2-15-3852/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juunil 2015.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-15-3852 Tsiviilasi

A.E`i hagi T.T`i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.E, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: V.E, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx maakond, e-post: xxxxxxxxxxxx Nõustaja: Kalle Grünthal Kostja: T.T, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Merle Abrant, e-post: merle@jkk.ee

Hagihind 1755 eurot Kohtuistungi aeg 18.juunil 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista T.T`ilt A.E`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 100 (ükssada) eurot alates 11.03.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxa., v.a. iga-aastaselt perioodi eest 01.juuni -31.august.

3. Elatis kanda V.E`i pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-15-3852

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue 11.03.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt on laps A.E olnud hageja kasvatada pärast seda, kui lapse xxxx läks xxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2010 suvel hageja esindaja ja kostja kooselu lõppes ning kostja lahkus xxxxxxxxxx lõplikult. Pärast kooselu lõppemist on igapäevaselt hoolitsenud ja last kasvatanud hageja esindaja. Kuna kostja ei ole täitnud oma perekonnaseadusest (PKS) tulenevat vanema kohustust lapse ees, on hageja nõudeks elatis 195 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on oma nõuet eelistungil vähendanud 130 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest ega nõua elatist suvekuude, s.o. juuni-, juulija augustikuu eest, mil laps viibib Pärnu Maakohtu 30.12.2014 kohtumääruse alusel vastavalt suhtluskorrale mõlema vanema juures.

Kostja vastuväited Kostja on oma vastuväidetes hagile leidnud, et informatsioon selle kohta nagu ta poleks lapse kasvatamises osalenud, ei vasta tõele. Aegadel, mil laps viibib xxxx juures, täidab lapse xxxx ülalpidamiskohustust, s.t. ostab lapsele kooliasju, riideid, jalanõusid jne. Suvekuudel ja koolivaheaegadel täidab xxxxx lapse ülalpidamiskohustust võrdselt xxxxx. Lisaks viibib kostja kuni 19.04.2015 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja sealt edasi xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuni 09.02.2018. Kostja ülalpidamisel on temaga kooselavat 2 väikelast ning kostja ainsaks sissetulekuks olevast vanemahüvitisest summas 390 eurot ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses, mis on ka teisi lapsi kahjustav. Kostja on majanduslikult sõltuv oma elukaaslasest, kes tasub kõik elamispinnaga seonduva. Kostja on seisukohal, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustuse ajal, kui laps on tema juures, ostes talle ise vajalikke riideid ja muid asju. Eelistungil on kostja nõustunud elatise maksmises 75 eurot kuus, kuid mitte suvekuudel.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. TsMS § 231 kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada ning poolte vahel vaidlust lapse igakuiste kulutuste põhjendatuse üle ka ei ole.

3. Antud juhul ei nõua hageja kostjalt elatist mitte PKS §101 lg-s 1 sätestatud määras, vaid alates hagiavalduse esitamisest igakuuliselt 130 eurot. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PLS § 102 lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama

2-15-3852

sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Vaidlust ei ole selles, et kostja võimalused seoses vanemapuhkusel viibimisega ja töötamise võimatusega on laste, sealhulgas xxxxxxx, ülalpidamisel, piiratud, kuid seda ajutiselt (tl 40-42). Samas peab vanem tegema kõik endastoleneva, et tagada oma laste ülalpidamiseks hädavajalik. Hageja on juba nõude vähendamisel arvestanud põhjustega, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s

1 sätestatud määra, s.o. vanemapuhkusel viibimine, töötamise võimatus ning momendil töökoha mitteomamine. Kuigi kostja on avaldanud soovi anda lapsele ülalpidamist hädavajaliku soetamise näol ning PKS § 100 lg 1 seda ka võimaldab, ei ole see poolte seletustest nähtuvalt toiminud, on tekkinud palju arusaamatusi ja erimeelsusi, mistõttu peab kohus põhjendatuks siiski ülalpidamise andmist raha perioodilise maksmisega. Kuivõrd hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt, ei oma tähtsust ka ostutšekid sellest perioodist (tl 28-36). 2015.a. ostutšekid (tl 37-38) ei ole aga osaliselt loetavad ning hageja esindaja ei ole kinnitanud vanemate kokkulepet nende kulutuste arvamise kohta ülalpidamiskulude katteks, mistõttu jätab kohus viimatinimetatud ostutšekid tähelepanuta.

Kostja on leidnud, et tal puuduvad materiaalsed võimalused tasuda enamat kui 75 eurot kuus, kuid kohus leiab, et nimetatud summa ei ole ilmselgelt vastavuses lapse vajadustega PKS § 99 alusel. Kostja sissetulekuks on 390 eurot, lisaks ühele lapsele makstav lapsetoetus, mis lähtudes kostja ja tema laste ülalpidamise vahendite ühetaolisest kasutamisest (jagatud neljale), moodustab ligikaudu

100 eurot igale neljast. Hageja on nõudnud küll elatist rohkem kui viimatinimetatud summa, kuid puuduvad tõendid, et kostjal oleks lisaks riigi poolt makstavatele hüvitistele veel muu vara või sissetulek, mille arvel ta saaks oma ülalpidamiskohustust täita.

Seega leiab kohus, et põhjendatud on elatise nõue igakuuliselt 100 euro ulatuses, v.a. juuni-, juulija augustikuu, millise aja eest hageja elatist ei nõua seoses kostja ja lapse vahelise suhtlemise korra määramisega Pärnu Maakohtu poolt 30.12.2014 tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxxx (tl 21-26).

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub selles ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole menetluskulude teistsugust jaotust ka taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Niinemägi Kohtunik