4-15-4110/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-4110

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-4110 (2315,15,004216) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.J, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristi Vares, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. D.J süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 6 (kuus) päeva.

2. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee

6/1 Tallinnas ning mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates D.J-ile Harju Maakohtu 02.09.2014 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 05.06.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse 5 kuud ja 16 päeva ärakandmisest või D.J-i kinnipidamisasutusest vabanemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 25.06.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

30.04.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1368153 nähtuvalt peeti 30.04.2015 kell 20.40

Keemikute 2 juures kinni D.J, kelle kontrollimisel indikaatorvahendiga andis indikaatorvahend positiivse tulemuse fentanüülile, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja toime pannud NPALS §-s

151 ettenähtud väärteo, kuivõrd on tarvitanud arsti ettekirjutuseta fentanüüli.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et kui tuvastati fentanüüli sisaldus, siis oli. Ise ei mäleta. Tegelikult oli kinni peetud pargis, kus küpsetatakse šašlõkki. Praegu kannab karistust XXX Vanglas, on jäänud üle nelja kuu. On esitanud määruskaebuse, tulemust veel ei ole. On karistatud rahatrahvidega, suur osa neist on tasumata. Pole millestki tasuda, trahvid on suured, ametlikku tööd ei olnud. Küsitud karistust peab normaalseks.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused ning tutvunud väärteotoimikuga s.h indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt kasutati menetlusaluse isiku kontrollimiseks indikaatorvahendit Rapid Stat, mis andis positiivse näidu fentanüülile. Lisaks sellele on samas protokollis fikseeritud joobeseisundile viitavaid muid tunnuseid: süstejäljed ja väikesed pupillid. Kuivõrd menetlusaluse isiku kontrollimine andis positiivse tulemuse fentanüüli tarvitamisele ning ka menetlusalune isik on tunnistanud väärteo toimepanemist, siis on menetlusalune isik tarvitanud fentanüüli, millise aine käitlemine on keelatud ning arst ei saa ka sellise aine tarvitamist ette kirjutada. Kuna fentanüüli käitlemine, sh tarvitamine on NPALS §

3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, siis on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona, sest menetlusaluse isiku tarvitatud aine puhul on tegemist NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja kantud ainega.

Kohtuvälinse menetleja esindaja asus seisukohale, et määrata karistuseks 6 päeva aresti.

NPALS § 151

sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Viimane kord karistati teda samalaadse väärteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 26.03.2015 otsusega 3 päevase arestiga. Eelnevalt on süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab menetlusalusel isikul sissetulekute puudumisele.

Seega jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Väärteoasja materjalidest ei ole võimalik teha järeldusi menetlusalusel isikule legaalse sissetuleku olemasolu kohta ka käesoleval ajal. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kergemaliigilist karistust ning peab vajalikuks mõista karistuseks aresti, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Karistuse määra valikul leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe süüteo toimepanemises, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning kohtu arvates peab see asjaolu tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga eelmine lühiajaline arest oma eesmärki ei täitnud, tuleb menetlusalusele isikule määrata arest, mille kestvus ületab eelmise otsusega mõistetud aresti pikkust.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/