3-15-1266/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1266 Haldusasi RR kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.01.2015 ehitusloa tühistamiseks ning Tallinnas Luha tn 30 hoovis viie puu mahavõtmiseks raieloa väljastamise keelamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – RR Vastustaja Tallinna linn, esindajad Kristel Kivijärv, Relo Ligi ja Raul Keba Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. mai 2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus RR määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta RR määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. mai 2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1266 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.01.2015 ehitusloaga anti luba Luha 30 hoovi parkla rajamiseks.

2. RR esitas 18.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.01.2015 ehitusloa tühistamiseks ja Tallinnas Luha 30 hoovis viie puu mahavõtmiseks raieloa väljastamise keelamiseks. Kaebuses leitakse, et ehitusloaga lubatud rajatise püstitamine ja selle kavandatud asukohas kasvavate puude raiumisega kahjustatakse kaebaja tervist ja elukeskkonda, mistõttu on ehitusluba õigusvastane. Kaebaja väitel kasutab ta Luha 30 korterit X. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada kohtumenetluse ajaks ehitusloa kehtivus ja keelata kohtumenetluse ajal raielubade andmine.

3-15-1266 2(4)

3. Tallinna linn leidis vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest ta pole Luha tn 30 kinnistu kaasomanik ega naaberkinnistu omanik, kelle subjektiivseid õigusi ehitusluba või raieluba kahjustada võiks. Kui kaebaja kasutab Luha tn 30 korteriomandit nr X muul õiguslikul alusel (üürileping, isiklik kasutusõigus vms), ei saa see õigussuhe anda talle omaniku õigusi, sh kaebeõigust. Ehitusaluse raie kohustuslik eeltingimus on ehitusloa olemasolu ning ehitusloa tühistamise korral ei saa raieluba väljastada. Viiest puust kaks puud on õunapuud, mille raieks ei ole looduskaitseseaduse § 45 kohaselt kohaliku omavalitsuse luba vaja.

4. Tallinna Halduskohtu 26.05.2015 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et RR-l, kes ei ole Tallinnas Luha tn 30 kinnistu (kaas)omanik, puudub kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks ning raieloa andmise keelamiseks. Halduskohus lisas, et 18.04.2015 allkirjaleht kajastab KÜ Luha 30 kaasomanike nõustumist nii kolme puu mahavõtmise kui parklakohtade rajamisega. Kui RR kasutab Luha tn 30 korteriomandit, siis ei anna see veel õigust osaleda kaasomandit puudutavate otsuste vastuvõtmises nagu ehitusvõi raieloa taotlemine või vaidlustada antavaid lube, kui need RR subjektiivseid õigusi ei puuduta.

5. RR esitas 08.06.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.05.2015 määruse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2015 määrusega RR määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohus ei pidanud vajalikuks Tallinna linnalt määruskaebusele seisukohta küsida, sest pidas piisavaks Tallinna linna poolt 25.05.2015 kohtule esitatud seisukohti kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. RR palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2015 määrus. Halduskohus jättis kohaldamata Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 9, mille kohaselt on keskkonnaalaste vaidluste puhul lubatud vaidlustusi esitada nii asutustele kui kohtutele, olenemata vaidlustaja omandivõi kaasomandiõigusest. Kaebusega kaitstakse keskkonnaalaseid õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja ei vaidle vastu omandiõiguse puudumisele ning halduskohtu sellest tuleneva kaebeõiguse puudumise järeldusele. EhS § 24, mis sätestab ehitusloa väljastamisest keeldumise, kaitseb ehitusloa aluse kinnistu omaniku (nt korteriühistu liikme) või selle naaberkinnistu omaniku omandiõigust. Vaidlust ei ole, et RR omandipõhiõiguse kaitseks kohtusse pöördunud ei ole, kuivõrd ta ei ole KÜ Luha 30 liige ega naaberkinnistu omanik. Kuna kohtul ei ole teada, millisel õiguslikul alusel kaebaja korterit kasutab, eeldab ringkonnakohus, et kaebaja elab Luha 30 korteris X õiguspäraselt ning seetõttu saab Luha 30 hoovi tema elukeskkonnaks pidada.

8. Kaebaja on ekslikult leidnud, et kuivõrd tegemist on keskkonnakaitselise vaidlusega, siis on tal kaebeõigus Århusi konventsiooni art 9 alusel. Århusi konventsioonile vahetult tuginemine ei ole vajalik, sest riigisisene õigus ja praktika on sellega kooskõlas, keskkonnakaitselises vaidluses tuleneb kaebeõigus riigisisesest õigusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrus nr 3-3-1-87-11, p 21). Siseriiklikus õiguses reguleerib kaebeõigust keskkonnaasjades keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS). KeÜS § 30 lg 1

3-15-1266 3(4) kohaselt võib isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, esitada vaide haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on ka keskkonnavaidlustes kaebeõiguse eelduseks subjektiivsete õiguste rikkumine. Seda on selgitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-8-15. Selle üle, kas isikul on keskkonnavaldkonnas õigus kohtulikule kaitsele, tuleb otsustada HKMS-s sätestatud üldreeglit järgides, kui eriseadusest ei tulene teisiti; sarnastes asjades tuleb isiku kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks hinnata, kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale); pelgalt puutumus, ka olulisel kujul, kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks ei ole (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus nr 3-3- 1-8-15, p-d 20-21). Kaebaja kaebeõigus eeldab, et ehitusluba ja võimalikud raieload rikuksid kaebaja subjektiivseid õigusi.

9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. RR peab oma huvide rikkumiseks ühe kinnistu piires kasvava viie puu raiumist ning haljasala vähenemist, mille tulemusel halveneb õhukvaliteet.

10. KeÜS § 23 lg 1 alusel on igaühel õigus terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga (KeÜS § 23 lg 2; vt ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, § komm. 3, kättesaadav http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/1-jagu/pg-23). KeÜS kontekstis tuleb puutumust vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p 20).

11. Sellest tulenevalt sõltub kaebeõiguse olemasolu sellest, kas ehitusloa ja tulevikus väljastatava raieloaga kavandatav mõjutus halvendab terviseja heaoluvajadustele vastavat keskkonda, millega kaebajal on oluline puutumus. Igasugune keskkonda mõjutav tegevus ei too kaasa olulist mõju isikule (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68- 11, p 24). KeÜS § 23 lg 4 kohaselt, hinnates keskkonna vastavust terviseja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust terviseja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Ringkonnakohtu arvates ei saa linnakeskkonnas pidada kolme metsapuu ja kahe õunapuu raiumist tegevuseks, mis mõjutaks puude vahetus läheduses elava isiku tervist – isegi mootorsõidukite parkla rajamisel puude asemele – või heaolu sedavõrd, et pidada selleks kinnistu omanikule loa andmist õigusvastaseks. On ilmne, et puude raiumine ei mõjuta õhukvaliteeti tiheasutusalal sedavõrd, et see rikuks RR keskkonnaalaseid subjektiivseid õigusi. Samuti ei saa puude sellises ulatuses raiumine kaasa tuua heaolu märkimisväärset kahjustamist müra suurema leviku tõttu, mis õigustaks kinnistu omanike õiguse piiramist. Samuti ei saa pelgalt haljasala vähenemine parkla arvelt mõjutada oluliselt RR huve, kuivõrd nagu kaebuses märgitakse, siis on projektiga kavandatud rajada „hekk, enelad, lõkkeplats ja puhkepink“ (tl 2). Sellest järeldab kohus, et jätkuvalt säiliks maja elanikel võimalus kasutada hoovi ka puhkealana ning haljasala ei likvideerita täielikult. Kaebaja heaolu vähenemine elukeskkonna halvendamise tõttu ei saa kavandatud tegevuse tõttu väheneda sedavõrd, et kaebaja õigusi pidada kaalukamaks kui kinnistu omanike omandiõigust asja kasutada. Kaebust tuleb pidada isegi kaebaja KeÜS § 23 lg 1 sätestatud õiguse riive tuvastamise korral ilmselgelt perspektiivituks ja kaebeõigust seetõttu eitada.

12. Ka ei tulene kaebeõigust kaebuses viidatud rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p-dest 1 ja

7. RTerS § 4 p-de 1 ja 7 kohaselt on elukeskkonnaja tervisekaitse põhinõuded, et inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise

3-15-1266 4(4) kaudu (p 1) ning ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi (p 7). Asjakohatu on RR viide RTerS § 4 p-le 1, kuivõrd vaidlustatud ei ole üksikisiku tegevust, vaid kaebuse esemeks on avalik-õiguslikus suhtes antud haldusaktid. RTerS § 4 p-s 7 toodud põhimõte ei ole suunatud isikute õiguste laiendamisele võrreldes KeÜS §-s 23 sätestatuga.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb RR määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.05.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe