3-14-50834/56 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50834 Haldusasi

M. S kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsuse nr 29 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — M. S, esindaja Suido Västra; vastustaja — Pärnu linn, esindaja linnasekretär Tiina Roht; kolmas isik — AS C.H.P., esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Menetlustoiming Kaebuse ja menetluses esitatud taotluste läbi vaatamata jätmine Resolutsioon

1. Rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku taotlused ja jätta kaebus haldusasjas nr 3-14-50834 läbi vaatamata.

2. Jätta kaebaja menetluslikud taotlused (menetlusse kaasamise taotlused, tõendite kogumise taotlus, tõendi toimikusse võtmise taotlus) läbi vaatamata.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada kaebajale asjas tasutud riigilõiv vastavalt määruse põhjenduste punktile 9.

4. Vastustajal ja kolmandal isikul tuleb menetluskulude hüvitamise soovi korral esitada kohtule lõplik menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 01.07.2015.

5. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses (toimiku I köide, lehed 183–185) on M. S kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsuse nr 29 „R kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kohus on tunnistanud vastustajaks Pärnu linna ning kaasanud kolmanda isikuna menetlusse AS C.H.P.

2. Kaebaja on kaebuses (toimiku I köide, lehed 6–10) esitanud taotluse Pärnu maavanema, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liidu menetlusse kaasamiseks. Menetluse kestel on kaebaja esitanud kohtule taotluse tõendite kogumiseks ning taotluse tõendi (Maa-ameti andmebaasist kaardipildi R ja 9 kinnistute kohta) toimikusse võtmiseks (toimiku II köide, lehed 58–61 ja 64–65).

3. Vastustaja ja kolmas isik on kohtule esitanud taotlused kaebuse tagastamiseks ja läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu (toimiku II köide, lehed 87–88, 96–97).

4. Kohus lahendab praegusel juhul vastustaja ja kolmanda isiku taotlused, rahuldades need järgmiselt. Vastustaja märgib taotluses, et kaebaja oli kaevatava otsuse vastu võtmise ajal Pärnu Linnavolikogu liige ja osales hääleõigusliku liikmena istungil, milles kaevatav otsus vastu võeti. Kaebaja linnavolikogu liikme volitused on valimiskomisjoni 10.04.2015 otsusega nr 6 peatatud seoses kaebaja Riigikogu liikmeks asumisega. Vastustaja viitab Riigikohtu praktikale (lahendid asjades nr 3-3-1-74-08 ja 3-3-1-54-03) ja leiab, et volikogu liige ei ole iga suvaline isik PlanS § 26 lõike 1 tähenduses, ning kuivõrd käsilolev kaebus on esitatud just avalikes huvides populaarkaebusena, ei saa kaebajal asjas kaebeõigust olla. Kolmas isik ühineb vastustaja taotlusega ja lisab, et kaebaja on volikogu liikmelisuse varjamisega kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt ja tekitanud oma käitumisega menetlusosalistele põhjendamatuid menetluskulusid. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks ennast volikogu töös vaidlustatava detailplaneeringu menetlemisel taandanud ega ole ühelgi muul viisil kajastamist leidnud, et menetlus oleks puudutanud kaebajat isiklikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 151 lg 1 punkti 1 kohaselt jätab kohus kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Võimaluse korral selgitab kohus, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kui seadusega teistsugust menetluskorda ette ei nähta. Kohus on seisukohal, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel on oma olemuselt omavalitsuse organisisesed vaidlused ega ole lahendatavad halduskohtumenetluse korras. PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-74-08 (p 12) märkinud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik PlanS § 26 lõike 1 tähenduses. Ta on asja otsustanud organi liige, seega samuti asja otsustajate hulgas. Tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajatel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavolikogu, mille liikmeks kaebaja kaevatava otsuse vastu võtmise ajal oli, detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjusel, et otsus on vastu võetud õigusvastase haldusmenetluse tulemusena, mh on vääralt rakendatud kaalutlusõigust ja rikutud põhjendamiskohustust ning kaebaja vastuväited planeeringule on jäetud arvestamata. Kaebaja on kohtule seega esitanud populaarkaebuse avalikes huvides. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses asjas õigus populaarkaebust kohtule esitada.

6. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi (kohaliku omavalitsuse volikogu) liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu kehtestamise otsust, mis teda isiklikult otseselt ei puuduta ning mille hääletamiselt ta end KOKS § 17 lõike 5 ja antud juhul Pärnu Linnavalitsuse põhimääruse § 20 lõike 6 alusel taandanud ei ole. Vallavolikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tulnuks lahendada KOKS-s sätestatud alustel. PlanS § 24 lõike 3 kohaselt kehtestab maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud detailplaneeringu kohalik omavalitsus. Kuigi PlanS § 26 lõikega 1 võimaldatakse planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada igal isikul ka avaliku huvi kaitseks, ei saa pidada seaduse mõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus planeeringu kehtestamise otsust võimaldatakse kohtus avaliku huvi kaitsmise alusel vaidlustada ka planeeringu kehtestaja koosseisus oleval isikul. Esitanud kaebuse avalike huvide kaitseks, on kaebaja tegutsenud KOKS §-st 17 lähtuvalt. KOKS § 17 lõike 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, valla või linna õigusaktidest ning vallavõi linnaelanike vajadustest ja huvidest. Eeltoodud huvisid saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. KOKS § 16 lõike 1 kohaselt valitakse volikogu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Seega määravad valimised erinevate huvigruppide esindatuse volikogus. Sellisest esindatusest tulenevaid, volikogu teatud liikmete huvidele mittevastavate otsuste ümbervaatamisega sekkuks kohus lubamatult kohaliku omavalitsuse kui valla/linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigusesse, võimesse ja kohustusse seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu vastavalt valimistulemustega determineeritud huvigruppide esindatusele. HKMS-ga ei võimaldata isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui ka vastustaja poolel.

M. S esineb praegusel juhul kohtus kaebajana. Samas on ta kohtus formaalselt esindatud ka vastustaja poolel, kuivõrd asja materjalidest ilmneb (toimiku II köide, lehed 89–91), et kaebaja ei ole end hääletamisest seoses erahuvidega taandanud. Seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks (nn organitüli). Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, vaid tuleb üldjuhul lahendada kohases haldusmenetluses. Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu vahelise vaidluse lahendamine oleks halduskohtus võimalik näiteks teenistusalastes küsimustes (palk, puhkused jne), kuna selleks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Kui vaidlus ei puuduta taolisi linnavolikogu liikme isiklikke huve ja subjektiivseid õigusi, vaid erinevate avalike huvide arvestamist volikogu otsuste tegemisel, ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Asjaolu, et kaebaja ei osale alates 10.04.2015 enam Pärnu Linnavolikogu töös (tema volikogu liikme volitused on peatatud), ei muuda esitatud kaebuse suhtes halduskohtu pädevust. Kaebaja osales volikogu liikmena kaevatava otsuse vastu võtmisel ning seetõttu ei ole kaebaja käsitatav igaühena PlanS § 26 lõike 1 tähenduses. Omakorda seetõttu ei muutu kaebaja volikogu liikmelisuse lõppemise tõttu sisesuhetest tekkinud vaidluse iseloom.

7. Avaliku võimu organi sisemist vaidlusküsimust olnuks kaebajal võimalik lahendada linnavolikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui kaebaja leidis, et volikogu tegevus ei olnud kooskõlas seadusega, saanuks ta taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud otsuste uuesti läbivaatamist vastavalt Pärnu linna põhimääruses sätestatud korrale (§ 50 lg 8) või pöörduda taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks kohaliku omavalitsuse tegevuse üle järelevalvet seadusega sätestatud korras (KOKS § 66 lg l, VVS § 84 p 10 ja § 85). Arvestades maavanema pädevuse piire (VVS § 85), on kaebajal tänagi veel võimalik vastava taotlusega maavanema poole pöörduda.

8. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus M. S kaebuse HKMS § 151 lg 1 punkti 1 kohaselt läbi vaatamata, kuivõrd halduskohtul puudub pädevus kohaliku omavalitsuse sisesuhetest tõusetunud vaidlust lahendada ning kaebus tulnuks tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel. Tulenevalt kaebuse läbi vaatamata jätmisest ei lahenda kohus asjas esitatud menetluslikke taotlusi, vaid jätab need läbi vaatamata.

9. Tasutud riigilõiv asjas tagastatakse vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 3. Toimiku I köite leheküljelt 45 ilmneb, et kaebuse eest tasus riigilõivu 15 eurot kaebaja nimel Suido Västra. Riigilõiv on 16.05.2014 tasutud Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011 viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu laekumist templiga maksekorraldusel kinnitanud. Riigilõiv tuleb tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist.

10. Kuivõrd kohus ei lahenda käesoleva määrusega asjas esitatud menetluskulude taotlusi ega määra praegusel juhul kindlaks menetluskulude jaotust, annab kohus vastustajale ja kolmandale isikule haldusasjas nr 3-14-50834 väljamõistmist nõutavate menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata M. S taotlus tõendi esitamiseks tähtaja andmiseks.

2. Jätta M. S määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-50834 muutmata.

3. Vastustajal ja kolmandal isikul tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud kulude hüvitamise soovi korral esitada ringkonnakohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 06.08.2015. Kaebajal tuleb menetluskulude väljamõistmise taotluste kohta esitada oma seisukoht hiljemalt 11.08.2015.

Riigikohtu 25.11.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada M. S vastuväide kohtu tegevusele. Tühistada Riigikohtu 01.10.2015 määrus. Lugeda M. S määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2015 määrusele haldusasjas nr 3-14-50834 tähtaegselt esitatuks.

2. Jätta M. S määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.