2-14-33139/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi K. M. vastu rahuldamata.

2. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on Kohtuasja number 2-14-33139 Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2015. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi K. M. vastu 341,78 euro nõudes Hagihind 341,78 eurot Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (RK xxx, asukoht: Uus 6, 43124 Kiviõli, Ida- Virumaa)

Marie Tsine, Condor Inkasso OÜ, e-post: xxx.

K. M. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx).

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 27.10.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. M. ja T. P. vastu 313,28 euro ja lisanduva viivise nõudes. K. M. esitas makseettepanekule vastuväite. T. P. vastu koostas kohus 03.02.2015. a maksekäsu määruse. Pärnu Maakohtu 03.03.2015. a määrusega anti nõue K. M. suhtes üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 19.03.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt on K. M. omandis korteriomand asukohaga xxx, Kiviõli linnas. Hageja haldab korterelamut ja esitab kostjale igakuiseid arveid. Kostja on sõlminud hagejaga elamu hoolduslepingu, mille punkti 4.1 alusel on kohustatud tasuma Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le iga kuu 25-ndaks kuupäevaks tehtavate kulutuste ja osutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata majandamiskulude arved ajavahemikul 31.12.2007. a kuni 31.08.2009. a kokku summas 170,89 eurot. Samuti võlgneb kostja hagejale viivist hoolduslepingu punkti 10 alusel 253,23 eurot (0,07% päevas). Hageja vähendab viivist põhivõla suuruseni (170.89 eurot). Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 341,78 eurot, menetluskulud 255 eurot ja viivise menetluskuludelt.

3. Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et korteriomand on Viru Maakohtu 28.04.2006. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-05-17206) jäetud T. P. ainuomandisse. Seega ei kuulu xxx, Kiviõlis asuv korteriomand kostjale.

4. Hageja esitas 15.06.2015. a vastuse kostja vastusele, milles märkis, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 64-1 kohaselt on kinnisomandi ülekandmiseks vajalik õigustatud isiku ja teise poole kokkulepe omandi ülekandmiseks ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kostja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikuna. Kehtivat asjaõiguse ülekandmist pole toimunud, sest puudub nii käsutustehing kui ka kanne kinnistusraamatus. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub kostjale korteriomand Kiviõlis, xxx, kostja on hagejaga sõlminud hoolduslepingu, kuid ei ole tasunud hooldustasu ja teenuste eest perioodil 31.12.2007. a kuni 31.08.2009. a. Hageja väidetel on kostja vastutav võla eest, sest on kinnistusraamatu kande kohaselt korteri omanik ning kinnisomand ei ole kostjale üle kantud, sest puudub vastav asjaõigusleping ja sellekohane kanne kinnistusraamatus.

7. Asja materjalidest nähtub, et registriosa nr xxx (korteriomand xxx, Kiviõli) omanikuna on kinnistusraamatusse 19.12.2011. a kantud K. P. (IK xxx, käesoleval ajal M., tl 10). 02.04.2004. a on K. P. ja T. P. abielu lahutatud, K. P.le anti tagasi abielueelne perekonnanimi M. (tsiviilasja nr 2-3044/03, tl 43-44). 13.09.2011. a ja 30.05.2005. a on K. M. ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ sõlminud elamu hoolduslepingud (tl 24-27). Lepingu punkt 15 sätestas, et leping kehtib kuni korteriomaniku astumiseni korteriühistu liikmeks või korteri omandiõiguse üleminekuni teisele isikule.

8. Viru Maakohtu 28.04.2006. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-05-17206) on rahuldatud K. M. hagi T. P. vastu. Kohtuotsusega on T. P.lt välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks ning jagatud T. P. ja K. M. ühisvara, sh vallasasjad, korteriomad xxx, Kiviõlis kui ka kohustused (võlakohustused AS Kiviõli Soojus ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ees). Korteriomand ja võlakohustused jäeti kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt T. P. ainuomandisse ja lahuskohustusteks.

9. Kohus ei nõustu hagejaga, et lähtuda tuleb kinnistusraamatu kandest ning asjaolust, et asjaõiguslepingu ning kinnistusraamatu kande puudumise tõttu ei ole kinnisomand üle kantud.

10. Kuni 30.06.2010. a kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 3 sätestas, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Alates 01.07.2010. a jõustunud PkS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt /…/. Käesoleval juhul on abikaasade ühisvara jagatud vana perekonnaseaduse kehtimise ajal ning kohtuotsusega on korteriomand jäetud T. P. ainuomandisse, st omand on antud ühele ühisomanikest. Seega ei eeldanud abikaasade ühisvara jagamine 2006. aastal asjaõiguslepingu sõlmimist kinnisomandi ülekandmiseks AÕS § 64-1 tähenduses. Riigikohus on varasemalt (lahend 3-2-3-7-05) leidnud, et kohtu otsus kaasomandis oleva kinnisasja jagamise kohta asendab teise kaasomaniku nõusolekut.

11. Kohus märgib, et kinnistusraamatu kanne ei ole absoluutselt konstitutiivne, st tegelik õiguslik olukord võib sellest erineda. Sel juhul on tegemist ebaõige kandega.

12. Eeltoodust tuleneb, et korteriomand xxx, Kiviõlis (registriosa xxx) kuulub alates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas 2-05-17206 T. P. ainuomandisse ning sellest hetkest lõppes ka hageja ja kostja vahel 30.05.2005. a sõlmitud hooldusleping (lepingu punkt 15). Kohus märgib, et hageja nõue tuleneb korteriomandist (korteriomandiseaduse § 13) ning hageja ja võlgnik maksekäsu kiirmenetluses T. P. sõlmisid 18.06.2014. a maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks (tl 4) ning võlgniku T. P. osas on kohus teinud maksekäsu (tl 1), seega on hageja oma nõudele saanud rahulduse õigelt isikult.

13. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 162 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja enda kanda, sest hagi jäeti rahuldamata.

16. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE

17. Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 2-1).

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik