4-15-2560/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2560 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga ABAKUMOVA Asja läbivaatamise kuupäev 27.05.2015 Väärteoasi

Z.S-i väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja Z.S sünd. xxx, isikukood xxxxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Dxxx Nxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirival

veameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Axxx Bxxx 29.03.2015 kiirmenetluse otsus nr.10220142787815

Z.S-i karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot – jätta muutmata.

Z.S-i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 26.06.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Axxx Bxxx 29.03.2015 kiirmenetluse otsusega nr.10220142787815 määrati Z.S-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 140 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Z.S mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 80 +/ xxx

- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 27 km/h. Juht oli kiirusemõõtja näiduga tutvunud. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2x DP009668. Samas kiirmenetluse otsu

ses olevatest menetlusaluse isiku seletustest nähtub, et Z.S on kiirusemõõtja näiduga nõus, rikkumist ja süüd tunnistas.

Z.S esitas 09.04.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada.

Kaebuse kohaselt oli selle esitaja auto sõidukiirus 60 km/h, kuid ta ei hakanud politseiametnikuga vaidlema ning kirjutas igale poole alla.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja seletas, et sõitis 60 km/h, kuid seda ta kiirmenetluse otsusesse oma selgitustesse ei kirjutanud. Menetlusalune isik ei osanud millegagi põhjendada, miks ta seda ei teinud. Samuti seletas menetlusalune isik, et muutis oma seisukohta kiiruse suuruse osas alles järgmisel päeval.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kiiruse ületamine on üks raskematest liiklusalastest rik tud oli asjaoluga, et kumistest, käesoleval juhul oli karistuse määr õiglane. Arvesta tegemist on menetlusaluse isiku esimese rikkumisega. Kiirusemõõtja on taadeldud.

Maakohtu istungil vaatas maakohus koos menetlusosalistega ka tehtud

videosalvestist, kust nähtuvad nii politseiauto kui menetlusaluse isiku auto ning mõlema auto kiirused.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud m

enetlusosalised, leidis, et Z.S-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 29.03.2015 kiirmenetluse otsusest nr.10220142787815, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 29.03.2015 protokollist nähtub, et Z.S-i p kiirusmõõturit Stalker DSR 2X oolt xxx

DP009668 antennid KC031313, KR009136 (taatlustunnistuse nr.TTRSS-14/00289), seadme testid tehti 29.03.2015 kell 19.05, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, tehisvalgusega, sademeteta ilmastikuga, kuiva kattega kahesuunalisel teel. Mõõtja seisis paremal teepeenral, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt, mõõdeti paigal seistes. Menetlusaluse isiku mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teel ja sooritas möödasõitu. Segavaid faktoreid kiiruse mõõtmisel ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlane, kiirusmõõturi lugem oli 80 km/h. Kiiruse laiendmääramatus +/ 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus oli 77 km/h. Juhile näidati -

seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat 456AVJ.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Samuti on menetlusalune isik nõustunud Kiirusmõõturi kasutamise protokollis tooduga koheselt ja märkinud selle ka koos allkirjaga nimetatud protokolli. Menetlusalusel isikul ei olnud märkuseid koostatud protokolli kohta.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga haakub ja on kooskõlas ka maakohtule esitatud videosalvestis, millega kohus tutvus maakohtu istungil koos menetlusosalistega. Videosalvestiselt on üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt näha menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk, selle kiirus ning politseiauto kiirus (kui ta hakkas menetlusaluse isiku sõidukile järele sõitma).

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 27 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud leebemat karistuse liiki ning määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü

Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus, et kaebuses ei ole välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis annaksid seaduslikku alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Selliseid asjaolusid ei esitanud menetlusalune isik ka maakohtu istungil. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli 60 km/h, on paljasõnalised ja tõendamata.

Kaebuse väide selle kohta, et politseiametnik ei selgitanud menetlusalusele isikule tema õigusi Väärteomenetluse seadustiku §19 järgi ning üldmenetluse võimalikkust, ei ole õige. Vaidlustatavast kiirmenetluse otsusest nähtub, et õigused on menetlusalusele isikule selgitatud, samuti ka seda, et kiirmenetlusega mittenõustumise korral alustatakse üldmenetlust. Menetlusalune isik on nimetatule isiklikult alla kirjutanud.

Kaebuse viited Põhiseadusele ei ole asjakohased. Maakohus ei menetle ühe konkreetse politseiametniku tegevust, vaid kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale.

Kaebuse taotlus määrata kohtunikuks konkreetne kohtunik ei ole üldse seadusekohane.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik