaolu, et isikul on palju tööd ja tal pole väidetavalt tööpäevadel võimalik karistust kanda, selliseks asjaoluks olla ei saa, sest reeglina siiski kõikidel isikutel, kellel aresti kanda tuleb, on olemas ka töökoht ja töökohustus tööpäevadel, kuid see ei välista kohtupraktika kohaselt nende suhtes aresti kohaldamist. Isikul on võimalus taotleda tööandjalt puhkust, et seda kasutada aresti kandmiseks. Käesoleval juhul kinnitas A. V ringkonnakohtu istungil, et ta on ettevõtja, seega ta saab ise enda töö ära korraldada selliselt, et ka tööajast aresti kanda. A. V ei ole esitanud ka ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et tal pole võimalik karistust täies ulatuses koheselt ära kanda. Kui varem õiguskuuleka isiku puhul on teatud mõjuval põhjusel siiski põhjendatud võimaldada karistuse kandmist ositi, siis A. V seniste rohkete rikkumiste pinnalt pole temale selline vastutulek põhjendatud, kuivõrd esiteks ta ei ole välja toonud peale töötamise vajaduse nädala sees selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks tema karistuse kandmise ositi ja teiseks on A. V kui liiklusreegleid järjepidevalt rikkuva isiku puhul küllaldane alus arvata, et just koheselt, täies ulatuses ärakantav karistus – arest – võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks võimaldada A. Vl kanda aresti ositi ja see tuleb tal ära kanda täies ulatuses. Seda enam, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju suunab isikut ehk edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Samuti nähtub maakohtu otsusest, et

A. V andis enne kohtuistungit teada maakohtule sellest, et ta seoses töökohustustega viibib eemal 29.05.2015-05.06.2015 ning 12.06.2015-22.06.2015. Seega oli tal pärast tema suhtes tehtud kohtuotsust (13.05.2015) võimalik asuda karistust kandma koheselt täies ulatuses ning enne pikaajalist Tallinnast ja Eestist eemal viibima asumist oleks tal karistus juba kantud saanud, mida A. V aga millegi pärast ei pidanud vajalikuks teha. Seega ajal, mil isikul oli võimalik karistust koheselt täies ulatuses ära kanda, ta seda ei teinud, oodates ajani, mil töökohustused vahele tulid, ja siis taotles karistuse kandmist ositi, mille võimaldamist aga ringkonnakohus eeltoodu pinnalt ei pea võimalikuks. Käesoleval ajal on A. V aga järelikult alates 22.06.2015 Eestis tagasi ja ta ei ole esitanud ringkonnakohtule konkreetseid andmeid ja kuupäevi, et tal pole võimalik käesoleval ajal koheselt ja täies ulatuses karistust ära kanda, mistõttu kohustab ringkonnakohus A. Vd koheselt asuma karistust kandma, mis peab tal olema ära kantud hiljemalt 12. juuliks 2015. a. Kuivõrd antud juhul puuduvad tõendid selliste asjaolude esinemise kohta, mille tõttu ei olnud

A. Vl võimalik aresti ära kanda kohtuotsuses ettenähtud ajaks ja ka käesoleval ajal ei ole A. V esitanud ringkonnakohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et tal tõepoolest ei ole võimalik aresti ära kanda täies ulatuses koheselt, siis jätab ringkonnakohus A. V apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samas vajab märkimist, et A. V elukorraldus on mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, A. V poolt süütegude toimepanemine on kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra mõjutab tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt.

5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.05.2015 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola

Meelika Aava

Ivi Kesküla

6(6) /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/