2-14-38480/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-38480

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-38480

Tsiviilasi

RT Capital Estonia OÜ hagi Ain Saaretalu vastu

930 euro nõudes või alternatiivselt 315,48 euro ja

lisanduva viivise nõudes.

Tsiviilasja hind

930 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja RT Capital Estonia OÜ (rk 12567924; asukoht Pirita

tee 20, 10125 Tallinn), esindaja Olga Vijard, e-post

olga@creditreform.ee;

kostja Ain Saaretalu (ik 36611060029; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RT Capital Estonia OÜ hagi Ain Saaretalu vastu 930 euro nõudes rahuldamata.

2. Rahuldada RT Capital Estonia OÜ alternatiivnõue Ain Saaretalu vastu osaliselt.

3. Välja

mõista

Ain

Saaretalult

RT

Capital

Estonia OÜ

kasuks

05.09.2014

PC Finance OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 311 (kolmsada

üksteist) eurot ja 2 senti, millest 300 eurot on põhinõue, 0,04 eurot intress ja

10,98 eurot viivis 07.04.2015 seisuga.

4. Välja mõista Ain Saaretalult RT Capital Estonia OÜ kasuks viivis põhinõudelt

300 eurot alates 08.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte enam kui 289,02 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 33% ulatuses Ain Saaretalu kanda ja 67% ulatuses RT Capital

Estonia OÜ kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-14-38480 RT Capital Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja

100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1

mõttes.

3. Välja mõista Ain Saaretalult RT Capital Estonia OÜ kasuks menetluskulud 90

(üheksakümmend) eurot ja 75 senti.

4. Välja mõista Ain Saaretalult RT Capital Estonia OÜ kasuks viivis menetluskulult

90,75 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2(3)

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte

avaldamisega

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

14.04.2015

ja

hageja

alternatiivnõue

26.05.2015.

TsMS

§ 317

lg 1

p 1

ja

lg 5

alusel

loeb

kohus

menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on

vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on

alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13

p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 53) väljastas PC Finance OÜ 05.09.2014 kostjale 05.09.2014

interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 30 päevaks (st laen tuli

tagastada

hiljemalt

05.10.2014)

intressiga

110 eurot

(446,11%

aastas),

kusjuures

lepingujärgseks krediidi kulukuse määraks oli 4372,62% aasta kohta. Seega ületab krediidi

kulukuse määr rohkem kui 117 korda Eesti Panga 2014. aasta septembris avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 37,17%. Eeltoodust

tuleneb, et PC Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1

alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda

kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid

nõudeid (käesoleval juhul kahju ja leppetrahv) hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

3(3)

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 05.09.2014 kuni 05.10.2014 eest 0,04 eurot (300 eurot × 0,15% ×

30 päeva / 365 päeva).

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

tagastamata laenusummalt 300 eurot välja mõista viivis perioodi 06.10.2014 kuni 31.12.2014

eest 5,22 eurot (300 eurot × 0,02% × 87 päeva) ja perioodi 01.01.2015 kuni 07.04.2015 eest

5,76 eurot (300 eurot × 0,02% × 96 päeva), kokku seega 10,98 eurot (5,22 + 5,76).

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus RT Capital Estonia OÜ hagi Ain

Saaretalu vastu 930 euro nõudes rahuldamata ja rahuldab alternatiivnõude osaliselt, mõistes

Ain Saaretalult RT Capital Estonia OÜ kasuks välja 311,02 eurot (põhinõue 300 eurot, intress

0,04 eurot ja 07.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10,98 eurot) ja TsMS § 367

alusel lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 08.04.2015 kuni põhinõude 300 eurot

täitmiseni, kuid mitte enam kui 289,02 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, jättes hagi

rahuldamata ja rahuldades alternatiivnõude osaliselt, kusjuures rahuldatud alternatiivnõue

moodustab ~33% nõudest (930 eurot), jätab menetluskulud 33% ulatuses kostja ja 67%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt välja menetluskuluna 90,75 eurot

(33% 275 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

90,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik