3-15-1268/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

Kadri Palm

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. juuni 2015, Jõhvi

Haldusasja number

3-15-1268

Haldusasi

RAGN-SELLS AS-i kaebus Kiviõli Linnavalitsuse

6. aprilli 2015. a korralduse nr 80 p-i 3, millega tunnistati

edukaks OÜ EKOVIR pakkumus, tühistamiseks ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 8. mai 2015. a otsuse

tühistamiseks vaidlustusasjas nr 79-15/159960

Menetlusosalised

Kaebaja − RAGN-SELLS AS, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Elo Tamm ja advokaat Kadri Suurkivi

Vastustaja − Kiviõli linn, volitatud esindaja Avo Viiol

Kolmas isik − OÜ EKOVIR, lepinguline esindajal advokaat

Kristel Valk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada RAGN-SELLS AS-i kaebus.

2. Tühistada Kiviõli Linnavalitsuse 6. aprilli

2015. a korralduse nr 80 p 3, millega tunnistati

edukaks OÜ EKOVIR pakkumus ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 8. mai 2015. a

otsus vaidlustusasjas nr 79-15/159960.

3. Mõista Kiviõli linnalt RAGN-SELLS AS kasuks

välja menetluskulud 2114 eurot. Kiviõli linna ja

OÜ EKOVIR menetluskulud jätta nende endi

kanda.

4. Tagastada riigihangete vaidlustuskomisjonile

vaidlustuse toimik nr 79-15/159960 pärast

haldusasjas nr 3-15-1268 tehtud lõpliku

kohtulahendi jõustumist.

5. Esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud

keeld kehtib kuni haldusasjas nr 3-15-1268

tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

6. juulil 2015 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiviõli Linnavalitsus avaldas 26. veebruaril 2015 riigihangete registris avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna

jäätmeveopiirkonnas“ (viitenumber 159960) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid

(HD).

2. Kiviõli Linnavalitsus otsustas 6. aprilli 2015. a korraldusega nr 80 tunnistada pakkumused

esitanud Eesti Keskkonnateenused AS-i, OÜ EKOVIR ja RAGN-SELLS AS-i vastavaks kõikidele

hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ja nad kvalifitseerida (p 1), tunnistada nende

pakkumused vastavaks hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele (p 2) ning tunnistada

edukaks pakkumuseks OÜ EKOVIR pakkumuse kui pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt

kõige suurema punktide arvu saanud pakkumuse, seega kõige soodsama pakkumuse (p 3) (tl 48).

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) saabus 16. aprillil 2015 RAGN-SELLS AS-i

vaidlustus, milles paluti kehtetuks tunnistada Kiviõli Linnavalitsuse otsus, millega tunnistati edukaks

OÜ EKOVIR pakkumus.

4. VAKO jättis 8. mai 2015. a otsusega vaidlustusasjas nr 79-15/159960 RAGN-SELLS AS-i

vaidlustuse rahuldamata (tl 134-139). Otsuse põhjendused on lühidalt järgmised.

4.1.

Vaidlusaluses hankemenetluses on hankijal tekkinud kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning

hankija on asunud selle pakkumuse maksumuse põhjendatust riigihangete seaduse (RHS) § 48

alusel kontrollima. Seda tõendab asjaolu, et 24. märtsil 2015 pöördus hankija riigihangete

elektroonilises keskkonnas OÜ EKOVIR poole. Eeltoodud selgituse küsimisel ei viidanud

hankija RHS § 48 lg-le 1, vaid jäätmeseaduse (JäätS) §-le 66, kuid sisuliselt on tegemist ikkagi

RHS § 48 lg-s 1 nimetatud selgituse nõudega.

4.2.

Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontroll RHS § 48 alusel on iseseisev

hankemenetluse instituut ega ole seotud pakkumuse vastavuse kontrollimisega RHS § 47 alusel.

Siiski ei muuda asjaolu, et hankija on sidunud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli

pakkumuse vastavuse kontrollimisega, hankija sellekohast otsust õigusvastaseks.

4.3.

Pakkumuse maksumuse põhjendatusega seotud kontrolli tulemused ei pea olema esitatud

RHS § 50 lg-te 2 ja 3 kohases pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses.

4.4. Kolmanda isiku pakkumuses on hind pakutud üksnes segaolmejäätmete jäätmeveole ning paberi

ja kartongi ning suurjäätmete jäätmeveo teenustasu on 0 eurot. Vaidlustaja möönab, et paberi ja

kartongi jäätmetel on positiivne väärtus, kuna neid on võimalik materjalina edasi müüa, mistõttu

paberi ja kartongi käitlemise kulu on võimalik katta ka 0-hinnaga. Samas on vaidlustaja

seisukohal, et suurjäätmetel positiivne väärtus puudub või on väga väike, mistõttu suurjäätmete

käitlemise kulusid tuleb kolmandal isikul ristsubsideerida segaolmejäätmete teenustasude arvel.

Seda aga ei võimalda segaolmejäätmete suhtes pakutud madal hind. VAKO on seisukohal, et

selgituses toodud andmete kohaselt tekib kolmandal isikul segaolmejäätmete ja paberi ning papi

arvestuses teenuse osutamisel kasum. Vaidlustusmenetluses ei ole menetlusosalised tõendanud

oma väiteid selle kohta, kas suurjäätmete jäätmeveost on pakkujal võimalik tulu teenida või mitte.

Juhul, kui osutuks õigeks vaidlustaja väide, et suurjäätmete jäätmeveost ei ole võimalik üldse tulu

teenida ning arvestades suurjäätmete võimaliku ladestus- või taaskasutuskuluna vaidlustuses

näidatud kulusid, säiliks kolmandal isikul ka 172 tonni (HD p 3.6 kohaselt oli Kiviõli linna

jäätmeveopiirkonnas 2013. aastal suurjäätmete kogus 172 tonni) suurjäätmete või selle mahu

teatud kasvu juures kasum.

5. RAGN-SELLS AS esitas 18. mail 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Kiviõli Linnavalitsuse

6. aprilli 2015. a korralduse nr 80 p-i 3, millega tunnistati edukaks OÜ EKOVIR pakkumus,

tühistamiseks ning VAKO 8. mai 2015. a otsuse tühistamiseks vaidlustusasjas nr 79-15/159960 (tl 2-

7).

6. Tartu Halduskohus võttis 19. mai 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 142-143).

7. OÜ EKOVIR ja Kiviõli linn esitasid 26. mail 2015 kaebuse kohta seisukohad (tl 153-158, 160-

164).

8. Tartu Halduskohus otsustas 27. mai 2015. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus

menetluses (tl 172-173).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja taotleb Kiviõli Linnavalitsuse 6. aprilli 2015. a korralduse nr 80 p 3 tühistamist ning

VAKO 8. mai 2015. a otsuse tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

9.1.

Hankija peab kontrollimenetluses välja selgitama olulised asjaolud, milles võivad seisneda

madala hinna põhjused ning hindama, kas pakkuja esitatud selgitused on asjakohased ja

õiguslikult lubatavad. Juhul kui hankija kontrollimenetlus on üksnes formaalne ja piirdub

umbmäärase nõudega selgitada pakkumuse majanduslikku põhjendust ning hankija ei ole pakkuja

vastuseid sisuliselt kontrollinud, siis on hankija teinud olulise kaalutlusvea.

Hankija ei olnud nõus avama kaalutlusi, millest lähtuvalt ta leidis, et kolmandate isikute

pakkumus ei ole põhjendamatult madal viidates pakkumuse konfidentsiaalsusele. Samas on

konfidentsiaalsed üksnes selgituse detailid, kuid hankija enda kaalutlused, mida ta on pakkuja

esitatud selgituste pinnalt teinud, ei saa olla konfidentsiaalsed.

9.2.

Kaebaja arvutuste kohaselt on kolmanda isiku kogutulu 5-aastase lepinguperioodi peale

123 770 eurot. Arvutused põhinevad HD tehnilises kirjelduses toodud arvandmetel (p 3.6)

arvestades, et konteineri tühjenduse hind (jäätmeveo teenustasu) arvutatakse konteineri mahu ja

pakkuja poolt pakutud 1 m3 tasumäära korrutuse teel – nt 0,14 m3 mahuti tühjendamise maksumus

on 0,14 × 2,3 = 0,32 eurot (tehnilise kirjelduse p 3.10). Hankija on määranud eeldatava

maksumusena vahemiku 210 000 – 350 000. Kolmanda isiku pakkumus moodustab seega 35,4 –

58,9 % eeldatavast maksumusest. Niivõrd suure erinevuse korral pidi hankijal tekkima kahtlus,

kuidas kavatseb kolmas isik jäätmeid nõuetekohaselt käidelda, arvestades, et suurim kulu on

jäätmete töötlemisel.

9.3.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata isegi jäätmete töötlemise kulu, mistõttu on

pakkumus ka sisuliselt põhjendamatult madal ja hankijal pidi tekkima kohustus kontrollida, kas

pakkumuse maksumus katab teenuse osutamiseks hädavajalikud kulud.

Kolmanda isiku kogutulu on hankija arvutuste kohaselt 126 613,97 eurot, seega 25 322,60 eurot

aastas. See erineb mõnevõrra kaebaja leitud kogutulust, kuna kaebaja ei arvestanud tulu sisse

mahutiväliseid jäätmeid summas 2990 eurot aastas, kuivõrd mahutivälised jäätmed ei ole

põhiteenus ning tasu nende eest kohaldub vaid erandjuhtudel (kui on tekkinud mahutiväliseid

jäätmeid).

HD tehnilise kirjelduse p 3.6 kohaselt koguti 2013 aastal segaolmejäätmeid (edaspidi SOJ) 1112

tonni, paberit ja kartongi (edaspidi VP) 50-60 tonni ning suurjäätmeid (edaspidi SJ) 172 tonni.

Seega ei ole tegemist eelduslike vaid tegelike kogustega. Kuivõrd kolmas isik pakkus VP ja SJ

jäätmeveo teenustasu hinnaks 0 eurot, siis ristsubsideerib kolmas isik VP ja SJ töötlemise kulu

SOJ teenustasuga. Kaebaja möönab, et paberi ja kartongi jäätmetel on positiivne väärtus ning

seda on võimalik materjalina edasi müüa, mistõttu on VP käitlemise kulu võimalik katta isegi

0-hinnaga. Küll aga ei ole positiivset väärtust suurjäätmetel (isegi kui on, siis väga vähesel hulgal

kogu jäätmete hulgast). Kaebaja on veendunud, et kuna kolmas isik pakkus suurjäätmete

jäätmeveo teenustasu hinnaks 0 eurot, siis suureneb Kiviõli linnas utiliseeritavate suurjäätmete

kogus. Pakkuja on kohustatud suurjäätmetele järgi sõitma 3 tööpäeva jooksul (eraldi autoga,

kuivõrd suurjäätmeid tavalisse autosse teiste jäätmetega kokku panna ei tohi) ning korraldama

nende kõrvaldamise. Suurjäätmete ladestamise puhul kehtib saastetasu määr 29,84 EUR/t. Seega

on juba esialgse mahu ehk 172 tonni juures eeldatav kulu ladestamisele vähemalt 5132,48 eurot.

Suurjäätmete taaskasutamise kulu on sama, mis segaolmejäätmetel ehk 20 EUR/t. Isegi kui

lähtuda 2013. aasta andmetest, siis on 172 tonni juures jäätmete taaskasutamise kulu vähemalt

3440 eurot aastas.

Kolmanda isiku kulud segaolme- ja suurjäätmete kõrvaldamisele (taaskasutamise puhul)

vähemalt 22 240 (p 2.6.6.) + 3440 (p 2.6.13) ehk 25 680 eurot aastas. Kolmanda isiku tulud on

sealjuures vaid 25 322,60 eeldades, et segaolmejäätmed ja suurjäätmed taaskasutatakse 100%.

Hankija pidi analüüsima vastavaid aspekte kolmanda isiku pakkumuses kontrollimenetlust läbi

viies ning juhul kui hankija ei ole seda teinud, siis on tegemist olulise kaalutlusveaga.

Kaebaja leiab, et jäätmeveo teenustasu ei kata isegi segaolme- ja suurjäätmete kõrvaldamise tasu,

kuid kaetud peavad olema ka jäätmeveokulud, sh veokijuhtide palgad, kütusekulu, remondikulud,

veokite kindlustused jne, klientide administreerimine, arvete väljastamine, raamatupidamine jms.

9.4.

Juhul kui kolmas isik on manipuleerinud jäätmete eeldatava koguse või mahukaaluga, siis

oleks hankija pidanud pakkumuse tagasi lükkama.

9.5.

VAKO on otsuse p-s 14 selgitanud, et kolmas isik on enda selgituste kohaselt arvestanud

konteinerite rendituluga, mis on ca kolmandik tema aastasest sissetulekust. Hankija vastuses

vaidlustusele lisas nr 1 on näidatud kolmanda isiku teenustasu suuruseks ühes aastas 25 322,60

eurot, kolmandik sellest on 7597 eurot. Kaebaja hinnangul on see ülepaisutatud tulu, kuivõrd

rendikonteinerid ei ole kontsessiooni objektiks ning nende osas kehtib vabaturg. See tähendab, et

rendikonteiner võetakse sellelt ettevõtjalt, kes pakub teatud ajahetkel parimat hinda. Kui võtta

aluseks HD-s kirjeldatud konteineri parki ja kolmanda isiku kodulehel olevat hinnakirja, siis saab

maksimaalseks aastaseks tuluks 5386 eurot. Rendihinda ei pakuta muuhulgas alla 600 l

mahutitele, kuivõrd need mahutid ostetakse reeglina klientide poolt välja.

9.6.

Kuna rendikonteinerite osas on vaba turg, siis ei saa eeldada, et kõik jäätmevaldajad hakkavad

rentima kolmandalt isikult konteinereid ning seetõttu on rendikonteinerite tulu arvelt

segaolmejäätmete ja suurjäätmete kogumise ja töötlemise kulu ristsubsideerimine äärmiselt

riskantne. Lepingu ebakohase täitmise risk on suur, kuivõrd kolmas isik kavatseb täita

kohustusliku teenuse kulu vabatahtliku teenuse tulu arvelt.

9.7.

Hankija on teinud olulise kaalutlusvea jättes kontrollimata suurjäätmete kogumise ja

töötlemise tegeliku kulu arvestades, et see on esitatud 0-hinnaga, mistõttu on teenuse kulude

katmise põhjendamine hädavajalik. Hankija on seega kontrollimenetluse läbi viinud vaid näiliselt

ja mitte sisuliselt.

9.8.

VAKO leidis, et väide äraantavate suurjäätmete koguse suurenemise kohta on hüpoteetiline.

Samas pöörab kaebaja tähelepanu sellele, et kolmanda isiku aastase tulu arvutamisel on hankija

poolt arvesse võetud 260 m3 mahutiväliste jäätmete äravedamise tasu. Samas on mahutiväline

jääde nö mugavusteenus ning selle sagedus, maht ja tõenäosus on samuti täiesti hüpoteetiline.

9.9.

Samuti on kaebajal kahtlus, et kolmas isik on tulude-kulude tasakaalustamise eesmärgil

muutnud hanke aluseks olevaid arvandmeid. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas kolmas isik on

enda selgitustes muutnud hanke aluseks olevaid arvandmeid väiksemaks ja vähendanud sellega

tegelikke kulusid.

10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja seisukohad on lühidalt järgmised.

10.1.

Vastustaja tegi kõik toimingud, mis olid vajalikud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

majandusliku põhjendatuse kontrolliks: vastustaja määras hankelepingu eeldatava maksumuse,

võrdles esitatud pakkumuste maksumusi eeldatava maksumusega, küsis kaebajalt ja kolmandalt

isikult selgitust (majanduslikku põhjendust), milles palus selgitada pakkujate suutlikkust

pakkumuses esitatud hindadega teenust osutada, kontrollis kolmanda isiku ja kaebaja esitatud

pakkumuse maksumuse põhjendusi ja kalkulatsiooni ning jõudis järeldusele, et kolmanda isiku ja

kaebaja pakkumuse maksumused ei ole põhjendamatult madalad ning nad on suutlikud esitatud

hindadega teenust osutama.

10.2. Kolmanda isiku ja kaebaja hinnapakkumused olid segaolmejäätmete ning paberi ja kartongi

osas sarnased, mistõttu pidas vastustaja vajalikuks küsida võrdväärselt mõlemalt pakkujalt

selgitusi (majanduslikku põhjendust) pakkujate suutlikkuse kohta esitatud hindadega teenust

osutada. Vastustaja esitas e-RHR kaudu 24. märtsil 2015 kolmandale isikule ja kaebajale

ühesuguse küsimuse, viidates JäätS §-le 66, milles soovis saada selgitust nende suutlikkuse kohta

pakkumuses esitatud hindadega teenust osutada.

10.3. Kolmas isik esitas selgituse 27. märtsil 2015 ning esitas üksikasjaliku majandusliku

põhjenduse. Majanduslikus põhjenduses oli ära näidatud teenuse osutamiselt saadavad tulud ning

teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Pakkuja arvestuse kohaselt tekib tal teenuse osutamisest

kasum. Vastustaja märkas esitatud kalkulatsiooni kontrollimisel, et kolmas isik on eksinud tulude

arvestamisel, kuna ei ole kajastanud mahutiväliste segaolmejäätmete tulusid. Samuti ei ole

kolmas isik kajastanud kõiki teenuse kontsessiooniga kaasnevate teenuste tulusid. Konteinerite

rendihinnad on vabad, mistõttu võivad need lepingu täitmise ajal muutuda. Vastustaja arvestas

pakkumuse maksumuses suurjäätmete kogumisega seotud kulusid. Vastustaja on käesoleva

vastuse kirjutamisel piiratud konfidentsiaalsuskohustusega, mistõttu ei saa vastuses tuua

konkreetseid arvandmeid. Vastustaja hindas kontrolli tulemusel, et kolmas isik on suutlik esitatud

hinnapakkumisega teenust osutama, arvestades tema esitatud majanduslikku kalkulatsiooni,

teenuse osutamisega kaasnevaid täiendavaid tulusid ja kontsessionääril lasuvat äririski.

10.4. Kaebaja esitas selgituse 30. märtsil 2015. Kaebaja selgituses on samad argumendid, mis

toetavad kolmanda isiku hinnapakkumise majanduslikku põhjendatust. Vastustaja soovib

siinjuures rõhutada, et kaebaja pakkus sama suurusjärgu hinda, kuid peab enda pakkumuse

maksumust majanduslikult põhjendatuks.

10.5. Kaebaja leidis, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on vastustaja poolt määratud

eeldatavast maksumusest 35,4-58,9%. Kaebaja on eksinud kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse arvutustes. Arvutustest on välja jäänud mahutiväliste jäätmete veotasu. Hankija on

samuti eriarvamusel jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankelepingu eeldatava maksumuse

määramisel. Vastustaja esitatud selgituse küsimisele vastasid nii kolmas isik kui kaebaja, et

arvestavad teenuse tuluna konteinerite renditasu. Seega on kaebaja ise pidanud põhjendatuks

rendi- ja muude lisateenuste tulude arvestamise kontsessioonilepingu täitmise tulude hulka.

10.6. Vastustaja võrdles kaebuses esitatud jäätmekäitluse ühikuhindu ja kolmanda isiku

hinnakalkulatsiooni ning konstateerib, et kolmanda isiku selgituses toodud jäätmete äraandmise

hind katab kaebaja esitatud ühikuhindu, mistõttu on kaebaja kalkulatsioonid ja järeldused

alusetud. Vastustaja ei nõustu seejuures kaebaja esitatud jäätmete kogusega. Kaebaja kasutab

arvutustes vastustaja poolt hankedokumentide tehnilises kirjelduses antud jäätmete orienteeruvaid

kogumahtusid.

10.7. Kaebuse p-des 2.9.7 ja 2.9.8 esitatud oletused ei vasta tegelikkusele. Selliste väidete

esitamisega püütakse venitada kohtuvaidlust. Hankedokumentide tehnilises kirjelduses puudusid

mahukaalu fikseeritud andmed, mistõttu sai iga pakkuja arvestada tema kogemuslike näitajatega.

Jäätmete mahukaalud erinevad piirkonniti ning puudub alus pidada Kiviõli jäätmeveo piirkonnas

ainuõigeks kaebaja esitatud mahukaalu näitajaid. Kolmanda isiku mahukaalu näitaja on usutav.

11. Kolmas isik ei nõustu kaebusega ja peab seda põhjendamatuks järgmistel põhjustel.

11.1.

Mingit tähtsust hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma see, kui palju erines

hankelepingu eeldatav maksumus kolmanda isiku pakkumuse maksumusest. Seadus ei näe ette

seda, et pakkumuse maksumus on automaatselt põhjendamatult madal, kui see on hankelepingu

eeldatavast maksumusest näiteks poole väiksem, või kaebuses toodud näite puhul, 35,4-58,9%

madalam. Niivõrd suur erinevus võib olla põhjendatud näiteks tehnoloogia muutumisega või uue

teenuse pakkuja efektiivsema äriplaaniga, mida hankija ei ole osanud hankelepingu eeldatava

maksumuse määramisel ette näha. Hankija peab ka sellisel juhul kontrollima, kas teenust on

võimalik pakkumuses märgitud hinnaga osutada ja kahtlemata on RHS-i mõtte ja eesmärgiga

kooskõlas sellise pakkujaga lepingu sõlmimine juhul, kui pakkumuse tegemisel on arvestatud

kõiki tulusid ja kulusid, ning põhjendatud, et pakkumuses märgitud hinnaga on võimalik teenust

osutada.

11.2.

Hankija on teostanud RHS § 48 lg-s 3 sätestatud kontrolli. Hankijal ei ole võimalik nimetatud

kontrolli üksikasjalikke detaile kaebajale avaldada, kuivõrd tegemist on konfidentsiaalse

informatsiooniga, mille avaldamine ei ole seadusest tulenevalt ilma kolmanda isiku nõusolekuta

lubatud ning kolmas isik on põhjendatult palunud asjaomaseid andmeid kaebajale mitte avaldada.

11.3.

Kaebaja erinevad kuluprognoosid ei põhine tegelikul informatsioonil, on oletuslikud ja

väärad. Seetõttu ei saa neist teha ühtki tõsiseltvõetavat järeldust kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse kohta.

11.4. Veelgi enam, kui võrrelda kaebaja kulu- ja tuluprognoose, siis nähtub, et kaebaja prognoosib

aastatulu 25 322,60 eurot. Näiteks segaolmejäätmete taaskasutamisel prognoosib kaebaja kuluks

22 240,00 eurot. Seega on selgelt näha, et segaolmejäätmete taaskasutamisel on kulu väiksem kui

tulu ka kaebaja enda arusaamatutest arvutustest lähtuvalt. Veelgi enam, arvestada tuleb ka seda, et

tulu hulka tuleb arvestada konteinerite renditeenus, mis moodustab märkimisväärse osa tulust.

11.5.

Täiendavalt on hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest nähtuvalt teenuse osutajal võimalik

pakkuda ka konteinerite rendi teenust ning hankelepingu projekti p-i 4.1 kohaselt tasu

jäätmevaldajale rendile antud jäätmemahutite eest ja lisateenuste eest makstakse otse teenuse

osutajale – seega on üheselt ette nähtud, et teenuse osutajal on võimalik täiendavat tulu teenida,

millega kolmandad isikud ka pakkumuse tegemisel ja hinna kujundamisel on arvestanud. Seega ei

ole õige kaebuse punktis 2.6 toodud arvutus, justkui oleks kolmanda isiku kogutulu 5 aasta peale

123 770,00 eurot. Tegelikult lisandub nimetatule ka renditasudelt laekuv summa ning muud

tulud, mida teenuse osutamise raames on võimalik teenida.

11.6. Eeltoodust tulenevalt tuleb pakkumuse hinna kujundamisel arvestada ka seda, et kolmas isik

saab pakutavate lisateenuste eest märkimisväärset lisatulu ning selle võrra võib teenuse hind olla

madalam, jäädes siiski nendesse piiridesse, et kolmandal isikul on võimalik tulu teenida. Teiseks

ei ole kaebaja arvutuskäigud eeldatava tulu ja kulu kohta asjakohased ka seetõttu, et teadmata

kolmanda isiku ärimudelit ja koostööpartnereid, ei oskagi kaebaja adekvaatselt kolmanda isiku

teenuse osutamisega seonduvat kulu prognoosida. Kuivõrd see on ärisaladus, on asjaomane

informatsioon avaldatud üksnes hankijale.

11.7. Kaebaja on oletanud oma kaebuses, et kolmanda isiku tulu rendikonteinerite eest võiks olla

7 597,00 eurot aastas ning see summa on kaebaja hinnangul ülepaisutatud. Kolmas isik selgitas

vaidlustusmenetluses, et tal on juba Kiviõli piirkonnas mitme isikuga kokkulepped konteinerite

rendiks sõlmitud ning kahtlemata suureneb renditeenuse tarbijate arv veelgi, kui kolmas isik

hankijaga hankelepingu sõlmib. Seetõttu on ekslik kaebaja väide, et äärmiselt ebakindel ja

riskantne on renditeenuse tuluga arvestada.

11.8.

On eluliselt usutav ja arusaadav, et kui jäätmeveoteenust hakkab osutama kolmas isik, siis

sõlmivad jäätmetekitajad renditeenuse lepingud just kolmanda isikuga (lõpetades renditeenuse

lepingud senise teenuse osutajaga). Samuti on kolmandal isikul kavas hankelepingu sõlmimise

korral tuua turule täiesti uued rendikonteinerid. Kliendid eelistavad ilmselt uuemaid ja

roostevabasid konteinerid vanadele konteineritele ja tuleb arvestada sedagi, et kolmanda isiku

rendihind on oluliselt soodsam kaebaja omast.

11.9.

Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et suurjäätmetel ei ole positiivset väärtust. Kolmas

isik on selgitanud suurjäätmete kõrvaldamise eripära 27. märtsi 2015 vastuses hankijale.

Suurjäätmeid ei pea ladestama, vaid neid on võimalik ümber töödelda ning ümbertöödeldud

jäätmeid edasi müüa, seda on võimalik teha nii ise kui ka teiste koostööpartnerite vahendusel.

11.10. Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui suurjäätmete käitlemise teenustasu on 0,

siis suureneb suurjäätmete arv lausa mitmekordselt ja see toob kaasa lisakulu. Esiteks ei ole

vastav suurjäätmete arvu prognoos mingil viisil tõendatud – ei ole eluliselt usutav, et teenuse

tarbijatel tekib üleöö kaks korda enam suurjäätmeid või suurenenud soov vanad mööbliesemed

ära anda. Teiseks on kolmas isik selgitanud, et suurjäätmete ümbertöötlemisel on võimalik

teenida tulu, mistõttu ei ole suurjäätmete suurenemine ilmtingimata negatiivne nähtus ja ainuüksi

lisakulu, vaid see võib efektiivsel majandamisel tuua kaasa ka tulu.

11.11. Kaebaja on viidanud sellele, et tal on kahtlus, et kolmas isik on tulude-kulude

tasakaalustamise eesmärgil muutnud hanke aluseks olevaid arvandmeid. Kaebaja väidab, et

pakkumuse tegemiseks olulised algandmed on segaolmejäätmete kogus tonnides. Hankija on

tehnilise kirjelduse punktis 3.6 viidanud, et eeldatav segaolmejäätmete kogus on ligikaudu 1112

tonni aastas. Samas on hankija välja toonud kõik konteinerid ning konteinerite tühjendamise

sagedus, sealjuures on konteinerite maht toodud kuupmeetrites, mitte tonnides. Seega on hankija

ise määratlenud jäätmete mahu väga üldiselt ja kahel erineval viisil.

11.12. Tehnilise kirjelduse punktis 3.6 loetletud konteinerite arvu, suuruse ja tühjendamiste arvu

ning jäätmete mahukaalu korrutisena on võimalik välja arvutada teoreetiline jäätmete maht. See

võib, kuid ei pruugi kattuda hankija oletusega, et jäätmeid on ligikaudu 1112 tonni aastas.

11.13. Hankija ei ole ise mahukaalu määratlenud. Riigikohus on 14. märtsi 2011 lahendis 3-3-1-87-

10 kinnitanud, et mahukaal 0,07 t/m³ on eluliselt usutav. Seega on jäätmete täpsema mahu

arvutamine võimalik ka selliselt, et lähtuda tehnilise kirjelduse punktis 3.6 toodud tabelist ning

jäätmete mahukaalust.

11.14. Kolmas isik rõhutab, et käesoleval hetkel ei ole teada järgmiste aastate jäätmete tegelik kogus.

Kaebaja on koguse prognoosil lähtunud hankija esitatud andmetest konteinerite arvu ja

tühjendamissageduse kohta ning jäätmete mahukaalust. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja

etteheide, et kolmas isik on hanke aluseks olevaid arvandmeid muutnud.

12. Kirjalikus menetluses esitas vastustaja taotluse mõista kaebajalt Kiviõli linna kasuks välja

menetluskulud 250 eurot.

13. Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulude summas 2933 eurot väljamõistmist. Kaebaja esitas

ka taotluse kuulutada menetlus osaliselt kinniseks ning keelata kolmandatel isikutel peale

vastustaja (sh kolmandal isikul) tutvuda kohtutoimikus järgmiste dokumentidega: hankija 21. aprilli

2015. a vastuse vaidlustusele lisad nr 3 ja 6; vastustaja 26. mai 2015. a vastuse kaebusele lisad nr 3 ja

6. Kaebaja ei nõustu hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega ja vaidleb neile vastu.

13.1. Hankija selgitab, et kolmanda isiku põhjenduses olid ära toodud teenuse osutamiselt saadavad

tulud, milleks olid segaolmejäätmete teenustasud, paberi ja kartongi realiseerimise tulu ning

konteinerite renditulu. Samas on näha, et puudub igasugune selgitus selle kohta, mis summas on

võimalik realiseerida suurjäätmeid, kuivõrd väidetavalt on kolmandal isikul võimalik teenida

suurjäätmete töötlemise pealt tulu. Arvestades, et suurjäätmete äravedu on pakutud null-hinnaga

on suurjäätmete pealt teenitavate summade kontrollimine hankija poolt olulise tähtsusega, kuid

hankija ei ole seda sisuliselt kontrollinud.

13.2. Hankija ei nõustu kaebaja esitatud jäätmete kogustega. Kaebaja on lähtunud hankija

kehtestatud kogustest ning kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on hankijal võimalik mitte

nõustuda tema enda poolt kehtestatud tingimustega hankedokumendis. Hankija on ise

kehtestanud HD-s jäätmete kogused, mahutite suurused, nende arvu ja tühjendamise sagedused

(HD p 3.6) ning nüüd vaidleb sellele vastu.

13.3. Samuti leiab hankija, et kolmas isik oli vaba määrama ise jäätmete mahukaalu ja tema

määratud mahukaalu näitaja oli „usutav“. Kaebaja järeldab sellest, et hankija ei ole tegelikult

kolmanda isiku väiteid jäätmete koguse ja mahu kohta kontrollinud kuigi kolmas isik on muutnud

hanke aluseks olevaid andmeid.

13.4.

Kolmas isik on muutnud hanke aluseks olevaid arvandmeid enda pakkumuse kasumlikkuse

tõendamiseks. Sisuliselt on kolmas isik vähendanud enda kalkulatsioonides olevaid kulusid

vähendades hankedokumendis ette näidatud tonne ja kuupmeetreid (jäätmete töötlemise kulu

sõltub otseselt üleantavatest tonnidest). Samal ajal on nii hankija kui kolmas isik lähtunud tulu

poole arvutamisel HD-s etteantud parameetritest. HD-s sätestatud segaolmejäätmete kogus 1112

tonni aastas põhines tegelikult 2013. aastal üle antud kogustest ning konteinerite arv, suurus ja

tühjendamise sagedus põhineb jäätmevaldajate registril. Juhul kui üleantavate jäätmete kogus

peaks oluliselt vähenema (näiteks mahukaalult 0,1 mahukaaluni 0,07, millele kolmas isik viitab)

30%, siis jääb arusaamatuks, kuidas ei vähene ka tulude pool 30%. Jäätmevaldajad ei hakka ilma

põhjust omamata tellima tühjendusi tihemini või hakkama vähem jäätmeid tootma (see saaks

vähendada jäätmete mahukaalu). Kolmas isik väidab, et jäätmevaldajatel ei hakka üleöö tekkima

kaks korda rohkem suurjäätmeid, aga eeldab, et jäätmevaldajad hakkavad „üleöö“ tekitama

kergemaid jäätmeid. RHS §-s 48 lg 2 toodud teenuse eriline säästlikkus ei tähenda, et

tegelikkusest väiksema kulu näitamine on eriline säästlikkus teenuse osutamisel.

13.5. Kolmas isik on väidetavalt lähtunud jäätmete mahukaalust ning mitte jäätmete tonnidest

(1112 tonni segaolmejäätmeid aastas). Samas jääb selgusetuks, mis mahukaalust on kolmas isik

lähtunud, kuid kolmas isik viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-87-10 väites, et mahukaal

0,07 t/m3 on eluliselt usutav. Kaebaja selgitab, et tegemist on Riigikohtu hinnanguga faktilise

asjaolu ja selle tõendatuks lugemise kohta, mida ei saa kohaldada teises kohtuasjas. Nimetatud

Riigikohtu otsusest ei tulene, et kõik jäätmeveoteenuse osutajad võiksid lähtuda viidatud jäätmete

mahukaalust olenemata sellest, mis piirkonnaga tegu on.

14. Kolmas isik palub jätta menetluskulud kaebaja kanda ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja menetluskulud summas 855 eurot koos käibemaksuga vastavalt esitatud menetluskulude

nimekirjale ja kuludokumendile.

14.1. Suurjäätmete puhul pakkus kolmas isik hinnaks 0 eurot, mille kohta on kolmas isik andnud

hankijale ka selgituse. Hankija on oma 26. mai 2015 vastuses selgitanud: „Arvestades kolmanda

isiku esitatud prügilasse vastuvõtu, kütuse ja töötasu kulude ühikuhindasid, katavad teenuse tulud

tekkivaid kulusid ka suurjäätmeid arvestades.“ Asjaolu, et kaebaja selle hankija ja kolmanda isiku

seisukohaga ei nõustu, ei tõenda seda, et kolmanda isiku pakkumuse maksumuses näidatud

hindadega ei ole teenust võimalik osutada.

14.2. Kaebaja seisukoht, et suurjäätmeid ei ole võimalik nullhinnaga koguda, ei ole kooskõlas

kaebaja enda esitatud pakkumustega teistes hankemenetlustes.

14.3.

Vastustaja selgitab, et hankija on HD p-s 3.6 andnud üksnes jäätmete eeldatavad kogused.

Sõna „eeldatav“ viitab ilmselgelt sellele, et tegemist on oletusega ning lõplik kogus ei pruugi olla

sama – jäätmeveoteenuse spetsiifikat arvestades tuleb koguse puhul ilmselgelt arvestada

esmajoones jäätmete mahukaalu.

14.4.

Kui arvestada HD p-s 3.6 toodud jäätmete eeldatavat kogust tonnides ning andmeid

konteinerite arvu ja suuruse kohta, siis saab teha järelduse, et hankija on ümardanud jäätmete

mahukaalu 0,1 peale. Tegelikkuses ei vasta selline mahukaal tavapärasele mahukaalule antud

piirkonnas, on oletuslik ning ei ole kohustuslik pakkumuse koostamisel. Kolmas isik rõhutab, et

hankija ei ole HD-s ette andnud mahukaalu koefitsienti ja ei ole keelanud pakkumuse esitamisel

teha arvestusi vastavalt pakkuja teadmistele ja kogemustele. Vastupidi, hankija on HD p-s 1

selgitanud: „Pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda hankedokumentidest ja hanketeatest kui

tervikust, arvestades sealhulgas hankija eesmärki ning samuti neid tingimusi, mida hankija ei ole

kirjeldanud, kuid mis on vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks, arvestades pakkuja

professionaalsust ja kogemusi. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on

vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks“. Seega pidi pakkuja arvestama nii hankija poolt

etteantud konteineri suuruse ja kogusega kui ka tegeliku mahukaaluga, lähtudes oma kogemusest,

kuid arvestades, et pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki teenuse osutamise kulusid. Kuna

tegelik mahukaal on väiksem kui 0,1, siis ongi õige ja õiguspärane see, kui sellest tulenevalt on

eeldatav jäätmete kogus mõnevõrra väiksem hankija poolt näidatud eeldatavast ja ligikaudsest

kogusest ning pakkujad peaks seda pakkumuse tegemisel arvestama. Kuna hankija ei andnud ette

kindlaid koguseid ja kindlat mahukaalu, siis ei olnud keelatud asjakohaste arvutuste tegemine,

lähtudes tegelikust mahukaalust, mis on teada senise kogemuse põhjal ja juhindudes HD-s

esitatud andmetest.

14.5.

Kaebaja väide, et nii kolmas isik kui ka hankija on lähtunud tulupoole arvutamisel HD-s

etteantud parameetritest, kuid kulu arvutamisel lähtunud muudest andmetest, ei vasta tõele.

14.6. Kolmas isik esitas täiendava menetluskulude nimekirja summas 399 eurot.

15. Vastustaja ei nõustu kaebaja menetluskulude suurusega. Kaebuse tekst on suures osas

vaidlustuse teksti koopia. Kaebus erineb vaidlustusest vaid VAKO-le vastuväidete esitamise, esialgse

õiguskaitse taotluse ja menetluslike nõuete osas. Vastustaja arvates ei ületa kaebuse koostamise aeg

2,5 tundi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Hinnanud poolte väiteid ja vaadanud läbi haldusasja toimikus, samuti vaidlustusasja toimikus

olevad materjalid, leiab kohus, et RAGN-SELLS AS-i kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. Kiviõli Linnavalitsus avaldas riiklikus riigihangete registris riigihanke „Korraldatud jäätmeveo

teenuse osutaja leidmine Kiviõli linna jäätmeveopiirkonnas“ (viitenumber 159960) hanketeate ning

tegi kättesaadavaks hankedokumendid. Pakkumuse hindamise kriteeriumiteks oli:

-

segaolmejäätmete 1 m3 ühekordse käitlemise teenustasu – 72 punkti;

-

paberi ja kartongi 1 m3 ühekordse käitlemise teenustasu – 14 punkti;

-

suurjäätmete 1 m3 käitlemise teenustasu – 14 punkti.

Hankija selgitas, et kui mõne teenuseliigi osas esitatakse pakkumus null- või miinushinnaga, siis

hindepunktide arvutamisel arvestatakse hinnaks 0,01 eurot.

OÜ EKOVIR pakkumuse hinnad olid järgmised:

-

segaolmejäätmete 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 2,30 eurot;

-

paberi ja kartongi 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 0,00 eurot;

-

suurjäätmete 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 0,00 eurot.

Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse hinnad olid järgmised:

-

segaolmejäätmete 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 7,80 eurot;

-

paberi ja kartongi 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 0,00 eurot;

-

suurjäätmete 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 0,00 eurot.

RAGN-SELLS AS pakkumuse hinnad olid järgmised:

-

segaolmejäätmete 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 2,40 eurot;

-

paberi ja kartongi 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 0,01 eurot;

-

suurjäätmete 1 m3 arvestuslik keskmine hind – 12,50 eurot.

18. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hankija on viinud läbi kohase ja sisulise

kontrollimenetluse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas ning kas hankija sai

temale esitatud selgituste ja andmete pinnalt jõuda järelduseni, et pakkumus ei ole põhjendamatult

madal. Vaidlust ei ole enam selles, et hankijal tekkis kahtlus ja ta esitas kolmandale isikule

teabepäringu RHS § 48 lg 1 alusel.

19. HD p 15.4 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi mh ka siis, kui tegu on põhjendamatult

madala maksumusega pakkumusega (tl 32). HD-s ei ole sätestatud pakkumuste maksumuse

põhjendatuse hindamise ega põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamise

aluseid ja korda. Seega pidi vastustaja lähtuma eelkõige riigihangete seaduses sätestatust.

20. RHS § 48 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt

asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie

tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud

selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab

endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud

selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

21. Asja materjalidest nähtuvalt jääb hankelepingu eeldatav maksumus kogu hankeperioodi peale

vahemikku 210 000 kuni 350 000 eurot (tl 33). Kohtule jääb arusaamatuks vastustaja 26. mai 2015. a

seisukoht, et hankija on eriarvamusel jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankelepingu eeldatava

maksumuse määramisel (tl 162p). Kuidas on hankijal võimalik mitte nõustuda tema enda poolt

kehtestatud tingimustega hankedokumendis. Kohus ei nõustu ka kolmanda isiku väitega, et mingit

tähtsust hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma see, kui palju erines hankelepingu eeldatav

maksumus kolmanda isiku pakkumuse maksumusest. Seadus ei näe ette seda, et pakkumuse

maksumus on automaatselt põhjendamatult madal, kui see on hankelepingu eeldatavast maksumusest

näiteks poole väiksem, või kaebuses toodud näite puhul, 35,4-58,9% madalam. Kohus märgib, et

riigihanke eeldatavast maksumusest lähtub sisuliselt kogu hankemenetlus (esitatavate kriteeriumite

proportsionaalsus (RHS § 3 p 3, § 39 lg 1), põhjendamatult madal maksumus (§ 48 lg 1), kõikide

pakkumuste tagasilükkamine (§ 49 lg 1 p 1). RHS § 48 lg 1 seab põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse väljaselgitamise otseselt sõltuvusse hanke eeldatavast maksumusest.

VAKO on oma praktikas pidanud pakkumuse hinna üle 50-protsendilist soodsust võrreldes

hankelepingu eeldatava maksumusega selliseks kõrvalekaldeks, mis pidi tekitama hankijas RHS § 48

lg-st 1 tuleneva kahtluse pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas (nt VAKO 19. märtsi 2014. a

otsus nr 39-14/148620; 18. oktoobri 2013. a otsus nr 231-13/144631).

22. Esimeses etapis tuleb hankijal kõrvutada esitatud pakkumusi hankelepingu eeldatava

maksumusega ning automaatselt arvandmeid võrreldes tuvastada, kas esineb põhjendatud kahtlus

alapakkumusest. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija peab esmalt tuvastama oletatavad

pakkumused, teiseks võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes neilt

täpsustusi, mida ta peab otstarbekaks, kolmandaks hindama huvitatud isikute selgituste asjakohasust

ning neljandaks tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta

(16. septembri 2013. a otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, p

91). Eesmärgiks on vältida hankija meelevaldsust ning tagada ettevõtjate vahel eluterve konkurents

(Euroopa Kohtu 27. novembri 2001. a otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini

ja Mantovani, p-d 54-57).

23. Vaidlusaluses hankemenetluses tekkis hankijal kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus

on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning hankija asus selle

pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima. Hankija pöördus 24. märtsil 2015 kolmanda isiku

poole järgmise küsimusega: „JäätS § 66 järgi peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta

jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo

ettevalmistamisega seotud kulud. Seoses sellega soovib hankekomisjon saada selgitust

(majanduslikku põhjendust): palume selgitada Ekovir OÜ suutlikust pakkumuses esitatud hindadega

teenust osutada, palume selgitust eraldi iga jäätmeliigi osas.“ (tl 166). Seega on hankija palunud

täpsustusi, võimaldamaks kolmandal isikul tõendada pakkumuse tõsidust.

24. Kolmas isik vastas küsimusele 27. märtsil 2015 (tl 166). Selgitus sisaldas kolmanda isiku

kinnitusel tema ärisaladust. RHS § 46 lg 5 kohaselt ei avalikusta hankija pakkumuste avamisel

pakkumuste sisu osas, mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. Ka

RHS § 63 lg 5 kohaselt ei või hankija avaldada dialoogi käigus taotleja pakutud lahendusi ega muud

konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis osalevatele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma

taotleja nõusolekuta. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks, seega välistama avaliku teabe hulgast teabe, mille

avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Kohus möönab, et riigihanke läbipaistvuse ja efektiivse

teostamise põhimõtetega võib selline piirang vastuollu sattuda, seda enam, et ärisaladuse mõiste ei

ole Eesti õiguskorras üheselt defineeritud (vt ka Riigikohtu 8. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-46-

09, p 10.2).

Viidates pakkumuse konfidentsiaalsusele, ei olnud hankija nõus avama käesolevas asjas kaebajale

kaalutlusi, millest lähtuvalt ta leidis, et kolmandate isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madal.

Kohus nõustub kaebajaga, et konfidentsiaalsed on üksnes selgituse detailid, kuid hankija enda

kaalutlused, mida ta on pakkuja esitatud selgituste pinnalt teinud, et saa olla konfidentsiaalsed.

25. VAKO oli vaidlustatud otsuse p-s 11 seisukohal, et pakkumuse maksumuse põhjendatusega

seotud kontrolli tulemused ei pea olema esitatud RHS § 50 lg-te 2 ja 3 kohases pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuses. VAKO leidis, et kuna RHS § 48 lg-st 3 tulenevalt ei pea hankija

tegema pärast pakkumuse maksumusega seotud kontrolli teostamist otsust vastavaks tunnistamise

(tagasilükkamata jätmise) kohta, siis ei ole õige vaidlustaja seisukoht, et kuna hankija poolt

hankemenetluses vormistatud dokumentidest ei nähtu kaalutlused, millest lähtuvalt hankija leidis, et

kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, on hankija otsus kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamiseks õigusvastane juba üksnes põhjendamatuse tõttu. Selle VAKO

seisukoha suhtes ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud.

Lisaks selgitas VAKO otsuse p-s 13, et olukorras, kus hankija vormistatud dokumentidest ei nähtu

kaalutlused kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas ning hankija ja kolmanda isiku väited

vaidlustusmenetluses on üldsõnalised, lähtub VAKO kolmanda isiku selgitustest.

26. Kuna seadus ei sätesta tingimusi põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega pakkumuse

tuvastamiseks, on RHS § 48 lg-s 1 sätestatud kontrolli läbiviimine hankija kaalutlusotsus. Eelnev ei

tähenda, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine sõltuks üksnes hankija suvast

(D. Minumets, P. Kulm, Riigihangete õigus, Kirjastus Juura, 2014, lk 405). Hankija tegevus

hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne, vaid hankija peab teostama sellekohast

diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sh arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke (Riigikohtu

15. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-5-06, p 15). Hankija kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on

piiratud. Kohus nõustub kaebajaga, et kohus saab kontrollida, kas vastustaja sai jõuda otsustuseni, et

kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, hankijale otsuse aluseks olnud

andmete ja dokumentide pinnalt.

27. Hankija selgitas kohtule, et kontrollis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendusi ja

kalkulatsiooni ning jõudis järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumused ei ole

põhjendamatult madalad ning kolmas isik on suutlik esitatud hindadega teenust osutama.

Vastustaja märkis, et on vastuse kirjutamisel piiratud konfidentsiaalsuskohustusega, mistõttu ei saa

tuua konkreetseid arvandmeid. Vaatamata sellele, on vastustaja esitanud kohtule siiski mõned

kaalutlused, millest lähtuvalt jõudis vastustaja veendumuseni, et kolmas isik on suutlik esitatud

hinnapakkumisega teenust osutama (tl 162):

-

Majanduslikus põhjenduses oli ära näidatud teenuse osutamiselt saadavad tulud

(segaolmejäätmete teenustasud, paberi ja kartongi realiseerimise tulu, konteinerite renditulu)

ning teenuse osutamisega kaasnevad kulud (prügilasse vastuvõtu kulud, kütuse kulud, töötasu

kulud). Pakkuja arvestuse kohaselt tekib tal teenuse osutamisest kasum.

-

Vastustaja märkas esitatud kalkulatsiooni kontrollimisel, et kolmas isik on eksinud tulude

arvestamisel, kuna ei ole kajastanud mahutiväliste segaolmejäätmete tulusid.

-

Samuti ei ole kolmas isik kajastanud kõiki teenuse kontsessiooniga kaasnevate teenuste

tulusid (konteinerite teisaldus, konteinerite pesu, tühisõit, graafikuväline tühjendus, täiendava

konteineri ühekordne rent jms). Konteinerite rendihinnad on vabad, mistõttu võivad need

lepingu täitmise ajal muutuda.

-

Vastustaja arvestas pakkumuse maksumuses suurjäätmete kogumisega seotud kulusid

(suurjäätmete kogus on ~172 tonni aastas, s.o 14,3 tonni kuus, suurjäätmete kogumine

põhjustab 2 täiendavat jäätmevedu kuus. Arvestades kolmanda isiku esitatud prügilasse

vastuvõtu, kütuse ja töötasu kulude ühikuhindasid, katavad teenuse tulud tekkivaid kulusid ka

suurjäätmeid arvestades.).

-

Kaebaja 30. märtsi 2015. a selgituses on samad argumendid, mis toetavad kolmanda isiku

hinnapakkumise majanduslikku põhjendatust.

Vastustaja põhjendustes ei nähtu, et madal hind võib olla põhjendatud tehnoloogia muutumisega või

uue teenuse pakkuja efektiivsema äriplaaniga. Nendele võimalikele põhjendustele on kolmas isik

viidanud 26. mai 2015. a vastuses kohtule (tl 154p).

VAKO on otsuse p-des 14-16 avanud samuti selgituse sisu, märkides, et

-

kolmas isik on toonud üksikasjalikult välja segaolmejäätmete käitlemise kulud ja

sissetulekud.

-

Seejuures moodustab ligi kolmandiku pakkuja näidatud aastasest sissetulekust sissetulek

konteinerite rendist jäätmevaldajatele, mis on lisatulu teenuse osutajale ning mida pakkujal on

võimalik saada hankelepingu projekti p-i 4.1 alusel. Seega ei ole kolmanda isiku aastane

sissetulek, millest lähtub selgitus, võrdne 24 754 euroga, millest lähtub vaidlustaja

vaidlustusest tehtud arvutuses.

-

Kokkuvõttes on kolmas isik näidanud tulu hankelepingu täitmisest segaolmejäätmete ning

paberi ja kartongi osas üle 600 euro kuus.

-

Selgituses toodud andmete kohaselt tekib kolmandal isikul segaolmejäätmete ja paberi ning

papi arvestuses teenuse osutamisel kasum.

-

Suurjäätmete jäätmeveo kulusid ning tulusid selgituses eraldi välja toodud pole ning kolmas

isik piirdub seletusega, et kogutud suurjäätmed sorteeritakse, osaliselt töödeldakse ümber

ning müüakse toorainena taaskasutusettevõtetele.

-

Tõenäoline võib olla suurjäätmete koguse teatav suurenemine, kuna mingi osa elanikest võib

kasutada tõepoolest võimalust ajapikku kogunenud suuremahulised jäätmed ära anda, kuid

oleks ebamõistlikult arvata, et äraantavate jäätmete maht võiks suureneda kaks korda ning

seda kogu hankelepingu täitmise perioodi kestel.

-

Vaidlustusmenetluses ei ole menetlusosalised tõendanud oma väiteid selle kohta, kas

suurjäätmete jäätmeveost on pakkujal võimalik tulu teenida või mitte. Kolmanda isiku väited

tulu teenimise võimaluse kohta ümbertöödeldud suurjäätmetest on üldsõnalised (seda ka

selgituses).

28. Tutvunud kolmanda isiku 27. märtsi selgitusega, leiab kohus, et vastustaja ja VAKO väide, et

selgituses on ära näidatud teenuse osutamiselt saadavad tulud (segaolmejäätmete teenustasud, paberi

ja kartongi realiseerimise tulu, konteinerite renditulu) ning teenuse osutamisega kaasnevad kulud

(prügilasse vastuvõtu kulud, kütuse kulud, töötasu kulud), vastab tõele. Samuti saab nõustuda VAKO

väitega, et ligi kolmandiku pakkuja näidatud aastasest sissetulekust moodustab sissetulek konteinerite

rendist jäätmevaldajatele. Nõustuda võib ka VAKO selgitusega, et suurjäätmete jäätmeveo kulusid

ning tulusid selgituses eraldi välja toodud pole ning kolmas isik piirdub seletusega, et kogutud

suurjäätmed sorteeritakse, osaliselt töödeldakse ümber ning müüakse toorainena

taaskasutusettevõtetele. Kohtu hinnangul ongi see peaaegu kõik, mida kolmas isik on suurjäätmete

kogumise kohta selgitanud. Lisaks on kolmas isik toonud suurjäätmete definitsiooni.

29. Kohus nõustub kaebajaga, et hankija on teinud olulise kaalutlusvea, jättes kontrollimata

suurjäätmete kogumise ja töötlemise tegeliku kulu. Arvestades, et suurjäätmete äravedu on pakutud

0-hinnaga on suurjäätmete pealt teenitavate summade kontrollimine hankija poolt olulise tähtsusega,

kuid hankija ei ole seda sisuliselt kontrollinud. Kuidas saab hankija olla kindel, et pakkuja on

võimeline lepingut kokkulepitud tingimustel täitma, kui ta pole kontrollinud, kas pakkumisel lasub

mittekohase täitmise risk. Sellise pakkumuse edukaks kuulutamine ei tarvitse olla majanduslikult

mõistlik, sest on oht, et pakkuja ei ole võimeline lepingut ettenähtud määral täitma, nõuab hiljem

lepingu täitmise eest lisatasu või tasustab hilisemaid muudatusi ülemäära (T. Väljaots,

Põhjendamatult madalad pakkumused riigihankeõiguses, Juridica, 2013, nr 9, lk 652). Alapakkumuse

vastavaks tunnistamine kätkeb endas suurt lepingu mittekohase täitmise riski ja mõjutab oluliselt

turul valitsevat konkurentsi. Hankija rahaliste vahendite säästliku ja mõistliku kasutamise põhimõtte

järgi tuleks leping sõlmida parimatel võimalikel tingimustel.

Kolmandal isikul võib küll olla õigus selles, et eluliselt ei ole usutav, et teenuse tarbijatel tekib üleöö

kaks korda enam suurjäätmeid, kuid samas on õigus ka kaebajal, kes väidab, et neil võib suureneda

soov anda suurjäätmeid tasuta ära.

Vastustaja seisukohaga, et kaebaja 30. märtsi 2015. a selgituses on samad argumendid, mis toetavad

kolmanda isiku hinnapakkumise majanduslikku põhjendatust, kohus ei nõustu. Tõsi, mõningad

kokkulangevused on.

Kaebaja leidis, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on vastustaja poolt määratud eeldatavast

maksumusest 35,4-58,9%. Vastustaja leidis, et kaebaja on eksinud kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse arvutustes, sest arvutustest on välja jäänud mahutiväliste jäätmete veotasu. Nagu nähtub

pakkumuste kogumaksumuse arvestuse tabelist on kolmanda isiku mahutiväliste jäätmete maksumus

hankelepingu perioodil 2990 eurot (kaebajal 3120 eurot), mis kogumaksumusest moodustab vaid

väikse osa (tl 165).

Eeltoodu annab põhjust kahtluseks, et kontrollimenetlus pole olnud sisuline. Kolmanda isiku

selgitus ei veena kohut selles, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal.

30. RHS § 48 lg 3 kohaselt võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata,

kuid hankija ei ole kohustatud pakkumust tagasi lükkama. Seega on tegemist hankija

kaalutlusotsusega. Praegusel juhul oli vastustaja kaalutlusruum kohtu hinnangul aga sedavõrd

ahenenud, et vastustajal puudus õiguspärane võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks.

31. Kohus ei nõustu vastustajaga, kes rõhutab, et kaebaja pakkus sama suurusjärgu hinda kui kolmas

isik, kuid peab enda pakkumuse maksumust majanduslikult põhjendatuks. Nagu kaebaja selgitas ei

ole pakkumused võrdväärsed, kuna kaebaja on määranud eraldi tasu ka suurjäätmete vastuvõtmise

eest, mis katab ära tegeliku kulu suurjäätmete käitlemisele. Kaebajal ja kolmandal isikul oli küll

segaolmejäätmete ning paberi ja kartongi 1 m3 arvestuslik keskmine hind sarnane, kuid suurjäätmete

1 m3 arvestuslik keskmine hind oli kolmandal isikul 0 eurot ning kaebajal 12,50 eurot.

32. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas kolmas isik on enda selgitustes muutnud hanke

aluseks olevaid arvandmeid väiksemaks ja vähendanud sellega tegelikke kulusid. Vastustaja

leiab, et sellised oletused ei vasta tegelikkusele ja selliste väidete esitamisega püütakse venitada

kohtuvaidlust (tl 163p).

33. Hanke tehnilise kirjelduse p 3.6 kohaselt on jäätmeliigiks, millele kohaldatakse korraldatud

jäätmevedu paber ja kartong – 50-60 tonni aastas, segaolmejäätmed ~1112 tonni aastas ja

suurjäätmed ~172 tonni aastas (tl 24p).

34. Kolmas isik leiab, et põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et kolmas isik on hanke aluseks

olevaid arvandmeid muutnud. Samas viitavad kolmanda isiku selgitused kohtule sellele, et kolmas

isik ei lähtunud jäätmekogustest tonnides. Nii on kolmas isik leidnud, et hankija ise on määratlenud

jäätmete mahu väga üldiselt ja kahel erineval viisil (tonnides ja kuupmeetrites). Samuti on kolmas

isik väitnud, et hankija ei ole mahukaalu määratlenud. Tehnilise kirjelduse p-s 3.6 loetletud

konteinerite arvu, suuruse ja tühjendamise arvu ning jäätmete mahukaalu korrutisena on võimalik

välja arvutada teoreetiline jäätmete maht. See võib, kuid ei pruugi kattuda hankija oletusega, et

jäätmeid on ligikaudu 1112 tonni aastas. Lisaks peab kolmas isik vajalikuks rõhutada, et käesoleval

hetkel ei ole teada järgmiste aastate jäätmete tegelik kogus (tl 157-157p).

Tehnilise kirjelduse p-st 3.6 nähtub tõepoolest, et vastustaja on jäätmete eeldatavad kogused

märkinud tonnides, kuid tabelis on andmed kuupmeetrites. Kaebuse kohaselt oli pakkumuse

tegemiseks mahukaal tonni kuupmeetri kohta 0,1. Kolmas isik väidab, et kui arvestada HD p-s 3.6

toodud jäätmete eeldatavat kogust tonnides ning andmeid konteinerite arvu ja suuruse kohta, siis saab

teha järelduse, et hankija on ümardanud jäätmete mahukaalu 0,1 peale. Kolmanda isiku hinnangul ei

vasta selline mahukaal tavapärasele mahukaalule selles piirkonnas. Kolmanda isiku pakkumuse

segaolme jäätmete erikaal ei ole 0,1 t/m3.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus vastustaja ei ole hankedokumentides määranud, millisest

mahukaalust tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda,, sois hankedokumentide vaidlustamata jätmise

tulemusena iga konkursil osaleja võtta pakkumise koostamisel aluseks oletatava jäätmete keskmise

mahukaalu (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 19). Sellise

mahukaalu tegelikkusele vastavuse kontroll kohtus on raskendatud. Vastustaja väidab, et

hankedokumentide tehnilises kirjelduses puudusid mahukaalu fikseeritud andmed, mistõttu sai iga

pakkuja arvestada tema kogemuslike näitajatega. Kolmanda isiku mahukaalu näitaja tundus

vastustajale usutav. Kohus nõustub kaebajaga, et sellised väited viitavad sellele, et hankija ei ole

tegelikult kolmanda isiku väiteid jäätmete koguse ja mahu kohta kontrollinud.

35. Kohus rahuldab RAGN-SELLS AS-i kaebuse ja tühistab Kiviõli Linnavalitsuse 6. aprilli 2015. a

korralduse nr 80 p-i 3, millega tunnistati edukaks OÜ EKOVIR pakkumus ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 8. mai 2015. a otsuse vaidlustusasjas nr 79-15/159960.

36. Kohus ei tühista 19. mai 2015. a esialgse õiguskaitse määrust asjas nr 3-15-1268.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 294 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest

tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad

kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise määruse jõustumiseni.

37. Kaebaja esitas ka taotluse kuulutada menetlus osaliselt kinniseks ning keelata kolmandatel

isikutel peale vastustaja (sh kolmandal isikul) tutvuda kohtutoimikus järgmiste dokumentidega:

hankija 21. aprilli 2015. a vastuse vaidlustusele lisad nr 3 ja 6; vastustaja 26. mai 2015. a vastuse

kaebusele lisad nr 3 ja 6. Kohus rahuldab selle taotluse. HKMS § 77 lg 1 kohaselt kohaldatakse

halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi

edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42. Tulenevalt

TsMS § 38 lg 1 p-st 6 koosmõjus HKMS § 77 lg-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest

omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu

sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist

suurem.

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

käesoleval juhul on kohus teinud otsuse Kiviõli linna kahjuks, tuleb RAGN-SELLS AS-i poolt

kantud menetluskulud vastustajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2933 eurot, mis koosneb kaebuse

ja esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivust 1295 eurot ning kaebaja volitatud esindaja kuludest 1638

eurot. Vastustaja ei nõustu kaebaja menetluskulude suurusega, leides, et kaebuse tekst on suures osas

vaidlustuse teksti koopia. Kaebus erineb vaidlustusest vaid VAKO-le vastuväidete esitamise, esialgse

õiguskaitse taotluse ja menetluslike nõuete osas. Vastustaja arvates ei ületa kaebuse koostamise aeg

2,5 tundi.

Pikaaegse kohtupraktika kohaselt tuleb riigilõivu pidada täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatud

menetluskuluks. Seega on 1295 euro väljamõistmine Kiviõli linnalt põhjendatud. Kaebaja esindaja

kuludega seoses nõustub kohus vastustajaga, et kaebuse tekst kattub suures osas VAKO-le 16. aprillil

2015 esitatud vaidlustuse tekstiga. Sellises olukorras tähendaks täies ulatuses kaebaja kulude

väljamõistmine sisuliselt kohtueelse vaidemenetluse kulude väljamõistmist, mis ei ole kohtupraktika

kohaselt lubatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. juuni 2011. a otsus asjas 3-3-1-20-11, p 18;

5. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-60-13, p 17). Samas ei nõustu kohus vastustajaga selles, et

kaebuse koostamise aeg ei ületa 2,5 tundi. Vastustaja on ekslikult leidnud, et kaebuse koostamiseks

kulus aega 6,5 tundi. 7. juuni 2015. a arve nr 1506093 kohaselt on selleks kulunud 11,25 tundi

(menetluskulude väljamõistmist taotlus on 10,5 tunni kohta). Kohus leiab, et 1638 eurost tuleb välja

mõista 819 eurot. Kokku tuleb Kiviõli linnalt kaebaja kasuks välja mõista 2114 eurot (1295+819).

HKMS 108 lg 8 teise lause kohaselt jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda, kui tema poole

vastaspool ei pea menetluskulusid hüvitama. Seega jäävad OÜ EKOVIR poolt kohtumenetluses

kantud kulud tema enda kanda. Samuti jäävad Kiviõli linna menetluskulud tema enda kanda.

39. VAKO esitas 21. mail 2015 kohtule vaidlustuse toimiku nr 79-15/159960, paludes vajaduse

möödumisel toimik komisjonile tagastada, kuna tegemist on originaaltoimikuga (tl 152). Kohus leiab,

et toimikut ei saa VAKO-le tagastada enne, kui käesolevas asjas on lahend jõustunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik