2-14-57649/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-57649 Tsiviilasi Esse Transport OÜ hagi EH vastu müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.05.2015 määrus kaja menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EH määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Esse Transport OÜ (registrikood 12103596), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja EH (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 11.05.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 18.09.2014 esitas Esse Transport OÜ (hageja) maakohtule hagi EH (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, mistõttu tegi kohus 21.11.2014 tagaseljaotsuse.

2. 09.03.2015 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Kostja esitatud kaja oli puudustega, so tasumata oli kautsjon ja kostja ei olnud esitanud kirjalikku vastust hagile, mistõttu jättis kohus 12.03.2015 määrusega kaja käiguta ning kohustas kostjat kõrvaldama osundatud puudused. Määruse kaja käiguta jätmise kohta ning hagi materjalid sai kostja isiklikult kätte 31.03.2015 (kinnitus t lk 73). 19.04.2015 esitas kostja taotluse pikendada kaja puuduste kõrvaldamise ja kautsjoni tasumise tähtaega. Kohus pikendas 27.04.2015 e-kirjaga, mille kostja sai samal kuupäeval kätte, tähtaega kuni 04.05.2015. Kostja kautsjonit ei tasunud.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus keeldus 11.05.2015 määrusega kaja menetlusse võtmisest.

4. Kohus viitas TsMS § 415 lõikele 1, § 417 lõikele 2 ning § 340¹ lõigetele 1 ja 2. Kohus hoiatas, et kui kostja jätab määruses osundatud puudused tähtpäevaks kõrvaldamata, keeldub kohus kaja menetlusse võtmisest ning tagastab selle TsMS § 340¹ lõike 2 alusel. Kostja sai 12.03.2015 määruse kätte 31.03.2015, mistõttu oli puuduste kõrvaldamiseks antud viimane tähtaeg 20.04.2015. Pikendatud tähtajast 04.05.2015 sai kostja teada 27.04.2015. Keeldumise määruse koostamise aja seisuga ei olnud kostja puudusi kõrvaldanud, seega keeldus maakohus kaja menetlusse võtmisest ja määras see tagastada.

Määruskaebus

5. 25.05.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja asjas menetlus taastada ilma, et peaks kautsjonit tasuma.

6. Kuivõrd 22.04.2015 taandas Harju Maakohtu esimees Helve Särgava enesetaanduse avalduse alusel kohtunik Raivo Einula, kes oli teinud tagaseljaotsuse, oleks pidanud TsMS § 20 lõike 1 alusel algama asja lahendamine otsast peale. Vastamistähtaja pikendamise määrust ei ole kumbki kohtunik teinud. TsMS ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga. Lisaks oleks maakohus pidanud kontrollima, kas esinevad TsMS § 415 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud alused, millisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit. Antud asjas ei olnud hagi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, seega oli kohtu poolt nõutud kautsjoni tasumise kohustus ebaseaduspärane, kuna vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-2-2-06 ei pea sellisel juhul kaja esitamisel kautsjoni tasuma.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 11.05.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et ta ei pidanudki kaja esitamisel kautsjonit tasuma. Kaebaja on ilmselt lähtunud kuni 05.06.2012 kehtinud TsMS § 142 regulatsioonist, mille lõike 1 järgi tasuti kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulus avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kehtivas redaktsioonis TsMS § 142 lõige 1 sätestab aga, et kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Seega ei ole enam kehtiva seaduse järgi seatud kautsjoni tasumise kohustus sõltuvusse asjaolust, kas kaja tuleks rahuldada või mitte, vaid kaja esitamise puhul tuleb kautsjon tasuda alati. Ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-2-2-06 on tehtud TsMS § 142 lõike 1 varasema regulatsiooni pinnalt, seega ei ole see seisukoht enam praegusel hetkel asjakohane. Kuivõrd kostja ei ole kaja esitamisel kautsjoni tasunud, keeldus maakohus õigustatult kaja menetlusse võtmisest.

11. Seoses kaja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamise e-kirjaga märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt on kostja saanud 27.04.2015 tähtaja pikendamise e-kirja kätte samal päeval (kostja kinnitus t lk 88). Samuti on kostja isiklikult kätte saanud maakohtu 12.03.2015 puuduste kõrvaldamise määruse (kinnitus t lk 73). Seega oli kostja kautsjoni tasumise kohustusest teadlik, samuti pikendas kohus kostja palvel kautsjoni tasumise tähtaega. Juhul, kui toimikust ei nähtuks, et kostja on 27.04.2015 tähtaja pikendamise e-kirja kätte saanud, võiks asuda seisukohale, et kostja ei olnud tema tähtaja pikendamise taotluse lahendamisest teadlik, kuna aga antud juhul on kostja kõnealuse e-kirja kättesaamist kinnitanud, siis kokkuvõttes ei riku kohtu poolt e-kirjaga tähtaja pikendamine kostja menetluslikke õigusi.

12. Ülejäänud kaebuse väited võiksid seonduda kaja sisulise aruteluga ning nende hindamiseks esineks alus kaja lahendamise käigus. Kuivõrd antud juhul kaja menetlusse võtmisest keelduti õiguspäraselt, puudub alus hageja vastavate väidete hindamiseks.

Krista Kirspuu Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/