Legislator Case Law & Legislation
4-15-4047/9 AI generated

4-15-4047/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-15-4047/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juuni 2015. a Tallinn Väärteoasja number 4-15-4047 (2315,15,001105) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.P, (isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn, töökoht XXX) Varasemalt kriminaalja väärteokorras karistatud Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

4-15-4047/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et U.P-le süüks arvatud KarS § 218 lg 1 väärtegu leidis aset. Uuriti kirjalikke tõendeid, kuulati üle kaks tunnistajat. Menetlusalune isik pani väärteo toime, pettis inimesi. Antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja on tõendatud. Karistuseks taotleb aresti. See ei olnud esimene ega viimane väärtegu. On olemas kohtuotsus, millest nähtuvalt on mõistetud arest 25 päeva. Nimetatud episood on teiste episoodide vahel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-15-4047

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2015. a Tallinn Väärteoasja number 4-15-4047 (2315,15,001105) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.P, (isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn, töökoht XXX) Varasemalt kriminaalja väärteokorras karistatud Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. U.P

süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 5 (viis) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.09.2015. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 25.06.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Väärteoprotokoll AB1441461 on koostatud selles, et U.P müüs 01.01.2015 interneti portaali „okidoki“.ee vahendusel, kasutajanime „HansChris“ all Sony Playstation 4500GB, mille eest sai ta XXX arvelduskontole XXX ettemaksu 200 eurot. Peale raha saamist ta kaupa ostjale ei väljastanud ja raha ei tagastanud. Seega lõi isik teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest varalise kasu saamise eesmärgil ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku võõra asja vastu, rikkudes KarS § 209 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik U.P selgitas, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav ja ta tunnistab end süüdi. Ei läinud asjad nii nagu oli plaanitud. Kaup oli olemas, kuid tekkisid muud komplikatsioonid. Sai uurijalt andmed, on võimalik kas raha tagastada või toode.

Senini ühendust võtnud ei ole. 30.04.2015 otsusega mõisteti arest 25 päeva, arest ei ole veel kantud. Ei ole meeles, millal konto loodi, võis olla 30 detsembril. Varasemalt tekkis kolme asjaga probleeme, konto blokeeriti, ei saanud oma meiliga teha. Seetõttu lõi uue konto HansChris, sest XXX oli vana koolivend ja tuli talle vastu. Lubas konto teha nii et kõik rahad tulevad tema pangakontole. Tema enda pangakonto oli arestitud limiidi ületamise tõttu. Suhtles XXX facebooki vahendusel. Müüs kaupu interneti vahendusel, on ka varem müünud. Okidokis oli kuulutus üleval, XXX kirjutas, et on huvitatud. Suhtlesid portaali kaudu. See oli aasta alguses, samal päeval 2-3 tunni jooksul kanti raha üle. Andis kinnituse, et pakk on posti pandud, kuid probleemid tekkisid pakkimisest, pakk ei olnud transpordikõlbulik. Siis tuli uus pakkumine ja müüs kauba käest-kätte. Samas oli tulemas teine konsool, kuid asjad läksid teisiti, konto pandi kinni. Ei olnud võimalust suhelda, telefoninumbri kaotas ära. Raha ei tagastanud, sest XXX kirjutas vastu, et on valmis ootama. Otsis facebookis, kuid sealt ei leidnud. Siis tulid juba muud asjad vahele. Parallelselt oli viis asja, kolm neist ei leidnud lahendust.

Tunnistaja XXX selgitas, et pidi ostma okidoki kaudu konsooli 200 euroga. Kuna see oli kodust kaugel, ei saanud järele minna. Lepiti kokku, et saadetakse Omnivaga. Ei tahtnud võõrale raha anda ja küsis siis andmeid. Saadeti andmed: XXX, isikukood, elukoha aadress, isegi maja number oli. Pidi pandama järgmine päev postiautomaati, siis teatas, et tuli tagasi. Proovis uuesti saata, 3-4 päeva hiljem teatas, et ei saanud saata ja kannab raha tagasi. Kontrollis isikut facebookis, leidis XXX ja kirjutas, kuid vastust ei saanud. Arvas, et teeb tehingu XXX. Kontrollis nime ka Googles ja sai kinnitust sünniaastale. Elukoht oli vist XXX. Sai pangakonto numbri ja kandis raha üle. Okidoki konto kasutaja oli HansChris või HansCris. Senini ei ole ühendust võetud. Kirjavahetus kestis umbes kaks nädalat, kinnitust selle kohta, et pakk on teele saadetud, ei saanud.

Tunnistaja XXX selgitas, et menetlusalune isik on vana koolivend. 08.12.2014 kirjutas U.P facebookis, et on vaja teha üks kanne. Küsis kas on ikka õige teema. Sel ajal ei teadnud, et on okidokis tema nimel kasutaja konto loodud. Hiljem nägi, et okidokist on tulnud raha. Oli toimunud kolm tehingut: 80 eurot, 140 eurot, mille ise kinni maksis ja üks oli 200 eurot – XXX. Esimest tehingut ei teadnud, ei teadnud, et on laekunud. Enne seda polnud kaebusi tulnud. U.P kirjutas, et kandku 80 eurot tagasi. Hiljem kirjutas üks mees, et tahab tagasi saada 140 eurot. Oli müüdud telefon, mida polnud olemas. 200 eurot oli mängukonsool nagu on aru saanud. Võttis raha sularahas välja ja andis U.P-le. Raha võttis välja Kadaka Selveri juures. 140 euro osas küsis U.P-lt, et kas on tagasi maksnud, mitu korda andis konto numbri. Kinnitust ei tulnudki ja maksis ise. U.P põhjendas rahade tagasiküsimist sellega, et on aastavahetus, et inimene on veel napsune ja ajab segast. 85 eurot maksis tagasi kontole. Tema pangakontol ei olnud rohkem raha, et tagasi maksta. U.P selgitas, et XXX ei ole asjaga seotud, et tema müüs. Temal endal ei ole kontot registreeritud ei okidokis ega osta.ee-s. Ei tea seda kas konto okidokis oli loodud enne kui suhtlesid facebookis. U.P selgitas, et tal on tulnud mõned tehingud, kuid ei rääkinud, et okidokis on tema nimel konto. Pangakonto kasutamise eest pakuti 15% summast, lõppkokkuvõttes maksis kinni U.P võla. 200 euro osas selgitas U.P, et see on kulleri viga. XXX kirjutas facebookis, et annab asja politseisse. Sai tehingu pealt 25 eurot ja siis maksis 140 eurot kinni oma rahast.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et U.P-le süüks arvatud KarS § 218 lg 1 väärtegu leidis aset. Uuriti kirjalikke tõendeid, kuulati üle kaks tunnistajat. Menetlusalune isik pani väärteo toime, pettis inimesi. Antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja on tõendatud. Karistuseks taotleb aresti. See ei olnud esimene ega viimane väärtegu. On olemas kohtuotsus, millest nähtuvalt on mõistetud arest 25 päeva. Nimetatud episood on teiste episoodide vahel.

Isik pani väärteo toime tahtlikult, see oli üks raha saamise viise. Taotleb aresti 5 päeva. Maksimaalne karistus on 30 päeva aresti, 25 päeva on kandmata, seega kahe otsuse kogumis oleks 30 päeva aresti. Kui kohus peab võimalikuks, siis alustada aresti ärakandmist tänasest ja paigutada arestimajja.

Kohus kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavad ütlused, tunnistajate ütlused ning uurinud väärteoasja kirjalikke tõendeid, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele.

Politseile esitatud teatest varavastase süüteo kohta nähtub, et XXX on politseisse pöördunud teatega selle kohta, et ta soovis okidoki kaudu osta endale mängukonsooli (Playstation 4) isikult, kelle kasutaja nimi oli HansChris (pärisnimi XXX) ja kuna ta elas Haapsalus ja ei olnud võimalust ise järgi minna, siis lepiti kokku, et kannab raha (200 eurot) ja ta saadab pakiga ning kindluse mõttes saadab kõik kontaktid. Mitu päeva pakki ei tulnud ja ta ütles, et pakk oli valesti pakitud ja lõpuks ütles, et saadab raha tagasi. Kuna raha ei tulnud, siis mitu päeva hiljem vaatas, et konto oli blokeeritud, kirjadele ei vastanud (tl 1-3).

Swedbank AS makskorralduse väljatrükist nähtuvalt on XXX 01.01.2015 maksnud XXX arvelduskontole 200 eurot, märkides selgitusse „ps4“ (tl 6)

XXX poolt politseile edastatud kirjavahetusest okidoki portaalis ajavahemikul 01.01.2015 kuni

12.01.2015 nähtub, et avaldaja ja konto HansChris kasutaja vahel toimuvad läbirääkimised mängukonsooli ostu-müügi, samuti mängukonsooli saatmise viisi osas. Avaldaja edastab oma isikuandmed, panga andmed ja küsitakse vastu müüja andmeid. HansChris konto kasutaja edastab avaldajale oma andmed, märkides, et ta on XXX ja edastab pangakonto numbri, lisades ka elukoha aadressi: XXX. Avaldaja teatab, et ülekanne on tehtud ja küsib paki registreerimisnumbrit. Edasiselt teatab HansChris konto kasutaja, et saadab jälgimiskoodi ja märgib, et ülekanne ei ole laekunud, kuid pakk on valmis. Avaldaja teatab vastu, et panga andmetel on ülekanne tehtud ning HansChris konto kasutaja kinnitab raha laekumist ning teatab, et peale tööpäeva lõppu paneb paki posti. Hiljem kinnitab, et pakk on posti pandud ja saadab jälgimiskoodi. Seejärel 05.01.2015 teatab avaldaja, et senini ei ole sõnumit paki laekumise kohta ning HansChris konto kasutaja annab lõpuks teada, et pakk oli ebakorrektselt pakitud ja küsib kas paneb uuesti posti või kannab raha tagasi. 09.01.2015 teatab paki saatja, et pani paki posti ja saadab peale tööpäeva lõppu koodi. 12.01.2015 teatab aga HansChris konto kasutaja, et saadab päeva jooksul raha tagasi, sest tulevad teated, et pakk ei liigu (tl 7-12)

XXX politseile edastatud Facebooki kirjavahetusest nähtuvalt pöördub XXX XXX konto kasutaja poole 15.01.2015 ja teatab, et kui järgmiseks päevaks raha pole tagasi tulnud, siis pöördub politseisse. 17.01.2015 saadab XXX uue sõnumi küsimusega kas ta saab raha tagasi või mitte ning 21.01.2015 kirjas teatab, et täna teeb politseisse avalduse ära (tl 13)

XXX pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 02.01.2015 XXX kontolt laekunud 200 eurot selgitusega „ps4“ (tl 17-18)

Facebooki kirjavahetusest U.P ja XXX vahel nähtub, et 08.12.2014 küsib U.P XXX kas viimane soovib kergelt raha teenida ja järgmisel päeval selgitab, et tema pangakonto on arestitud, kuid talle peavad laekuma rahad ja kui XXX lubab oma kontot kasutada, saab XXX iga ülekande pealt 20 eurot. Sellele järgneb kauplemine, mille käigus soovib XXX teenida rohkem ning lepitakse kokku, et ülekande pealt teenib XXX 25 eurot ning 10.12.2014 edastab XXX U.P-le oma pangakonto numbri. (tl 19-21)

Facebooki kirjavahetusest nähtuvalt püüab U.P kätte saada XXX ja teatab, et kontole on laekunud 285 eurot. (tl 22)

Facebooki kirjavahetusest 01.01.2015 ja 02.01.2015 nähtuvalt toimus kirjade vahetamine U.P ja XXX vahel, kus XXX tunneb huvi miks temalt telefoni nõutakse ning U.P rahustab XXX, et kõik on korras, kuid palub 85 eurot tagasi kanda. XXX heidab U.P-le ette, et see on talle jamad kaela toonud ja U.P selgitab, et kaup on ära saadetud. Seejärel tuleb jutuks 200 euro laekumine ja U.P selgitab, et sellega ei ole midagi, isik sai oma asjad kätte juba üleeile ja kuna kummagagi ei ole ühendust võetud, siis ei ole ka probleeme. XXX teatab, et on 85 eurot tagasi kandnud ja teine isik on telefoni kätte saanud. (tl 23-32)

Okidoki OÜ vastusest järelepärimisele nähtub, et kasutajanime HansChris konto on deaktiveeritud. Kontaktideks on mobiiltelefon XXX, e-posti aadressiks , aadressiks XXX. XXX Registreeritud on kasutaja 31.12.2014. 01.01.2015 kell 19:12:36 ja 19:24:53 on olnud ühenduse IP aadressiks 90.191.207.219. Kontolt on eemaldatud kaheksa kuulutust, nende hulgas ka „Sony Playstation 4 500GB, garantii“. Kuulutus on eemaldatud 01.01.2015 (tl 52-53).

AS Eesti Telekomi vastusest järelpärimisele nähtub, et 01.01.2015 kell 19:24:53 on kasutatud IP aadressi 90.191.207.219, milline on registreeritud XXX nimele ja kasutuskohaks on XXX,

Põhja-Tallinn, juriidiline aadress XXX, Põhja-Tallinn (tl 56). 31.12.2014 konto loomiseks kasutatud IP aadress 194.204.41.141 kuulub XXX OÜle, asukohaga XXX (tl 58).

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste ja väärteoasja materjalidega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik suhtles XXX okidoki portaali kaudu, kasutades selleks tema ema XXX nimele registreeritud IP aadressi ja nad leppisid kokku, et XXX ostab U.P-lt 200 euro eest Sony Playstationi. Samuti andis menetlusalune isik lubadusi, näidates valmisolekut tehingu teostamiseks, hajutades kahtlusi ja hoides isikut eksituses ka peale raha kätte saamist. XXX maksis oma kontolt XXX kontole 200 eurot, mille U.P on kätte saanud. Raha saamist tõendavad kohtuistungil üle kuulatud XXX ütlused, millede kohaselt võttis ta pangaautomaadist välja sularaha ja andis selle U.P-le. Sama kinnitab ka pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on XXX kontolt 02.01.2015 välja võetud 175 eurot. XXX selgituste kohaselt oli konto kasutamise eest tasu 25 eurot, seega pidigi ta U.P-le andma 175 eurot. Tunnistajana üle kuulatud XXX sõnade kohaselt ei ole ta aga senini saanud ei lubatud kaupa ega makstud raha. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui U.P oleks soovinud raha XXX tagastada, siis oli tal selleks reaalne võimalus olemas. Menetlusaluse isiku väide, et tal puudusid XXX kontaktid, ei omagi tähtsust, sest tal oli võimalus raha tagasi kanda samale kontole, millelt raha oli kantud ja mille XXX U.P-le edastas juba 01.01.2015. Seda aga U.P ei teinud.

Kohtuistungil selgitas U.P ka seda, et on uurijalt saanud XXX kontaktid, kuid sellele vaatamata ei ole ta tekitatud kahju hüvitanud. Ka kohtuistungil oli võimalik U.P küsida

XXX pangakonto numbrit, telefoninumbrit, kuid taolist huvi U.P üles ei näidanud.

Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et U.P oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks saada ostjalt raha ja juba kuulutust avaldades ei olnud tal soovi kuulutuses pakutud eset müüa. Sellele viitab ka asjaolu, et ta on XXX mitmel korral ja erinevatel päevadel andnud teada, et pakk on juba posti pandud, kohuistungil aga selgitas, et lubatud mängukonsooli müüs ta teisele ostjale vahepeal maha käest-kätte ja tal oli oodata, et tuleb uus mängukonsool. Seega tegelikkuses ei olnud tal midagi müüa ja seetõttu ei saanud ta öelda ka seda, et kaup on kahel korral posti pandud, so nii 03.01.2015 kui ka 09.01.2015. Samas raha oli ta kätte saanud juba 02.01.2015. XXX ja HansChris konto kasutaja kirjavahetus lõpeb sellega, et HansChris märgib

12.01.2015, et saadab tänase päeva jooksul raha tagasi. Kui Tallinna või kuhugi liigub, siis annab teada ja kui huvi on, siis saab teha äri käest-kätte. Sellise kirja peale vastab XXX, okei, kuid paar päeva hiljem juba küsib XXX kus on lubatud raha. Seega ei nähtu seda, et XXX oleks nõus edasi ootama kaupa, vaid sai aru, et raha makstakse tagasi. U.P väited, et kui Tallinna tuleb, siis saab äri teha käest kätte, sisaldavad kohtu arvates samuti teadvat valeväidet ja soovi teist isikut eksituses hoida, kuivõrd U.P viibiski kogu kirjavahetuse aja Tallinnas.

Väärteoasjas kogutud kirjalikest tõenditest nähtuvalt leppis U.P XXX kokku juba detsembri esimeses pooles, et ta hakkab kasutama XXX pangakontot ning lõi 31.12.2015 okidoki portaalis kasutajakonto HansChris, mis ühtib oma nime väliskujult XXX isikuandmetega, mis viitab soovile luua muljet sellest, et okidoki portaalis konto kasutaja on sama isik, kelle pangakontole raha kantakse. Seega loodi ka teadvalt ebaõige ettekujutus konto kasutajast ja pangakonto omanikust. Seejuures tegutses U.P XXX suheldes interneti vahendusel, viibides ise IP aadressil tegeliku asukohaga XXX Tallinnas, kuid oma elukoha aadressiks nimetas XXX, millise aadreessiga ei olnud tal mingit puutumust nagu ka XXX. Seega esitades andmeid tema enese ja kauba asumise kohta XXX, esitas ta teadvalt ebaõigeid andmeid, kuivõrd viibis tegelikkuses XXX Tallinnas. Seejuures esitas ta ka teadvalt valeandmeid oma isikuandmete kohta, esitades isikuandmetena XXX eesja perekonnanime ja isikukoodi. Seega esitas ta ka teadvalt valeandmeid enda isiku kohta.

KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. U.P lõi oma interneti portaalis „okidoki“ avaldatud playstationi müügikuulutusega XXX teadlikult ebaõige ettekujutuse, et XXX nimeline isik soovib playstationi müüa ja saata seda XXX posti teel XXX. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegi XXX 01.01.2015 varakäsutuse s.o kandis oma pangakonto kaudu XXX pangakontole 200 eurot ja kuna menetlusalune isik XXX playstationit vastu ei saatnud, sai XXX seeläbi varalist kahju summas 200 eurot ja U.P sai kokkuleppel XXX pangakonto kasutamise eest makstavat tasu maha arvestades varalist kasu summas 175 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne koosseis on täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes.

Kuna eelpool on tuvastamist leidnud, et U.P tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et XXX eksimusse viia, s.h pani kuulutuse okidokisse, lõi konto HansChris nime all ning küsis XXX kontonumbrit, et seda kasutada raha laekumiseks ning esitas XXX enda isikuandmete asemel XXX isikuandmed, siis pidi ta võimalikuks pidama, et XXX poolt varakäsutus ka tehakse. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et U.P on väärteo toime pannud etteplaneeritult ehk tegemist on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Teo tehiolud sarnanevad oma viisilt varasemas väärteoasjas toimepandud süütegudega, milliste toimepanemisel kasutati samuti võõraid pangakontosid laekunud raha kättesaamiseks, mis viitab üheselt sellele, et süütegude toimepanemine on oma loomult ja toimepanemise viisilt sarnane, kandes samasugust eesmärki ja kohtu arvates viitab see isiku käitumise süsteemsusele ja väljakujunenud käitumismustrile elatusvahendite saamisel. Sarnane toimepanemise viis on aga muude tõendite kõrval kaudseks tõendiks süüteo toimepanemise asjaolude tuvastamisel ning viitab üheselt subjektiivses küljes tahtluse olemasolule.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus asub seisukohale, et taoline teadvalt eksitava informatsiooni avaldamisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes.

Riigikohus on märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08).

KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

KarS § 44 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Kuna antud juhul tekitati kelmusega varalist kahju 200 euro ulatuses, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et U.P on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

Seadusandja on KarS § 218 lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, milliste tasumise kohta andmed puuduvad. Lisaks sellele on seni hüvitamata XXX tekitatud varaline kahju. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata on menetlusalune isik inkrimineeritava väärteo toime pannud ja seda ajaperioodil, mil ta oli toime pannud kolm samalaadset väärtegu, milliste eest on teda karistatud arestiga. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud süüteo toimepanemise tehiolusid ning iseloomu, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et menetlusalust isikut on 10.12.2014, 15.12.2014 ja 11.01.2015 toime pandud samalaadsete väärtegude eest karistatud Harju Maakohtu 30.04.2015 otsusega nr 4-15-2366 arestiga 25 päeva. Käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olev väärtegu on toime pandud 01.01.2015, s.o enne ja pärast Harju Maakohtu 30.04.2015 otsuses menetlusesemeks olnud väärtegude toimepanemist. KarS § 218 lg 1 kohaselt on võimalik mõista maksimaalse karistusena 30 päeva aresti ning kohtuväline menetleja ongi väärteoasja saatnud kohtusse aresti kohaldamise eesmärgil. Seega käesolevas väärteoasjas aresti mõistmisel ei saa karistuse määr ületada karistusliigi ülemmäära erinevate kohtuotsuste kogumis ning karistusi ei saa sama karistusliigi puhul liita üle karistusliigi ülemmäära. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks karistust mõista üle 5 arestipäeva.

Kohus, juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/