3-14-53021/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna halduskohus

Kohtukoosseis

Hurma Kiviloo

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53021

Haldusasi

Netrella OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.11.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/021549-16 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebuse esitaja Netrella OÜ (registrikood 11454402)

esindaja Merle Järvala

vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Kaisa Jaaksaar

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Netrella

OÜ

kaebus

täielikult

rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle

avalikult teatavaks tegemisest 22.06.2015. a, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule

(HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka

juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi.

Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab

ringkonnakohus

(HKMS § 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil,

võidakse

see

lahendada

kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA, maksuhaldur või vastustaja) viis vastavalt MTA

14.01.2014 teatele nr 12.2-3/021549-1 läbi OÜ Netrella (edaspidi ka Netrella, kaebuse esitaja

või kaebaja) 2013. aasta novembri käibedeklaratsioonil (edaspidi ka KMD) ja tulumaksu,

sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil

(edaspidi ka TSD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli /II kd tl 5/, andes Netrellale

13.02.2014 korralduse nr 12.2-3/21549-2 selles osas dokumentide esitamiseks ja suulise teabe

andmiseks /II kd tl 10-11/ ning 08.04.2014 korralduse nr 12.2-3/21549-14 teabe andmiseks /II

kd tl 12/.

2. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud kajastas MTA 01.10.2014 kontrollaktis nr 12.2-3/021549-15 (edaspidi

Kontrollakt), millele Netrella esitas 27.10.14 eriarvamuse ja vastuväited /I kd tl 34-51/.

3. MTA koostas Netrellale 04.11.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/021549-16 (edaspidi

Maksuotsus), millega vähendati 2013. a novembri KMD-l sisendkäibemaksu kokku summas 25

234,33 EUR, määrati tasumisele maksustamisperioodi november 2013 eest täiendavalt

käibemaksu summas 25 699,57 EUR ning 2013 novembri TSD-l tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt kokku summas 21 859,75 EUR. Kokku määrati Maksuotsusega kaebajale

tasumiseks maksu 47 559,32 EUR /I kd tl 19-33/.

4.

04.12.2014 esitas Netrella OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse Maksuotsuse

tühistamiseks. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras Maksotsuse kehtivuse või

täitmise peatamist asjas lõpliku lahendi jõustumiseni /I kd tl 1-17/.

5.

11.12.2014 määrusega halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja samas jättis Netrella

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata /I kd tl 83-85/.

6.

30.01.2015 esitas MTA kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /I kd tl 112-116/.

7.

13.02.2015 määrusega halduskohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /I

kd tl 181/.

8. Pooled esitasid oma täiendavad seisukohad järgmiselt: 04.05.2015 Netrella OÜ /I kd tl

183-191/ ja 22.05.2015 MTA /II kd tl 1-4/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Netrella Maksuotsusega ei nõustu ja leiab, et tegemist on õigusvastase

dokumendiga, mis sisaldab valesid seisukohti ja rajaneb revidendi ekslikel järeldustel. MTA ei

ole arvestanud, aga ei ole ka sisuliselt ümber lükanud Netrella poolt 27.10.14 eriarvamuses

esitatud seisukohti, kuigi kaebaja vastuargumendid on vaidluses määrava tähendusega. Kaebaja

taotles eriarvamuses muuhulgas maksutoimiku väljastamist ja sellega tutvumiseks mõistliku aja

andmist enne koormava haldusakti koostamist. Toimiku MTA küll väljastas, aga tutvumiseks

aja andmisest keeldus. Keeldumine ei ole kaebaja arvates päris kooskõlas haldusmenetluse

seaduse (edaspidi ka HMS) §-s 40 sätestatuga.

Oma seisukohti põhjendab OÜ Netrella alljärgnevalt:

1. Veoki ja haagise soetamisega seotud asjaolud. Kontrollaktis ja Maksuotsuses on kirjas, et

2013 Netrella sisendkäibemaksu arvestuse väljavõttest nähtub, et november 2013 on OÜ-lt

ADOBE KINNISVARA soetatud veok Volvo FH 12 ja haagis SVF 8000 kokku summas 44

000 EUR (sh käibemaks 7333.33 EUR). Maksuotsuses on tuginetud muuhulgas 08.04.2014

Netrella juhatuse liikme Aimar Talvari 08.04.2014 selgitustele, kus juhatuse liige on kinnitanud

veoki ja treileri soetamist Adobe Kinnisvara OÜ-lt /II kd tl 13-16/. Maksuotsusest nähtub, et

veoki ja haagise soetas Netrella 44 000 EUR eest, kuid müüs selle edasi Tallchart OÜ-le 40

200 EUR eest. Juhatuse liige selgitas, et ostuhinna määrab tavaliselt OÜ Tallchart. Adobe

Kinnisvara OÜ on 26.11.2013 väljastanud Netrellale veoki müügiarve nr 2013057 /I kd tl 66/.

Kontrollimenetluses on tuvastamist leidnud see, et vaidlusalune veok ja haagis on reaalselt

soetatud Taanist. Revidendile on kolmas isik Swedbank AS väljastanud Adobe Kinnisvara OÜ

arvelduskonto väljavõtte perioodil 01.11.2013 – 30.11.2013 /I kd tl 122-123/. Sellest on

selgunud, et Adobe Kinnisvara OÜ tasus veoki ja haagise eest pangaülekandega 26.11.2013

Scania Danmark A/S esindusele veoki eest 23500 EUR ja 27.11.2013 haagise eest Scanovo

Traks Danmark A/S-le 9450 EUR. Maksuhaldur on tuvastanud, et Adobe Kinnisvara OÜ tasus

veoki ja haagise eest Taani ettevõtetele pangaülekandega kokku 32 930 EUR. Maksuotsuse lk 3

ja 4 märgib maksuhaldur ka seda, et pangakonto väljavõttest nähtub, et Netrella OÜ tasus

Adobe Kinnisvara OÜ-le 26.11.2013 veoki eest 30 800 EUR ja 27.11.2013 haagise eest 13 200

EUR. Kokku tasus Netrella Adobele 44 000 eurot. Netrella on jätkuvalt seisukohal, et

maksuhalduri märkus, et raha laekus enne Netrellalt ja seejärel on tasutud Taani äriühingule, ei

oma maksustamise seisukohast tähendust ega anna alust täiendava maksu määramiseks.

Maksuotsuses on leitud, et see asjaolu peaks näitama tehingu „finantseerimist“ Netrella poolt.

MTA kinnitab, et tema valduses on 27.11.2013 Tallchart OÜ ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel

sõlmitud haagise müügileping ja 29.11.2013 sõlmitud veoki müügileping. Hilisemalt on

Netrella esindaja esitanud MTA-le korrektselt vormistatud müügilepingud, kuna selgus, et OÜ

Tallchart poolt oli müügileping valesti vormistatud.

MTA märgib, et ei ole saanud täiendavaid selgitusi Adobe Kinnisvara OÜ-lt ega vajalikke

dokumente, sest äriühingut Eestis esindanud advokaadi sõnul varastati äriühingu

raamatupidamisdokumendid ning neid ei ole võimalik esitada. Samas ei selgu, milliseid 2013. a

novembrikuu tehinguid puudutavaid dokumente võiks käesolevas menetluses kontrollimiseks

veel esitada või milliseid selgitusi saaks asja kohta anda alates 24.01.2014 (ligikaudu 2 kuud

pärast kontrollitavat perioodi) juhatuse liikmeks saanud Sergeijs Maslakovs. Ühestki

Kontrollakti väitest ei nähtu, et uuel juhatusel liikmel võiks olla seoseid novembris 2013 tehtud

veoki ja haagise tehinguga. Maksuotsusest selgub, et ega MTA ei soovigi uue juhatuse liikme

selgitusi novembris 2013 toimunud tehingu kohta, vaid pigem Adobe Kinnisvara OÜ

raamatupidamisdokumente, sealhulgas kontrolliperioodist välja jäävaid (jaanuar 2014)

dokumente. Netrella arvates aga Kontrollakti ja Maksuotsuse väited ja viited Adobe Kinnisvara

OÜ uuele juhatuse liikmele mingisugust sisulist tähendust novembrikuu tehingu osas ei oma.

Kontrolliperioodil, s.o. 2013 novembris juhatuse liikmeks olnud Aimar Talvar on oma

seletused andud. Iseasi on nende seletuste meeldimine revidendile.

Adobe Kinnisvara OÜ kustutati 23.03.2014 käibemaksukohustuslaste registrist (edaspidi

KMKR), sest äriühing ei tõendanud oma ettevõtlust ega esitanud nõutud dokumente, äriühingu

juhatuse liikmega ei olnud võimalik saada kontakti. Kontrollitaval perioodil, s.o. novembris

2013 oli Adobe Kinnisvara OÜ käibemaksukohustuslaste registris ning MTA kustutas selle

registrist Netrella maksukontrolli läbiviimise ajal (kontrolli alustati 14.01.2014). MTA pöördus

krediidiasutuste poole ja sai enda valdusesse Adobe Kinnisvara OÜ arvelduskontode

väljavõtted.

Kaebaja viitas eriarvamuses, et Kontrollakti pinnalt jääb selgusetuks milliste perioodide Adobe

Kinnisvara OÜ väljavõtteid MTA analüüsis, akti lk 5 järeldub, et üksnes 2013 novembri osas.

Sama on olukord Maksuotsuse pinnalt. MTA küll väidab, et uuris ja kontrollis Adobe

Kinnisvara OÜ majandustegevust tõendite kogumina, aga Maksuotsuses on analüüs üksnes

2013 novembri pangakontode kohta. Teisi tõendeid selle väite kinnitamiseks Maksuotsusest ei

nähtu. Ega teisiti see ei saaks ka olla, sest maksumaksjale teadaolevalt kontrolliski MTA üht

maksustamisperioodi, s.o. 2013 a novembrit.

Netrella arvates on Maksuotsuses tehtud tõendamata järeldus, et arvelduskontode väljavõtete

kohaselt on Adobe Kinnisvara OÜ oma olemuselt ettevõte, millel puudus iseseisev reaalne

majandustegevus. Esiteks, et selline järeldus oleks tõsiselt võetav ja tõendatud, pidanuks MTA

kontrollima ka teisi äritegevusega seotud asjaolusid, mitte lähtuma üksnes pangakontol

kirjeldatud ühe kalendrikuu liikumisest. Teiseks, Kontrollakti lk 5 on loetletud MTA

järeldused, mis tuginevad üksnes 2013 novembri pangakontodele. Ettevõtluses tavapäraselt

võivadki pangakontode eri aegade väljavõtted olla erinevad ning ühe kuu analüüsi põhjal ei saa

kindlasti väita, et reaalset majandustegevust ei toimu. Adobe Kinnisvara OÜ on registrisse

kantud 22.12.1999 a ehk käesolevaks ajaks tegutsenud ligikaudu 15 aastat ning täiesti

meelevaldne on MTA ühe kuu pangakontodele tuginev väide, et ettevõttel puudus iseseisev

majandusvõimekus. Seda seisukohta ei lükka ümber ka MTA Maksuotsuses esitatud arvamus,

et kummastav on 15 a toiminud ettevõtte võõrandamine. Kolmandaks, revidendi enda

järeldustest nähtub (Kontrollakti lk 5), et novembris on Adobe Kinnisvara OÜ teiselt

arveldusarvelt kantud raha üle 7050 EUR s.o. ettevõtte arvel oli novembris 2013 raha; kuigi

revident püüab jätta muljet, et ettevõttel puudus ka raha. Kui raha kantakse edasi teistele

äriühingutele või võetakse välja sularahas, siis on võimalik kontrollida laekumiste ja

sularahatehingutega seonduvat, aga ei ole võimalik väita, et ettevõttel puudus majandustegevus

üldse. Maksuotsuses on MTA sisuliselt ju nõustunud sellega, et raha laekumisel teisele

juriidilisele isikule muutub see saaja varaks.

Maksuotsuse lk 7 on MTA väitnud, et tal puudub igasugune teadmine, kas Adobe Kinnisvara

OÜ november 2013 käibedeklaratsioonile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele. Tõsise

kahtluse deklareeritud andmete õigsuse kohta annab ka arvelduskonto väljavõte, millelt ei

nähtu ühtegi eesti-sisest soetust. Samas kinnitab pangakonto väljavõte ju veoki ja haagise

soetust Taanist. Nii Kontrollakt kui Maksuotsus (lk 3 jj) kinnitavad, et kaup oli reaalselt olemas

ja see soetati Taanist, st vaidlusaluse tehingu puhul on tuvastatud, et kaup liikus Taanist

Eestisse.

Kontrollimenetluses on suulisi selgitusi andnud OÜ Karlogistik juhatuse liige Karel Kivistik /I

kd tl 133-134/. K. Kivistiku seletustega on leidnud kinnitust fakt, et Taani äriühingutelt ostis

veoki ja haagise OÜ Adobe Kinnisvara ning veok oli Adobe Kinnisvara omandis. K. Kivistik

on selgitanud ka, et müügiga seonduv suhtlus toimus Adobe Kinnisvara OÜ ja Scania Taani

esinduse vahel. Isik on kinnitanud ka seda, et temale anti Taanis üle Adobe Kinnisvara OÜ ja

Scania esinduse originaalarved ning et veoki hind vastas turuväärtusele. MTA ei ole

Maksuotsuses seda fakti veenvalt ja usutavalt ümber lükanud. Maksuotsuses on väide, et MTA

on seisukohal, et K. Kivistikul ei olnud vahet, kellelt ta veoki ja haagise soetab. MTA arvates

isiku hinnangu selle kohta, et veok ja haagis müüdi Adobe Kinnsivara OÜ-le, on kujundatud

suures osas sellest, et Taani äriühingud väljastasid arved Adobe Kinnisvara OÜ-le. MTA leiab

veel, et K. Kivistik lähtus dokumentidest, kuid see ei tähenda seda, et dokumentidel nähtuvaid

tehinguid ei saaks tulenevalt tegelikest asjaoludest ümber hinnata. Netrella MTA sellise

loogikaga kuidagi nõustuda ei saa. K. Kivistik on oma 20.03.2014 suulistes seletustes

muuhulgas kinnitanud järgmist: „Adobe Kinnsivara OÜ ja Scania esindus Taanis suhtlesid

omavahel e-posti teel“; Tallchart pidi olema ainult finantseerija, kuid finantseerija muutus ja

veoki eest tasus Adobe Kinnisvara OÜ“; „Adobe Kinnisvara OÜ saatis haagise müügi firmale

samuti vajalikud dokumendid ja tasus arve“. Kaebaja arvates kolmanda isiku seletused selgelt

toetavad seisukohta, et veoki ja haagise soetas Taanist Adobe Kinnisvara OÜ.

Menetluses on seletusi andnud ka Tallchart OÜ juhatuse liikmed Andres Kulm ja Gert Pagel /I

kd tl 124-125/, kes kinnitasid sõiduki soetamist Netrellalt ning selgitasid, et hinnanguliselt on

Tallchart OÜ soetanud Netrellalt ligi 50 sõidukit. Isikud selgitasid ka seda, et tulenevalt

turusektorist ei saa iga äriühing otse tehasest kaupu (rasketehnikat) osta ning seega oligi

Tallchart OÜ-l mõistlikum ja soodsam soetada veok ja haagis Netrella vahendusel. Tallchart

OÜ endine juhatuse liige Toomas Tammiste on maksuhaldurile selgitanud, et veoki ja haagise

müügitehinguni jõuti novembris 2013 seetõttu, et potentsiaalne klient OÜ Karlogistik soovis

neilt osta veokit.

Kontrollakti p-s 1.2.7 on maksuhaldur esitanud asjaolud, mis revidendi hinnangul on

vastuolulised ja tõendamata. Netrella esitas eriarvamuses nendele väidetele vastuväited, mida

MTA Maksuotsuse koostamisel kaebaja arvates põhjendamatult ei arvestanud. Kaebaja jääb

kõigi varasemate vastuväidete juurde.

a) veoki ja haagise valdus. Maksuhaldur heidab Netrellale ette seda, et A. Talvari antud

selgitused veoki ja haagise kohta on vastuolus Tallchart OÜ juhatuse liikmete selgituste ja

Karlogistik OÜ juhatuse liikme selgitustega. Seejuures ei sea MTA kahtluse alla veoki ja

haagise olemasolu ning nende soetamist Taani äriühingutelt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

§ 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Müügilepingu olulised tingimused on antud juhtumil täidetud.

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt käive on kauba võõrandamine ja

teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 sätestab, et käive on tekkinud või teenus

on saadud päeval, mil esimesena tehti näiteks üks alljärgnevaist toiminguist:1) kauba ostjale

lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest

osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Adobe

Kinnisvara OÜ-l tekkis käive kauba kättesaadavaks tegemisest ja kauba eest Netrellalt makse

laekumisel. Maksustamise seisukohast on oluline, et Adobe Kinnisvara OÜ-l tekkis Eestis

käive, kuna on tõendatud, et ta müüs Netrellale edasi Taanist soetatud kauba. Kontrollaktis on

asjatu etteheide, et Netrella ega tema volitatud esindaja ei ole esitanud lisatõendeid, mis viitaks

sellele, et veok ja haagis olid Netrella valduses. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-25-13

selgitanud, et kui maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et tehing oli ettevõtlusega

seotud, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õigustatud. Samas on viidatud

ka otsusele asjas nr 3-3-1-3-09 ja leitud, et sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja

teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse

kaupa või teenust kasutama. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel pole oluline, kas ostja on

tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses. Mahaarvamine on lubatud, kui

tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Käibemaksu

kumuleerumist tuleb vältida ning seda küsimust on analüüsinud Riigikohus asjas nr 3-3-1-21-

03 (p 18).

MTA on Maksuotsuses märkinud, et Adobe Kinnisvara OÜ-l pidanuks küll tekkima

maksustatav käive, aga menetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et Adobe Kinnisvara OÜ

tehinguahelasse lisamise ainsaks eesmärgiks sai olla vaid Netrella OÜ-le maksueelise

tekitamine. MTA tugineb sellele, et tal ei ole olnud võimalik kontrollida Adobe Kinnisvara OÜ

novembrikuu käibedeklaratsiooni õigsust. Ka selle MTA loogikaga ei ole võimalik nõustuda.

KMS § 2 lg 5 järgi võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise

riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna,

sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine sama seaduse tähenduses on ka

kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel,

milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu

lõppemise korral. Omandi üleandmiseks piisab võõrandaja ja omandaja vahelisest

kokkuleppest omandi ülemineku kohta (AÕS § 92 lg 2). Veoki ja haagise valduse sai Netrella

Eestis Adobe Kinnisvara OÜ-lt, mistõttu ei ole võimalik seda tehingut pöördmaksustada.

b) Tasumine. MTA arvates on A. Talvar andnud eksitavad seletusi veoki ja haagise tasumise

kohta ning seletus on vastuolus tegelike asjaoludega. Netrella juhib tähelepanu sellele, et

tuvastamist on leidnud, et Adobe Kinnisvara OÜ soetas veoki ja haagise Taani äriühingutelt.

Veoki ja haagise olemasolu ja soetust Taanist MTA kahtluse alla ei sea. Olemas on arved ja

nende alusel on Adobe Kinnisvara Taani äriühingutele ka tasunud. Revident on püüdnud

koostada mingisuguse skeemi, mille kohaselt soetas Netrella veoki ja haagise Taanist „läbi

Adobe Kinnisvara OÜ“. MTA mõttekäiku aga ei toeta kogutud tõendid, sealhulgas eelkõige

Taani äriühingute arved ja pangakonto kaudu tehtud maksed. Kogutud tõenditega vastuolus on

ka sellest tehtud järeldus näiliku tehingu osas. Maksuotsuses on kaebaja arvates põhjendamatult

üle tähtsustatud üht A. Talvari poolt öeldud lauset, et OÜ-l Netrella puudusid tehingu tegemise

ajal vajalikud rahalised vahendid.

c) veoki ja haagise leidmine. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et veoki ja haagise leidmisega

seonduvad asjaolud ei ole maksustamise seisukohast määrava tähendusega. Tõendatud on, et

kauba soetas Adobe Kinnisvara OÜ Taanist. MTA jääb Maksuotsuses aga vastupidisele

seisukohale leides, et veoki ja haagise leidmise kohta on menetluses antud vastuolulisi selgitusi

ning need asjaolud on olulised tehingute ümber hindamisel. Kaebaja sellega ei nõustu, K.

Kivistiku seletustest on jälgitavalt võimalik välja lugeda, kuidas Adobe Kinnisvara OÜ suhtles

otse Taani poolse müüjaga ning oli selle tehingu pooleks.

d) veoki ja haagise ostu-müügilepingud. Kontrollaktist nähtub, et MTA valduses on veoki ja

haagise ostu-müügilepingud, mis on koostatud Maanteeameti tüüpblanketile. MTA väitis

Kontrollaktis, et momendil jääb ebaselgeks, miks on esialgsed Maanteeametisse esitatud

dokumendid koostatud Adobe Kinnisvara OÜ ning Tallchart OÜ vahel kui nende dokumentide

sisu ei vastanud reaalsele majandustehingule, siis miks allkirjastas need A. Talvar. MTA

arvates näitavad lepingud seda, et Netrella on veoki ja haagise tehingusse kaasatud alles pärast

seda, kui veok ja haagis Maanteeametis arvele võeti. See väide aga välistab üldse MTA

hüpoteesi, et veoki ja haagise soetas Netrella Taanist. Samas, Kontrollaktist ja Maksuotsusest

nähtub, et A. Talvar on esitanud õiged lepingud.

Netrella ei nõustu veoki ja haagise OÜ-lt Adobe Kinnisvara soetuse kohta Kontrollaktis ja

Maksuotsuses tehtud järeldustega. MTA on Maksuotsuses (lk 12) asunud seisukohale, et

Netrella ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel on toimunud näilik tehing MKS § 83 lg 4 (varjatud

tehing) mõistes ning veoki ja haagise tegelikeks müüjateks Netrellale on Taani äriühingud.

Kaebaja märkis eriarvamuses, et esimene vasturääkivus järelduses seisneb juba selles, et

Kontrollaktis endas on selgelt kirjas (lk 9), „Taani äriühingud ei ole küll arvete alusel müünud

veokid ja haagist otse Netrella OÜ-le, vaid Adobe Kinnisvara OÜ-le, kuid kogutud tõendid

viitavad sellele, et Netrella OÜ-l olid olemas kõik eeldused soetada kaup otse Taanist“.

Mingisugused revidendi oletused ja majanduslikud eeldused ei ole piisavad tehingute ümber

hindamiseks. Et maksumaksjal oli eesmärk moonutada tehingu vormi maksueelise saamiseks,

peab tõendama maksuhaldur. Riigikohus on rõhutanud (3-3-1-79-11), et sellise eesmärgi

tõendamiseks peab maksuhaldur tuvastama maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused

tehingu tegemisel (3-3-1-23-09, p 15). Riigikohus on ka rõhutanud, et maksude tasumisest

kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (3-3-1-62-06, p

13). Netrellal puudus igasugune tahtlus mingit tehingut varjata nii, nagu seda on püütud näidata

Maksuotsuses.

MTA leidis, et Adobe Kinnisvara OÜ ja Netrella OÜ vaheline tehing oli näilik ja kuulub

maksustamisele lähtuvalt maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg 4. See paragrahv

sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise

tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Kaebaja viitas eriarvamuses sellele, et Kontrollaktis puudub selgitus sellest, kas MTA peab

tehingut teeseldud või varjatud tehinguks. Maksuotsuses on leitud, et tegemist on MTA arvates

varjatud tehinguga, sest kauba ostu püütakse näidata mitte otse Taani äriühingutelt, mis

võimaldab Netrellal sisendkäibemaksu suurendada, mitte aga pöördmaksustada. Samas, MTA

ei tugine ka väitele, et Adobe Kinnisvara OÜ oleks jätnud 0% määraga kauba soetuse

deklareerimata. KMS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup

toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist,

teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei

ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

Täiesti meelevaldne on Maksuotsuse (lk 12) väide, et Netrella poolt kantud summad liikusid A.

Talvarile tagasi. Ekslik on ka MTA seisukoht, et seda küll tõendada ei saa, aga piisab

motiveeritud seostest ja kahtlustest. Maksuotsus peab rajanema maksumenetluses kogutud ja

uuritud tõenditel, mitte oletustel ja kahtlustel.

Viitega TsÜS § 89 lg 1 ja 3 sätetele kaebaja sedastab, et seega on tehing näilik, kui mõlema

poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Näiliku tehingu olemusse kuulub

tehingu teinud isikute eesmärk jätta kolmandatele isikutele tehingu sisust ekslik mulje. Antud

juhtumil on välistatud, et Netrellal oleks olnud mingisugune tahe või kokkulepe Taani

äriühingutega või Adobe Kinnisvara OÜ-ga, et tegelikkuses soetab Taanist kaupa Netrella.

MTA väidab Maksuotsuses, et „kauba ostu püütakse näidata Eesti äriühingult“ (Adobe

Kinnisvara OÜ), mitte otse Taani äriühingult. Sellise lähenemise kohaselt pidanuks Netrella

ostma kauba Taani äriühingutelt eesmärgiga vältida sisendkäibemaksu ja tagastusnõude

suurendamist. Skeem aga jääb siinkohal poolikuks, sest sellisel juhul tuleks ümber

kvalifitseerida ka Taani äriühingute ja Adobe Kinnisvara OÜ vahelised tehingud ning Taani

äriühingutel tuleks tagastada OÜ Adobe Kinnisvara poolt tasutud raha ning saada tagasi veok

ja haagis. Tehingut Taani äriühingutega MTA ju ümber hinnanud ei ole. Kui Adobe Kinnisvara

OÜ soetas Taani äriühingutelt kaupa, siis ei saa öelda, et see kaup tuli tegelikkuses müüa

hoopis

Netrellale.

Netrella

hinnangul

on

revident

läinud

liiale

näiliku

tehingu

konstrueerimisega, sest arved ja kaup on Taani äriühingutelt Adobe Kinnisvara OÜ-le

kättesaadavaks tehtud ja viimane on nende eest ka tasunud. Maksuõiguslikult ei saa nõustuda

Kontrollakti lk 10 esitatuga, et Netrellal on õigus deklareerida haagise ja veoki soetus

ühendusesisese soetusena (ehk pöördmaksustada). Seejuures ei sea MTA kahtluse alla Adobe

Kinnisvara OÜ poolt Taani tehtud makseid kauba soetamisel. Kui MTA leiab, et Taani

äriühingute ja Adobe Kinnisvara OÜ vahelise tehingud olid näilised (tühised mingil põhjusel),

siis tekib Taani äriühingutel ka arvete tühistamise ja kauba Taani tagastamise nõudeõigus.

Maksuotsuses on MTA kaebaja sellekohasele seisukohale vastanud järgmist: „Nii Adobe

Kinnisvara OÜ-l, Netrella OÜ-l kui ka Taani äriühingutel on õigus vastavad toimingud ka teha.

Ümberkvalifitseerimiseks ei ole meil antud juhul põhjust, kuna väidetava müüja Adobe

Kinnisvara OÜ maksukohustus tekib KMS § 38 lg 1 teisest lausest, sest Adobe Kinnisvara OÜ

on väljastanud arve, millele on märgitud käibemaks seaduse nõudeid eirates. Näiliku tehingu

puhul on müüjal õigus väljastatud arve tühistada ning pooltel on jätkuvalt õigus tehingu alusel

saadu tagastada“. Selline seisukoht on nii õiguslikult vaieldav kui ka faktiliselt võimatu.

Maksuotsusest nähtub, et kaup on edasi võõrandatud ja kauba olemasolus vaidlus ju puudub.

Väide, et veoki ja haagise soetustehingud toimusid Netralla rahalistest vahenditest, ei vasta

tegelikkusele. Kui Netrella tasus esitatud arvete alusel müüjale ja see raha laekus müüja

(Adobe Kinnisvara OÜ) arvele, siis sai sellest Adobe Kinnisvara OÜ vara. Selle kaebaja

väitega on MTA Maksuotsuses isegi nõustunud.

Sarnaselt Kontrollaktile on ka Maksuotsuses vastuolud. Esmalt on väidetud, et tehingut

finantseeris Netrella, st kandis raha Adobe Kinnisvara OÜ arvele enne selle edasi maksmist

Taani. Teisalt väidetakse, et Netrella kaasati alles hiljem tehinguahelasse. Juba see vastuolu

viitab, et MTA ei ole endale lõpuni selgeks teinud, millist konkreetset tehingut ta näilikuks

peab ja soovib ümber hinnata.

Riigikohtu varasemas praktikas on olnud valdav seisukoht, et sõltumata asjaolust, kas tegemist

oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt

käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus

sisendkäibemaks maha arvata. Seda seisukohta on Riigikohus mõnevõrra muutnud lahendis nr

3-3-1-46-11. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-46-11 märkinud järgmist: „MKS § 83 lg 4

sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise

tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Seega

saab MKS § 83 lg-t 4 kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või

teeseldakse tehingu toimumist üldse (tehingut pole toimunud ning soovitud on üksnes jätta

muljet tehingu olemasolust). Kohtuasjas nr 3-3-1-67-09 leidis kolleegium, et MKS § 83 lg 4

kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist (otsuse p 18) ning

kohtuasjades nr 3-3-1-52-09 ja nr 3-3-1-59-09 selgitas kolleegium, et maksueelis tähendab

seda, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse (otsuste p-d 19). Maksueelis on vaja

tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut pole üldse

toimunud, siis jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata. Kui näilik tehing tehakse teise

tehingu varjamiseks, tuleb tuvastada, mille poolest varjatud tehingu tegelikule majanduslikule

sisule vastav maksustamine erineb selle tehingu maksustamisest, millena lepingupooled

tehingu vormistasid. /…/ Samas on maksuhalduril õigus jätta ka näiliku tehingu korral

erandlike asjaolude ilmnemise korral või otstarbekuse kaalutlustest lähtuvalt poolte

käibemaksuarvestus korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu

mahaarvamisele. Selline otsus on õiguspärane näiteks siis, kui on alust eeldada, et müüja ei

paranda esitatud arvet ja ei taotle näiliku tehingu alusel saadud käibemaksu tagastamist riigilt

(näiteks põhjusel, et äriühing on likvideeritud) või kui on alust arvata, et ostjal ei ole võimalik

alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada (nt müüja on pankrotistunud)”. Isegi, kui

lähtuda MTA hüpoteesist (millega Netrella mingil juhul ei nõustu), et tegemist oli näiliku

tehinguga, ei ole Netrellal võimalik saada tagasi Adobe Kinnisvara OÜ-lt makstud käibemaksu.

MTA on ise selle ettevõtte KMKR-st kustutanud ning ei ole eluliselt usutav, et tal oleks

võimalik esitada riigile käibemaksu tagastamise nõude. Kaebaja arvates ei ole MTA

Maksuotsuses seda seisukohta ümber lükanud. MTA leiab, et pettuste toimepanemisel on

väidetavad müüjad kustutatud tihti pärast tehingute tegemist käibemaksukohustuslaste registrist

ning see ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, millele on Riigikohus viidanud. Kaebaja on

jätkuvalt seisukohal, et Riigikohtu lahendeid silmas pidades tulebki MKS § 83 lg 4

kohaldamisel sisendkäibemaksu puhul arvestada vastava maksu erisustega. Käibemaksu objekt

on kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel

jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada arve ning tal

tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Antud juhul on MTA müüja

Adobe Kinnisvara OÜ maksukontrolli läbi viimise ajal KMKR-st kustutanud. OÜ-le Netrella

arve esitamise (26.11.2013) ajal oli Adobe Kinnisvara OÜ aga veel käibemaksukohustuslaste

registris ning käibemaksu arvestuse osas ei ole müüjale etteheiteid tehtud. Maksuotsuses on

vaid sedastus (lk 7), et MTA-l puudub igasugune teadmine, kas Adobe Kinnisvara OÜ

november 2013 KMD-le deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele.

Lahendis nr 3-3-1-17-13 on Riigikohus andnud juhise, et kui maksuhaldur soovib tugineda

näilikule tehingule, siis tuleb tuvastada, kas vaidlusaluste tehingute pooled leppisid kokku, et

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi (tegelikult tehingut polegi) või

varjati koos tehingut. Praegusel juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. MKS § 83 lg 4

kohaldamist ja selleks olulisi asjaolusid on Riigikohus selgitanud ka lahendites 3-3-1-23-12 ja

3-3-1-46-11. Nii Kontrollakt kui Maksuotsus on kaebaja arvates vastuolus MKS § 83 lg 4

kohaldamise praktikaga. Maksuotsuses on väide, et Netrella ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel oli

näilik tehing. Samas ei ole kajastatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Taani äriühingutelt

soovis veokit ja haagist osta Netrella. See eeldaks kokkulepet Taani äriühingute esindajatega, et

vormistada tehingu pooleks hoopis Adobe Kinnisvara OÜ, eesmärgiga varjata Taani

äriühingute ja Netrella vahelist tehingut.

2. Kardimootori soetamise tehingud Arellerson OÜ-ga. Maksuotsuses on käsitletud Netrella

poolt 29.11.2013 OÜ-lt Arellerson arve nr 001/2013 alusel soetatud kardimootorid summas 39

000 EUR. MTA leiab, et see arve ei kuulu Netrella 2013 novembri sisendkäibemaksu

arvestuses kajastamisele. Netrella sellega ei nõustu ning seaduslik esindaja on tehingu

toimumist ja kauba kättesaamist kinnitanud. Kaup müüd edasi Läti spordiklubile SK Steinerts

RT summas 31 738 EUR.

Kardimootorite müüja Arellerson OÜ juhatuse liige kinnitas, et äriühingule oli tehing

majanduslikult mõistlik, sest teenis tulu, kokku 200 EUR. Teenitud tulu eest tasuti Maksu- ja

Tolliametile maksud ning kanti teised äriühingu kulutused. Müüja Arellerson OÜ juhatuse liige

on 11.04.2014 seletuses ka kinnitanud järgmist: „Minu jaoks oli tehingul pisikene sisu olemas

ja ta ei nõustu sellega, et majanduslik sisu puudus“; „Ma nägin kaupa ka. Saan kinnitada seda,

et kaup on reaalselt olemas olnud ning olen seda ka näinud“; „majandustegevus sellel hetkel

toimus ja oli plaan, et see ka jätkub, seega ei saa kindlasti väita, et tehing oleks toimunud

Netrella OÜ ja OÜ Adobe Kinnisvara vahel“ /I kd tl 160-161/.

Oluline on, et MTA Kontrollaktis ega sisuliselt ka Maksuotsuses ei vaidlusta kauba, s.o.

kardimootorite olemasolu ja nende edasimüüki Läti äriühingule. On olemas arved ja müük

nähtub MTA andmebaasidest /I kd tl 173-175/. Kuigi Maksuotsusesse on lisandunud väide

teeseldud tehingust, on kauba olemasolu Kontrollaktiga (lk 12) tuvastatud.

MTA on Kontrollaktis asunud seisukohale, et Adobe Kinnisvara OÜ, Arellerson OÜ ja Netrella

vahel esines näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõistes, millega taheti varjata tundmatu kolmanda

isiku ja Netrella vahelist tehingut. Netrella sellega ei nõustunud ja esitas omapoolsed

vastuväited eriarvamuses. Esiteks, Netrellale kauba müünud Arellerson on arvestanud ja

tasunud tehingult käibemaksu. Tõendatud ei ole näiliku tehingu tunnused ja käibemaksuga

maksustamise eripärast tulenevalt ei saa seda topelt arvestada ja sisse nõuda ostjalt. Järelikult ei

ole võimalik rääkida ka maksueelise saamisest. Teiseks, ei oma maksustamise seisukohast

tähendust, et müüja teenis sellelt tehingult 200 EUR kasumit, mille MTA arvates oleks pidanud

teenima Netrella. Seda, kas ja kui palju saab vahendaja tehingust kasumit, on poolte endi

otsustada. Kasumi saamine aga toetab seisukohta, et tehingul oli reaalne majanduslik sisu.

Käibemaksuga maksustamise seisukohalt on oluline kaupade võõrandamisele ja teenuste

osutamisele suunatud majandustegevus, mitte aga näiteks kasumi saamise eesmärk. Kaupade

võõrandamine iseseisva kaubandustegevuse käigus tähendab ka seda, et soetatud kaup müüakse

hiljem edasi ning seejuures puuduvad soetamise hetkel tõendid võimalik tarbimise kohta

(Riigikohtu seisukoht 3-3-1-3-09). Kolmandaks, Kontrollaktis ega Maksuotsuses ei ole

tuvastamist leidnud MTA väide, et Adobe Kinninsvara OÜ kaasati tehingusse maksueelise

saamiseks vältimaks pöördmaksustamist. Millele tuginedes revident üldse arvab, et

tehinguahelas oleks pidanud kohaldama ühendusesisest pöördmaksustamist, Kontrollaktist ega

Maksuotsusest ei selgu. Jääb mulje, et Maksuotsuses on MTA sellest seisukohast isegi

loobunud.

Maksuotsuses ega Kontrollaktis ei ole selgelt välja toodud ka seda, millised tehingud siis MTA

arvates näilikud olid. Kas Adobe Kinnisvara OÜ ja Arellerson OÜ vaheline kardimootorite

müügitehing või Arellerson OÜ ja Netrella vaheline müügitehing. Kui MTA arvates on näiline

ka Adobe Kinnisvara ja Arellerson vaheline tehing, siis peaks maksuotsusest nähtuma ka nende

äriühingute võimalik maksueelis.

Maksuotsuses on väide, et Netrella ei soetanud Arellerson OÜ-lt kaupa seetõttu, et Arellerson

OÜ ei saanud kaupa soetada Adobe Kinnisvara OÜ-lt, kuna Adobe Kinnisvara OÜ ei ole

omakorda kaupa soetanud ja selles tehinguahelas puudus kaup. See väide on otseses ja karjuvas

vastuolus Kontrollaktiga (lk 12), kus MTA kinnitab, et kauba olemasolu ja edasi võõrandamine

Lätti on tuvastatud ja selles vaidlus puudub. Samasugune vastuolu Kontrollaktiga on ka tehingu

ümber hindamise osas. Kontrollaktis leidis MTA, et Arellersoni ja Netrella vaheline tehing oli

varjatud tehing, Maksuotsuses on asutud seisukohale, et tegemist on teeseldud tehinguga.

Sealjuures kauba olemasolu MTA ikkagi tunnistab. Kokkuvõtvalt MTA ei ole ka ise lõpuni

selgeks teinud, kas tema hinnangul oli siis tegemist teeseldud või varjatud tehinguga. Kaebaja

arvates mitte kummagi variandiga, sest kauba olemasolu ja soetamine Arellerson OÜ-lt on

tõendatud. Müüja on tehingult tasunud ka käibemaksu.

3. Reklaamteenuste soetamine OÜ-lt Adobe Kinnisvara. Kontrollaktis on käsitletud Adobe

Kinnisvara OÜ-lt soetatud reklaamteenust, mille eest on Netrellale 30.11.2013 esitatud arve nr

2013064 kokku summas 68 400 EUR. MTA leidis, et Netrellal puudub õigus kajastada

nimetatud arvet november 2013 sisendkäibemaksu arvestuses ning seetõttu ei kuulu selle arve

alusel sisendkäibemaks summas 11 400 EUR maha arvamisele. Netrella sellega ei nõustu.

MTA põhjendab oma seisukohta sellega, et Adobe Kinnisvara OÜ poolt väljastatud arve sisuks

on reklaam, kuid tegelikkuses ei ole reklaamteenuse saamine tõendatud ja seetõttu on arve

majanduslik sisu vale. MTA heidab kaebajale ette seda, et kaebaja ei ole esitanud täiendavaid

tõendeid reklaamteenuse saamise kohta. Seejuures tutvunud maksutoimikuga, nähtub

tõenditest, et Netrella haldab ja omab võidusõidumeeskonda „Talvar Racing“, mis on MTÜ

Eesti Kardiliit liige ning „Talvar Racing“ on üks Eesti juhtivaid võidusõidumeeskondi ning

lisaks võistlustel osalemisele arendab olulisel määral võidusõidu populaarsust. Nimetatud

tegevus vajab reklaamteenust ja selle tõendamiseks esitab kaebaja täiendavaid tõendeid

menetluses esimesel võimalusel.

4. Tulumaks.

a) Tulumaks veoki ja haagise soetuselt. MTA on seisukohal, et Netrella soetas veoki ja haagise

ise Taani äriühingutelt ning seega ei tekkinud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning

peab arvel näidatud ja makstud käibemaksu 7333, 33 EUR ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja

sellelt tuleb tasuda tulumaksu. MTA ei vaidlusta veoki ja haagise olemasolu ning nende

kasutamist Netrella ettevõtluses. Kuna MTA veoki ja haagise olemasolu ei vaidlusta, siis on

leitud, et väljamakse tervikuna on seotud Netrella ettevõtlusega. Küll aga on vägagi vaieldav

praegusel juhul tulumaksu määramine tehingult arvestatud ja makstud käibemaksult.

Tulumaksu määramise õigusliku alusena on Maksuotsuses näidatud TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3

ja põhjuseks, et kaebajal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldub juhul, kui ostjal puudub

kauba/teenuse eest tasumist tõendav nõuetele vastav algdokument ja see kajastab tehingut,

mida ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku

müüjaga ning ostja teadis seda või pidi teadma. MTA ei vaidlusta veoki ja haagise olemasolu ja

tehingu kogumaksumust ettevõtlusega mitteseotud kuluks ei loe. MTA aktsepteerib, et Netrella

väljamaksed veoki ja haagise eest Adobe Kinnisvara OÜ-le on ettevõtlusega seotud ja tehingu

sisu vastab arvetele. Vastasel korral oleks Maksuotsusega määratud tulumaks kogu

väljamakselt, mitte üksnes tasutud käibemaksult. Veoki ja haagise müügitehingu puhul ei ole

MTA pidanud näilikuks Adobe Kinnisvara OÜ ja Taani äriühingute vahelisi tehinguid ning

asjas ei ole ühtegi tõendit sellest, et Netrella soetas kauba otse Taanist. On olemas Taani

äriühingute arved, lepingud ja pangakonto väljavõtted, mis kinnitavad Adobe Kinnisvara OÜ

poolset tasumist Taani. Need tõendid kogumis kinnitavad, et Adobe Kinnisvara OÜ soetas

kauba, mille võõrandas edasi Netrellale. Ka selle tehingu kohta on olemas arve ja tasumist

tõendavad dokumendid. Tehing ei ole näilik. Adobe Kinnisvara OÜ kajastas tehingut oma

käibemaksuarvestuses. Samuti on tõendamist leidnud, et Netrella kasutas kaupa oma

ettevõtluses. Netrella arvates on ka käibemaks summas 7333, 33 EUR määratud ebaõigesti ja

selle lugemine ettevõtlusega mitteseotud kuluks omakorda väär. TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk

on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit ja „ettevõtlusest välja viidud“ tähendab seda,

et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja

maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine

töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma

ettevõtluse käivet) – Riigikohtu seisukoht 3-3-1-60-11. MTA väljamakset ja selle aluseks

olevat algdokumenti suuremas osas aktsepteerinud. Algdokumendi osaline mittearvestamine ja

selle alusel tasutud käibemaksu lugemine ettevõtlusega mitteseotud kuluks on iseenesest

vastuolus ka menetluses tuvastatud asjaoludega. Kaebaja leiab, et antud juhtumil TuMS § 51 lg

2 p 3 ei kohaldu ja lisaks sellele, et tulumaks on faktilisi asjaolusid arvestades valesti määratud,

puudub tulumaksu määramise osas Maksuotsuses ka õiguslik alus. See aga on vastuolus MKS

§ 46 lg 3 p 5 sätestatuga.

b) tulumaks kardimootorite soetuselt. Kaebaja viitas eriarvamuses, et kardimootorite soetuselt

tulumaksu määramisel on MTA Kontrollaktis segiläbi viidanud nii veoki ja haagise soetusele

kui kardimootorite soetusele ja segase sisuga kirjelduse lõpuks teinud järelduse, et loeb

kardimootorite soetuse arvel märgitud käibemaksu summas 6501 EUR ettevõtlusega

mitteseotud kuluks. Netrella sellega ei nõustu. Nagu veoki ja haagise puhul, MTA ei vaidlusta

ju kardimootorite olemasolu ja nende kasutamist Netrella ettevõtluses. Kardimootorite tehingu

osas heidab MTA ette seda, et Netrella soetas need tundmatult kolmandalt isikult, kelle osas ei

saa kindel olla, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega. Raamatupidamisdokumentidega on

tõendatud, et Netrella soetas kardimootorid Arellerson OÜ-lt, kes on tehingult arvestanud ja

tasunud käibemaksu. Käibemaksu arvestuse eripärast lähtuvalt, tekib antud situatsioonis

topeltmaksustamine, mis on lubamatu. Kuna tehingu toimumine on tõendatud, käibemaks on

määratud valesti, siis on vale ka selle lugemine ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Ka selle

tehingu puhul kohaldab MTA TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestatut. Sarnaselt eelmises punktis

viidatule, on MTA väljamakse sisuliselt aktsepteerinud ja selle lugenud ettevõtlusega seotud

kuluks ja algdokumendi nõuetele vastavaks.

c) tulumaks reklaamteenuse soetuselt. MTA on seisukohal, et Netrella ei soetanud Adobe

Kinnisvara OÜ-lt novembris 2013 reklaamteenust ja peab soetusarve alusel tehtud väljamakset

summas 68 400 EUR ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Netrella sellega ei nõustu, sest

reklaamteenust on Netrella saanud ja oma ettevõtluse (sh kardispordi reklaamimiseks)

kasutanud. MTA leidis Kontrollaktis, et rikutud on TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 54 lg 2 ja

lg 4 sätteid. Riigikohus on eri lahendites sh lahendis nr 3-3-1-46-11 selgitanud, et TuMS § 51

lg 2 näeb ette viis alust, millal kulud või väljamaksed loetakse TuMS § 51 lg 1 tähenduses

ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb seetõttu tasuda tulumaksu. TuMS § 51 lg-s 2

toodud maksuobjektide loetelu on ammendav ning kirjeldatud maksuobjektid on üksteist

välistavad ja üheaegselt sama objekti mitme selles lõikes märgitud alusel maksustamine oleks

õigusvastane. TuMS §-s 51 kasutatava mõiste “ettevõtlusega mitteseotud kulu” tõlgendamise

kohta vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-89-10 p 5. Riigikohus selgitas, et maksumaksjat saab

TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksustada, kui ta on teinud väljamakseid, mille kohta tal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ühte

tehingut võib tõendada ühtse algdokumendi asemel ka mitu dokumenti (nt ostu-müügileping,

kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte). Veoki ja haagise müügitehingu

puhul ei ole MTA pidanud näilikuks Adobe Kinnisvara OÜ ja Taani äriühingute vahelisi

tehinguid ning asjas ei ole ühtegi tõendit sellest, et Netrella soetas kauba otse Taanist.

Maksuotsuses (lk 12) on väide, et näilik oli Adobe Kinnisvara OÜ ja Netrella vaheline tehing.

On olemas Taani äriühingute arved, lepingud ja pangakonto väljavõtted, samuti kolmanda isiku

seletus, mis kõik kogumis kinnitavad Adobe Kinnisvara OÜ poolset tasumist Taani. Need

tõendid kogumis kinnitavad, et Adobe Kinnisvara OÜ soetas kauba, mille võõrandas edasi

Netrellale. Ka selle tehingu kohta on olemas arve ja tasumist tõendavad dokumendid. Tehing ei

ole näilik. Adobe Kinnisvara OÜ kajastas tehingut oma käibemaksuarvestuses. Samuti on

tõendamist leidnud, et Netrella kasutas kaupa oma ettevõtluses. Netrella arvates on ka

käibemaks summas 7333, 33 EUR määratud ebaõigesti ja selle lugemine ettevõtlusega

mitteseotud kuluks omakorda väär. TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest

välja viidud kasumit ja „ettevõtlusest välja viidud“ tähendab seda, et kauba või teenuse eest

väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete

tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse

liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet) –

Riigikohtu seisukoht 3-3-1-60-11. Antud juhtumil selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ja MTA

väljamakset ülejäänud osas ja selle aluseks olevat algdokumenti aktsepteerinud. Kaebaja leiab,

et antud juhtumil TuMS § 51 lg 2 p 3 ei kohaldu ja tulumaksu määramise osas puudub

Maksuotsuses õiguslik alus.

Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et MTA on Maksuotsusega ebaõigesti piiranud kaebaja õigust

käibelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ja sellest lähtuvalt määranud

valesti ka täiendava tulumaksu kohustuse. Veoki ja haagise käive toimus Eestis ning kaebaja on

tõendanud nende soetamist Adobe Kinnisvara OÜ-lt. Samuti on Eestis toimunud

kardimootorite ja reklaamteenuse käive on toimunud Eestis, sealjuures on kardimootorite

tehingut maksustatud topelt.

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega ning palub jätta

kaebus rahuldamata.

Veoki ja haagise soetuse tehingud Adobe Kinnisvara OÜ-ga. Kaebaja leiab, et maksuhalduri

märkus, et raha laekus Adobe Kinnisvara OÜ-le enne kaebajalt ja seejärel on tasutud Taani

äriühingule, ei oma maksustamise seisukohast tähendust, ega anna alust täiendava maksu

määramiseks. Vastustaja on seisukohal, et eelmainitud fakt ainuüksi ei anna tõepoolest alust

täiendava maksu määramiseks, mistõttu on maksuhaldur kogunud tõendeid ja tuvastanud ka

teisi asjaolusid (Maksuotsuse p 1.2.8 lk 12), mis annavad alust kaebaja maksustamiseks.

Kõnealune raha laekumine kaebajalt Adobe Kinnisvara OÜ-le enne Adobe Kinnisvara OÜ

poolt sooritatud ostutehingut on siiski oluline tähelepanek näitamaks, et tegelik kauba soetaja

Taani äriühingutelt oli kaebaja ning Adobe Kinnisvara OÜ kaudu soovis kaebaja saada vaid

maksueelist.

Kaebaja hinnangul ei selgu, milliseid 2013 novembrikuu tehinguid puudutavaid dokumente või

selgitusi võiks käesolevas menetluses maksuhaldurile veel anda ligikaudu 2 kuud pärast

kontrollitavat perioodi Adobe Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks saanud Sergeijs Maslakovs. Ei

nähtu, et uuel juhatuse liikmel võiks olla seoseid veoki ja haagise tehinguga. Kaebaja arvates ei

oma Maksuotsuse väited ja viited uuele juhatuse liikmele sisulist tähendust novembrikuu

tehingu osas. Vastustaja märgib, et kontrollitava perioodi Adobe Kinnisvara OÜ

raamatupidamise dokumentide maksuhaldurile esitamise eesmärk on selles, et maksuhaldur

saaks kontrollida raamatupidamises kajastatud tehingute õigsust. Esitatavad dokumendid

kogumis avavad majandustehingute sisu. Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhaldur

kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Seega on olulised kõik

kontrollitava perioodi raamatupidamist kajastavad dokumendid, mille eraldi nimetamine

maksuhalduri poolt ei ole võimalik, kuna maksuhaldur ei tea, mis dokumendid võivad

äriühingu raamatupidamises olla. Maksuotsuses on märgitud, et suulisi selgitusi sooviti saada

Adobe Kinnisvara OÜ uuelt juhatuse liikmelt eelkõige põhjusel, et tuvastada, millistel

asjaoludel sai Läti kodanik Adobe Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks.

Kaebaja arvates on Maksuotsuses tehtud tõendamata järeldus, et arvelduskontode väljavõtete

kohaselt on Adobe Kinnisvara OÜ ettevõte, millel puudus iseseisev reaalne majandustegevus.

MTA oleks pidanud kontrollima sellisele järeldusele jõudmiseks ka teisi äritegevusega seotud

asjaolusid, mitte lähtuma üksnes ühe kuu pangakonto väljavõtetel toimunud liikumistest.

Novembris 2013 on Adobe Kinnisvara OÜ teiselt arveldusarvelt kantud raha 7 050 eurot, mis

näitab, et ettevõttel oli novembris raha. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et ei kontrollitud

Adobe Kinnisvara OÜ teisi äritegevusega seotud asjaolusid, vaid lähtuti üksnes kontrollitud

perioodi pangakonto väljavõtetest. Vastustaja hinnangul on kaebaja sellised väited vastuolus

eelmises punktis toodud järeldustega, mille kohaselt kaebaja ei saa aru, miks on maksuhalduril

veel lisaks pangakonto väljavõtetele vaja täiendavaid Adobe Kinnisvara OÜ dokumente. Kui

Adobe Kinnisvara OÜ oleks esitanud maksuhaldurile nii kontrollitava perioodi, kui ka

eelnevalt ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames küsitud jaanuar 2014 raamatupidamise

dokumendid, oleks maksuhaldur võinud jõuda ka teistsugusele järeldusele, kui Maksuotsuses.

Maksuhalduri praktika kohaselt kustutatakse äriühing KMKR-st, kui äriühing ei tõenda enda

ettevõtlust. Adobe Kinnisvara OÜ kustutati KMKR-st 23.03.2015 põhjusel, et ei esitanud

nõutud dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kaebaja väitel on Adobe Kinnisvara

OÜ puhul tegemist reaalse majandustegevust omava ettevõttega. Vastustaja leiab, et reaalselt

toimiv

ettevõtte

ei

laseks

end

kustutada

KMKR-st,

vaid

üritaks

enda

raamatupidamisdokumentide varastamisel teistelt äriühingutelt dokumente toiminud tehingute

kohta küsida, esitada pangakontoväljavõtteid tehingute toimumise kinnitamiseks jne.

Vastustaja hinnangul on Maksuotsuses (lk 5 lõpus) jõutud õigete järeldusteni, et Adobe

Kinnisvara OÜ on oma olemuselt ettevõte, millel puudus iseseisev majandusvõimekus. Sellise

seisukohani on Maksuotsuses jõutud kõiki p-s 1.2.3 käsitletud tõendeid kogumis hinnates.

Rahasumma 7 050 euro kandmine ühelt kontolt teisele ei anna alust järeldada äriühingu

rahaliste vahendite olemasolu kohta. Kui jääda kindlaks vaid konkreetsele ülekandele,

analüüsimata eelnevaid ülekandeid, saab tõepoolest väita, et raha ühelt äriühingult teisele

jõudmisel on ülekantud summa raha saaja vara. Samas, analüüsides maksumenetluses Adobe

Kinnisvara OÜ SEB-i november 2013 arvelduskontot /I kd tl 122-123/ terves ulatuses, nähtub,

et kaebaja on kandnud Adobe Kinnisvara OÜ-le 27.11.2014 10 000 eurot selgitusega

lühiajaline laen. Samal päeval on võetud Swedbank arvelduskontolt sularahas välja 3 000 eurot

ja 7 050 eurot kantud Adobe Kinnisvara OÜ SEB arvelduskontole, millelt on kantud summa

sularahana välja võetud. Taoline seotud äriühingute vahel ülekannete tegemine ja sularaha

väljavõtmine tekitab küsitavusi tehingute majanduslikus sisus (vt Maksuotsuse lk 7 ülal

arvelduskontode analüüs). Ilma kaebaja ülekanneteta ei oleks Adobe Kinnisvara OÜ saanud

tehinguid teha Taani äriühingutega.

Kaebaja arvates toetavad OÜ Karlogistik juhatuse liikme Karel Kivistik seletused kaebaja

seisukohta, et veoki ja haagise soetas Taanist Adobe Kinnisvara OÜ. Ka Tallchart OÜ juhatuse

liikmed kinnitasid sõiduki soetamist kaebajalt. Vastustaja on seisukohal, et Maksuotsuses on

tõendeid kogumis hinnates jõutud õigele järeldusele, et Adobe Kinnisvara OÜ ei soetanud

kõnealust kaupa Taanist, vaid Adobe Kinnisvara OÜ roll tehingutes piirdus vaid vahearvete

vormistamisega, et saada kaebajale maksueelist. Vastustaja viitab, et Maksuotsuse p-s 1.2.7

nähtuvad asjaolud, miks maksuhaldur on sellisele seisukohale jõudnud ning ei hakka siinkohal

seda uuesti kordama. Mainitud Maksuotsuse punktist leiab ka kaebaja üksikult väljatoodud

tähelepanekuid ümberlükkavad põhjendused, millele saab vastata kogumis tõendeid vaadates ja

hinnates.

Kaebaja hinnangul tekkis Adobe Kinnisvara OÜ-l käive, kuna on tõendatud, et Adobe

Kinnisvara OÜ müüs kaebajale edasi Taanist soetatud kauba. Täidetud on võlaõigusliku

müügilepingu olulised tingimused. Kaebaja viitab ka Riigikohtu lahendile 3-3-1-25-13, kus on

leitud, et kui maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et tehing oli ettevõtlusega

seotud, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õigustatud. Samuti on viidatud

otsusele asjas nr 3-3-1-3-09. Vastustaja märgib, et jääb ka ülaltoodud kaebaja väidetele vastates

samale seisukohale kui Maksuotsuses ja eelmistes punktides. See tähendab, et maksuhaldur on

menetluses kogutud tõendeid hinnates leidnud, et Adobe Kinnisvara OÜ tehinguahelasse

lisamise ainsaks eesmärgiks sai olla vaid kaebajale maksueelise tekitamine, andes selliselt

kaebajale võimaluse arvata maha tehingutelt sisendkäibemaks, jättes samas reaalselt

käibemaksu tasumata. Adobe Kinnisvara OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid, et

äriühingu novembri 2013 käibedeklaratsioon oleks õige. Vastustaja hinnangul viidatud

Riigikohtu lahendid pigem kinnitavad Maksuotsuse õiguspärasust. Riigikohtu lahendist

lähtuvalt on mahaarvamine lubatud, kui tegemist ei ole maksustatava käibe tarbeks soetatud

kauba või teenusega.

Kaebaja leiab, et revidendi oletused ja majanduslikud eeldused ei ole piisavad tehingute ümber

hindamiseks. Et maksumaksjal oli eesmärk moonutada tehingu vormi maksueelise saamiseks,

peab tõendama maksuhaldur. Kaebaja viitab erinevatele Riigikohtu lahenditele (3-3-1-79-11, 3-

3-1-23-09 p 15, 3-3-1-62-06 p 13). Vastustaja märgib järgmist. MKS § 83 lg 4 sätestab, et

näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu

varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS

seletuskirjas selgitatakse näiliku tehingu sisu: „Maksukohustus tekib vastavalt seaduses

sätestatud tingimuste saabumisele. Nende tingimuste (asjaolude) kindlakstegemisel ei ole alati

õige jälgida seda, kuidas maksukohustuslased ise neid tingimusi tõlgendavad või kuidas nad

oma tehinguid nimetavad, teatud juhtudel tuleb lähtuda nende tegevuse majanduslikust sisust.

Kuni 01.01.2009 oli seaduses „näiliku” tehingu asemel „teeseldud” tehing. Teeseldud on tehing

siis, kui pooled tegid selle kavatsusega varjata teist tehingut. Sellisel juhul kohaldatakse

varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.“ Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et arvel näidatud

tehingu varjus on toimunud mingi teine tehing, tuleb: 1) Põhjendada, miks arvel näidatud

tehingut toimunud ei ole; 2) Tuvastada tegelikult aset leidnud tehing ja kirjeldada, mille poolest

varjatud tehingu maksustamine erineb arvel näidatud tehingu maksustamisest; 3) Tuvastada

maksukohustuslase tahtlus saada maksueelist (Kuigi teoorias on tihti kasutatud sõnastust poolte

tahtlus saada maksueelist, piisab normi kohaldamiseks praktikas üksnes maksukohutuslase

tahtluse tuvastamisest. Maksuõigus, Lasse Lehis, 2012, lk 55). Maksuotsuse p-s 1.2.8 on

toodud eelnimetatud punktidest lähtuvad järeldused ja tõendid, millele maksu määramisel

tugineti. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole käesoleval juhul kohased, kuivõrd

maksustamise aluseks on kõikides lahendites MKS § 84. Vaidlusaluses Maksuotsuses on

maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel on veoki ja haagise

tehingu puhul aset leidnud varjatud tehing MKS § 83 lg 4 mõistes (p 1.2.8 teine lõik).

Kaebaja leiab, et MTA ei ole lõpuni selgeks teinud, kas tema hinnangul oli kardimootorite

tehingu puhul tegemist teeseldud või varjatud tehinguga. Kaebaja leiab, et mitte kummagagi,

kuna kauba olemasolu ja soetamine Arellerson OÜ-lt on tõendatud ning müüja on tasunud ka

käibemaksu. Vastustaja selgitab kardimootorite tehingu kohta Maksuotsuses toodut siinkohal

veelkord. Maksuhalduri hinnangul ei soetanud kaebaja kardimootoreid Arellerson OÜ-lt, vaid

tundmatult kolmandalt isikult. Arellerson OÜ soetas kauba Adobe Kinnisvara OÜ-lt, kuid

kontrolli käigus ei suutnud Adobe Kinnisvara OÜ endine juhatuse liige Aimar Talvar tõendada

väidet, justkui oleks kardimootorite algne müüja olnud Itaalia äriühing. Aimar Talvar on

tegelenud kardispordiga aastaid ning omab pikaajalist kogemust motospordiga, mistõttu ei ole

usutav, et isik ei mäleta hankija nime ning teeb ostu-müügilepinguid välisfirmadega suulistel

selgitustel kirjeldatud moel (Vt Maksuotsuse lk 18 p 2). Ka MTA ühendusesiseste tehingute

andmebaasist ei nähtu kauba müüki Adobe Kinnisvara OÜ-le. Samas nähtub ühendusesisene

kardimootorite müük kaebaja poolt Läti äriühingule /I kd tl 179/, mis tõendab kauba olemasolu.

Arellerson OÜ-l puudus vastustaja hinnangul tehinguahelas reaalne majanduslik huvi ning

kaebaja töötaja poolt vahetult enne tehingut loodud Arellerson OÜ kaasati tehinguahelasse vaid

eesmärgiga jätta Arellerson OÜ KMKR-sse nagu seda on väitnud kaebaja juhatuse liige.

Arellerson OÜ-ga toimunud ostu-müügitehingul puudus maksuhalduri hinnangul reaalne

majanduslik sisu, kuna äriühing müüs kauba edasi juurdehindlusega 200 eurot, mis moodustab

juurdehindluse protsendiks 0,5% kogu tehingu mahust (39 000 eurot). Sellist lisandväärtust ei

saa pidada toimivale majandusüksusele omaseks. Kaebajal oleks olnud võimalik teenida

suurem majanduslik kasu, jättes Arellerson OÜ tehinguahelast välja. Arellerson OÜ juhatuse

liige Ander Hahn märkis muuhulgas, et Adobe Kinnisvara OÜ-le ega ka kaebajale ei olnud

tehing majanduslikult mõistlik /I kd tl 160-161/. Raha liikumine kauba tasumiseks hakkas ka

käesoleval juhul pihta kaebajast. Seetõttu tekib taas põhjendatud küsimus kaebaja eesmärgi

kohta kõnealuses tehingus. Arellerson OÜ juhatuse liige kinnitab, et kui tema kaupa nägi, oli

kaup juba võõrandatud ning reaalset valdust kaubale Arellerson OÜ-l ei olnudki. Koostati

ainult arved ja toimus raha liikumine. Kaebaja loodud tehinguahelas jäi Arellerson OÜ –

Adobe Kinnisvara OÜ ahelas käibemaks tasumata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tegevus

alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisel Arellerson OÜ-ga tehingult on tahtlik, kuna kaebaja

ja Adobe Kinnisvara OÜ-l oli tehingu toimumise ajal sama juhatuse liige ning seetõttu oli

Aimar Talvar teadlik asjaolust, et Adobe Kinnisvara OÜ-l puudus rahaline võimekus, kaup ja

reaalne roll selle väidetavas soetamises. Samuti puudus eelnimetatud roll ja võimekus

Arellerson OÜ-l, kelle juhatuse liikmeks on kaebaja töötaja. Seega ei kuulu Arellerson OÜ

väljastatud kardimootorite müügiarve kaebaja sisendkäibemaksu arvestuses kajastamisele, kuna

Arellerson OÜ ei ole tegelik müüja KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt ning väljastatud arve ei vasta

KMS § 37 lg 1 nõuetele. Seega ei ole täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused

(KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1).

Kaebaja ei nõustu määratud tulumaksuga, kuivõrd leiab, et nii veoki ja haagise, kardimootorite

ja reklaamteenuse soetus on ettevõtlusega seotud ja tehingute sisu vastab arvetele. Vastustaja

hinnangul on Maksuotsuse p-s 1.5 kajastatud tulumaksu määramine kaebaja tehingutelt õige

ning puudub alus tulumaksu määramise muutmiseks. Veoki ja haagise soetuselt ei tekkinud

kaebajal Adobe Kinnisvara OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, kuna

maksuhaldur tuvastas, et ta soetas need kaubad ise. Ühendusesise soetuse korral on käibemaksu

määr 0%, mistõttu Adobe Kinnisvara OÜ arvetel näidatud käibemaksu summa puhul on

tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Kardimootorite soetuse tehingu osas leidis

tuvastamist asjaolu, et need soetati tundmatult kolmandalt isikult. Kuivõrd sellisel juhul ei saa

olla kindel, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega, ning kas isik on tehingult ka

käibemaksu riigile tasunud, luges maksuhaldur Arellerson OÜ nimel väljastatud arvel märgitud

käibemaksu summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ei

soetanud Adobe Kinnisvara OÜ-lt reklaamteenust, mistõttu luges maksuhaldur Adobe

Kinnisvara OÜ väljastatud reklaamteenuse arvel märgitud teenuse summa ettevõtlusega

mitteseotud kuluks.

Kokkuvõtteks vastustaja leiab, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaevatav Maksuotsus

on õiguspärane, antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas, motiveeritud ning tugineb

maksuhaldurile Maksuotsuse koostamise hetkeks esitatud tõenditel, mistõttu puudub alus selle

tühistamiseks.

OÜ Netrella 04.05.2015 täiendavad seisukohad

OÜ Netrella leiab jätkuvalt, et tegemist on õigusvastase Maksuotsusega, mis sisaldab valesid

seisukohti ja rajaneb revidendi ekslikel järeldustel. MTA kirjalik vastus kaebusele seda

seisukohta ümber ei lükka. MTA esitas kaebusele vastuse koos lisadega ning kaebaja arvates

need lisad pigem kinnitavad ja toetavad kaebaja seisukohti. Kaebaja jääb jätkuvalt arvamusele,

et MTA vastuses ei ole toodud väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber kaebuses esitatud

seisukohad maksuotsuse õigusvastasusest. Kaebaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade

juurde ja lisab täiendavalt veel vastuväited MTA vastusele.

1. Veoki ja haagise soetamisega seotud asjaolud. Maksuotsuse kohaselt 2013 Netrella

sisendkäibemaksu arvestuse väljavõttest nähtub, et november 2013 on OÜ-lt ADOBE

KINNISVARA soetatud veok Volvo FH 12 ja haagis SVF 8000 kokku summas 44 000 EUR

(sh käibemaks 7333.33 EUR). Maksuotsuses on tuginetud muuhulgas 08.04.2014 Netrella

juhatuse liikme Aimar Talvari 08.04.2014 selgitustele, kus juhatuse liige on kinnitanud veoki ja

treileri soetamist Adobe Kinnisvara OÜ-lt. Maksuotsusest nähtub, et veoki ja haagise soetas

Netrella 44 000 EUR eest, kuid müüs selle edasi Tallchart OÜ-le 40 200 EUR eest. Juhatuse

liige selgitas, et ostuhinna määrab tavaliselt OÜ Tallchart. Adobe Kinnisvara OÜ on

26.11.2013 väljastanud Netrellale veoki müügiarve nr 2013057. MTA vastusele on lisatud OÜ

Tallchart esindajat 11.3.14 suuliste seletuste protokoll, milles esindajad kinnitavad veoki ja

haagise soetust OÜ-lt Netrella. Tallchart esindajad on kinnitanud, et on soetanud OÜ-lt Netrella

sõidukeid ca 50. Kinnitati ka seda, et sõiduk sobis ja tehing toimus. Kauba olemasolu on

vaidluses kindlalt tuvastatud. Tuvastamist leidnud see, et vaidlusalune veok ja haagis on

reaalselt soetatud Taanist. Swedbank AS väljastatud Adobe Kinnisvara OÜ arvelduskonto

väljavõttest perioodil 01.11.2013 – 30.11.2013 on selgunud, et Adobe Kinnisvara OÜ tasus

veoki ja haagise eest pangaülekandega 26.11.2013 Scania Danmark A/S esindusele veoki eest

23500 EUR ja 27.11.2013 haagise eest Scanovo Traks Danmark A/S-le 9450 EUR.

Maksuhaldur on tuvastanud, et Adobe Kinnisvara OÜ tasus veoki ja haagise eest Taani

ettevõtetele pangaülekandega kokku 32 930 EUR. Maksuotsuse lk 3 ja 4 märgib maksuhaldur

ka seda, et pangakonto väljavõttest nähtub, et Netrella OÜ tasus Adobe Kinnisvara OÜ-le

26.11.2013 veoki eest 30 800 EUR ja 27.11.2013 haagise eest 13 200 EUR. Kokku tasus

Netrella Adobele 44 000 eurot. Netrella on jätkuvalt seisukohal, et maksuhalduri märkus, et

raha laekus enne Netrellalt ja seejärel on tasutud Taani äriühingule, ei oma maksustamise

seisukohast tähendust ega anna alust täiendava maksu määramiseks. Maksuotsuses on leitud, et

see asjaolu peaks näitama tehingu „finantseerimist“ Netrella OÜ poolt. Sellise väite kinnitust ei

leia me ka MTA vastusest ega selle lisadest.

MTA heidab Maksuotsuses ette seda, et ei ole saanud Adobe Kinnisvara OÜ-lt täiendavaid

selgitusi ega vajalikke dokumente. Maksuotsusest ja MTA vastusest selgub, et ega MTA ei

soovigi uue juhatuse liikme selgitusi novembris 2013 toimunud tehingu kohta, vaid pigem

Adobe Kinnisvara OÜ raamatupidamisdokumente, sealhulgas kontrolliperioodist välja jäävaid

(jaanuar 2014) dokumente. Netrella arvates aga kontrollakti ja maksuotsuse väited ja viited

Adobe Kinnisvara OÜ uuele juhatuse liikmele mingisugust sisulist tähendust novembrikuu

tehingu osas ei oma. Kontrolliperioodil, s.o. 2013 novembris juhatuse liikmeks olnud Aimar

Talvar on oma seletused andud. Vastuses kaebusele möönab MTA, et ega muud huvi juhatuse

liikme seletuste saamiseks ei olnudki, kui see, et miks uus juhatus ametisse asus. See aga ei

oma maksustamise seisukohast mingisugust tähendust. MTA märgib oma vastuses järgmist:

“Kontrollitava perioodi Adobe Kinnisvara OÜ raamatupidamise dokumentide maksuhaldurile

esitamise eesmärk on selles, et maksuhaldur saaks kontrollida raamatupidamises kajastatud

tehingute õigsust. Esitatavad dokumendid kogumis avavad majandustehingute sisu.

Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust

omavaid asjaolusid. Seega on olulised kõik kontrollitava perioodi raamatupidamist kajastavad

dokumendid, mille eraldi nimetamine maksuhalduri poolt ei ole võimalik, kuna maksuhaldur ei

tea, mis dokumendid võivad äriühingu raamatupidamises olla. Maksuotsuses on märgitud, et

suulisi selgitusi sooviti saada Adobe Kinnisvara OÜ uuelt juhatuse liikmelt eelkõige põhjusel,

et tuvastada, millistel asjaoludel sai Läti kodanik Adobe Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks”.

Kuna see asjaolu ei oma maksustamise seisukohast tähendust, siis ei ole ka MTA vastaval

etteheitel asja lahendamisel kaalu. MTA märgib vastuses, et Adobe Kinnisvara OÜ-d saaks

pidada reaalselt tegutsevaks ettevõtteks, kui ta oleks takistanud MTA-l enda kustutamist

käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja jaoks jääb selline suhtumine arusaamatuks, kuna

Adobe Kinnisvara OÜ kustutati 23.03.2014 käibemaksukohustuslaste registrist Netrella OÜ

maksukontrolli ajal.

Kontrollitaval perioodil, s.o. novembris 2013 oli Adobe Kinnisvara OÜ KMKR-s. (Netrella

kontrolli alustati 14.01.2014). MTA pöördus krediidiasutuste poole ja sai enda valdusesse

Adobe Kinnisvara OÜ arvelduskontode väljavõtted. Kui MTA oleks OÜ Netrella

maksumenetlust soovinud läbi viia igakülgselt ja objektiivselt, siis ei oleks ta Adobe

Kinnisvara OÜ-d registrist kustutanud.

Kontrollakti ja Maksuotsuse pinnalt jääb selgusetuks milliste perioodide Adobe Kinnisvara OÜ

väljavõtteid MTA analüüsis, Kontrollakti lk 5 järeldub, et üksnes 2013 novembri osas. MTA

küll väidab, et uuris ja kontrollis Adobe Kinnisvara OÜ majandustegevust tõendite kogumina,

aga Maksuotsuses on analüüs üksnes 2013 novembri pangakontode kohta. Teisi tõendeid selle

väite kinnitamiseks Maksuotsusest ei nähtu. Ega teisiti see ei saaks ka olla, sest maksumaksjale

teadaolevalt kontrolliski MTA üht maksustamisperioodi, s.o. 2013 a novembrit. Samas, kui

MTA oleks soovinud tuvastada seda, kas Adobe Kinnisvara OÜ pangakontodel oli teistel

perioodidel laekumisi ja raha liikumist, st teisisõnu kontrollida ettevõtlusega tegelemist - oleks

olnud mõistlikult põhjendatud uurida ka teiste perioodide pangaväljavõtteid. Miks seda ei

tehtud, ei selgu ka MTA kirjalikust vastusest.

Netrella arvates on Maksuotsuses tehtud tõendamata järeldus, et arvelduskontode väljavõtete

kohaselt on Adobe Kinnisvara OÜ oma olemuselt ettevõte, millel puudus iseseisev reaalne

majandustegevus. Sellist väidet ei kinnita ka MTA vastus kaebusele. Nõustuda ei saa MTA

seisukohaga, et rahasumma 7 050 euro kandmine ühelt kontolt teisele ei anna alust järeldada

äriühingu rahaliste vahendite olemasolu kohta. MTA märgib vastuses, et kui jääda kindlaks

vaid konkreetsele ülekandele, analüüsimata eelnevaid ülekandeid, saab tõepoolest väita, et raha

ühelt äriühingult teisele jõudmisel on ülekantud summa raha saaja vara. Sellise seisukoha on

esitanud kaebaja kaebuses. Nagu eelpool mainitud, MTA ei ole tõsikindlalt tuvastanud seda, et

Adobe Kinnisvara ei omanud reaalset majandustegevust. MTA märgib vastuses, et analüüsides

maksumenetluses Adobe Kinnisvara OÜ SEB-i november 2013 arvelduskontot terves ulatuses,

nähtub, et kaebaja on kandnud Adobe Kinnisvara OÜ-le 27.11.2014 10000 eurot selgitusega

lühiajaline laen. Samal päeval on võetud Swedbank arvelduskontolt sularahas välja 3 000 eurot

ja 7 050 eurot kantud Adobe Kinnisvara OÜ SEB arvelduskontole, millelt on kantud summa

sularahana välja võetud. Taoline seotud äriühingute vahel ülekannete tegemine ja sularaha

väljavõtmine tekitab küsitavusi tehingute majanduslikus sisus. Milliseid küsitavusi see tekitab,

MTA vastusest ei selgu. MTA versioon on, et ilma kaebaja ülekanneteta ei oleks Adobe

Kinnisvara OÜ saanud tehinguid teha Taani äriühingutega. Esiteks ei selgu, millest MTA seda

järeldab. Teiseks, kinnitab MTA, et Adobe Kinnisvara siiski tegi tehinguid Taani

äriühingutega. MTA versiooni kohaselt siis laenuks saadud rahaga.

Nagu kaebuses märkisime, ettevõtluses tavapäraselt võivadki pangakontode eri aegade

väljavõtted olla erinevad ning ühe kuu analüüsi põhjal ei saa kindlasti väita, et reaalset

majandustegevust ei toimu. Adobe Kinnisvara OÜ on registrisse kantud 22.12.1999 a ehk

käesolevaks ajaks tegutsenud ligikaudu 15 aastat ning täiesti meelevaldne on MTA ühe kuu

pangakontodele tuginev väide, et ettevõttel puudus iseseisev majandusvõimekus.

Maksuotsuses ega MTA vastuses ei ole ühtki viidet selle kohta, kui suur või väike oli Adobe

Kinnisvara OÜ käive. Seda saaks MTA hõlpsasti oma andmebaasidest kontrollida. Kui raha

kantakse edasi teistele äriühingutele või võetakse välja sularahas, siis on võimalik kontrollida

laekumiste ja sularahatehingutega seonduvat, aga ei ole võimalik väita, et ettevõttel puudus

majandustegevus üldse. Maksuotsuses on MTA sisuliselt ju nõustunud sellega, et raha

laekumisel teisele juriidilisele isikule muutub see saaja varaks. Seda mõtet kinnitab ka MTA

vastus kaebusele.

Maksuotsuse lk 7 on MTA väitnud, et tal puudub igasugune teadmine, kas Adobe Kinnisvara

OÜ november 2013 käibedeklaratsioonile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele. Tõsise

kahtluse deklareeritud andmete õigsuse kohta annab ka arvelduskonto väljavõte, millelt ei

nähtu ühtegi eesti-sisest soetust. Samas kinnitab pangakonto väljavõte ju veoki ja haagise

soetust Taanist. Nii Kontrollakt kui Maksuotsus (lk 3 jj) kinnitavad, et kaup oli reaalselt olemas

ja see soetati Taanist, st vaidlusaluse tehingu puhul on tuvastatud, et kaup liikus Taanist

Eestisse. Kaebajale jääb ikka ja taas arusaamatuks, miks MTA seda fakti eirab.

Tehing Adobe Kinnisvara OÜ ja Taani äriühingute vahel on selgelt tõendatud. Paljasõnaliseks

jääb ka MTA vastuses esitatud väide, et maksuhaldur on menetluses kogutud tõendeid hinnates

leidnud, et Adobe Kinnisvara OÜ tehinguahelasse lisamise ainsaks eesmärgiks sai olla vaid

kaebajale maksueelise tekitamine, andes selliselt kaebajale võimaluse arvata maha tehingutelt

sisendkäibemaks, jättes samas reaalselt käibemaksu tasumata. Milliseid tõendeid maksuhaldur

veel soovib saada, kui lisaks tehinguosaliste kinnitustele ka pangakontolt nähtub, et Adobe

Kinnisvara on kauba Taanist soetanud. Kontrollimenetluses on suulisi selgitusi andnud OÜ

Karlogistik juhatuse liige Karel Kivistik.

K. Kivistiku seletustega on leidnud kinnitust fakt, et Taani äriühingutelt ostis veoki ja haagise

OÜ Adobe Kinnisvara ning veok oli Adobe Kinnisvara omandis. K. Kivistik on selgitanud ka,

et müügiga seonduv suhtlus toimus Adobe Kinnisvara OÜ ja Scania Taani esinduse vahel. Isik

on kinnitanud ka seda, et temale anti Taanis üle Adobe Kinnisvara OÜ ja Scania esinduse

originaalarved. K. Kivistik on kinnitanud ka seda, et veoki hind vastas turuväärtusele. MTA ei

ole kaebaja poolt sellele tõendile antud hinnangule oma kirjalikus vastuses vastu vaielnud.

Maksuotsuses on väide, et MTA on seisukohal, et K. Kivistikul ei olnud vahet, kellelt ta veoki

ja haagise soetab. MTA arvates isiku hinnangu selle kohta, et veok ja haagis müüdi Adobe

Kinnsivara OÜ-le, on kujundatud suures osas sellest, et Taani äriühingud väljastasid arved

Adobe Kinnisvara OÜ-le. MTA leiab veel, et K. Kivistik lähtus dokumentidest, kuid see ei

tähenda seda, et dokumentidel nähtuvaid tehinguid ei saaks tulenevalt tegelikest asjaoludest

ümber hinnata. Netrella MTA sellise loogikaga kuidagi nõustuda ei saa. K. Kivistik on oma

20.03.2014 suulistes seletustes muuhulgas kinnitanud järgmist: „Adobe Kinnsivara OÜ ja

Scania esindus Taanis suhtlesid omavahel e-posti teel“; Tallchart pidi olema ainult

finantseerija, kuid finantseerija muutus ja veoki eest tasus Adobe Kinnisvara OÜ“; „Adobe

Kinnisvara OÜ saatis haagise müügi firmale samuti vajalikud dokumendid ja tasus arve“.

Kaebaja arvates kolmanda isiku seletused selgelt toetavad seisukohta, et veoki ja haagise soetas

Taanist Adobe Kinnisvara OÜ.

Menetluses on seletusi andnud ka Tallchart OÜ juhatuse liikmed Andres Kulm ja Gert Pagel,

kes kinnitasid sõiduki soetamist Netrellalt ning selgitasid, et hinnanguliselt on Tallchart OÜ

soetanud Netrellalt ligi 50 sõidukit. Isikud selgitasid ka seda, et tulenevalt turusektorist ei saa

iga äriühing otse tehasest kaupu (rasketehnikat) osta ning seega oligi Tallchart OÜ-l

mõistlikum ja soodsam soetada veok ja haagis Netrella vahendusel. Tallchart OÜ endine

juhatuse liige Toomas Tammiste on maksuhaldurile selgitanud, et veoki ja haagise

müügitehinguni jõuti novembris 2013 seetõttu, et potentsiaalne klient OÜ Karlogistik soovis

neilt osta veokit.

a) veoki ja haagise valdus. Maksuhaldur heidab Netrellale ette seda, et A. Talvari antud

selgitused veoki ja haagise kohta on vastuolus Tallchart OÜ juhatuse liikmete selgituste ja

Karlogistik OÜ juhatuse liikme selgitustega. Seejuures ei sea MTA kahtluse alla veoki ja

haagise olemasolu ning nende soetamist Taani äriühingutelt. MTA märgib oma vastuses:

“Kaebaja hinnangul tekkis Adobe Kinnisvara OÜ-l käive, kuna on tõendatud, et Adobe

Kinnisvara OÜ müüs kaebajale edasi Taanist soetatud kauba. Täidetud on võlaõigusliku

müügilepingu olulised tingimused. Kaebaja viitab ka Riigikohtu lahendile 3-3-1-25-13, kus on

leitud, et kui maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et tehing oli ettevõtlusega

seotud, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õigustatud.

Samuti on viidatud otsusele asjas nr 3-3-1-3-09. MTA leidis, et jääb ka ülaltoodud kaebaja

väidetele vastates samale seisukohale kui Maksuotsuses ja eelmistes punktides. See tähendab,

et maksuhaldur on menetluses kogutud tõendeid hinnates leidnud, et Adobe Kinnisvara OÜ

tehinguahelasse lisamise ainsaks eesmärgiks sai olla vaid kaebajale maksueelise tekitamine,

andes selliselt kaebajale võimaluse arvata maha tehingutelt sisendkäibemaks, jättes samas

reaalselt käibemaksu tasumata”. Kaebaja arvates tuleneb MTA vastusest ilmekalt see, et MTA

ei vasta sisuliselt kaebaja poolt esile toodud Maksuotsuse vastuoludele, vaid järjekindlalt

kordab eri dokumentides sama teksti. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kaup oli olemas, see

oli ettevõtlusega seotud ning sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole piiratud. Viitega KMS § 4

lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 sätetele märgib kaebaja, et Adobe Kinnisvara OÜ-l tekkis käive kauba

kättesaadavaks tegemisest ja kauba eest Netrellalt makse laekumisel. Maksustamise

seisukohast on oluline, et Adobe Kinnisvara OÜ-l tekkis Eestis käive, kuna on tõendatud, et ta

müüs Netrellale edasi Taanist soetatud kauba.

Asjas nr 3-3-1-3-09 ja leitud, et sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja teenuste

soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või

teenust kasutama. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel pole oluline, kas ostja on tasunud kauba

või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses. Mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on

maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Käibemaksu kumuleerumist tuleb

vältida ning seda küsimust on analüüsinud Riigikohus asjas nr 3-3-1-21-03 (p 18). Kõiki neid

kaebaja poolt esile toodud seisukohti, sh kauba valduse ja omandi üleminekuga seotud

asjaolusid, ei ole MTA oma vastuses ümber lükanud.

b) Tasumine. Netrella juhib tähelepanu sellele, et tuvastamist on leidnud, et Adobe Kinnisvara

OÜ soetas veoki ja haagise Taani äriühingutelt. Veoki ja haagise olemasolu ja soetust Taanist

MTA kahtluse alla ei sea. Olemas on arved ja nende alusel on Adobe Kinnisvara Taani

äriühingutele ka tasunud. MTA mõttekäiku aga ei toeta kogutud tõendid, sealhulgas eelkõige

Taani äriühingute arved ja pangakonto kaudu tehtud maksed. Kogutud tõenditega vastuolus on

ka sellest tehtud järeldus näiliku tehingu osas.

c) veoki ja haagise leidmine. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et veoki ja haagise leidmisega

seonduvad asjaolud ei ole maksustamise seisukohast määrava tähendusega. Tõendatud on, et

kauba soetas Adobe Kinnisvara OÜ Taanist. K. Kivistiku seletustest on jälgitavalt võimalik

välja lugeda, kuidas Adobe Kinnisvara OÜ suhtles otse Taani poolse müüjaga ning oli selle

tehingu pooleks. Ka seda ei ole MTA oma vastuses ümber lükanud.

d) veoki ja haagise ostu-müügilepingud. MTA on Maksuotsuses (lk 12) asunud seisukohale, et

Netrella ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel on toimunud näilik tehing MKS § 83 lg 4 (varjatud

tehing) mõistes ning veoki ja haagise tegelikeks müüjateks Netrellale on Taani äriühingud.

Kaebaja viitab jätkuvalt vastuolule MTA kontseptsioonis, mille kohaselt: „Taani äriühingud ei

ole küll arvete alusel müünud veokid ja haagist otse Netrella OÜ-le, vaid Adobe Kinnisvara

OÜ-le, kuid kogutud tõendid viitavad sellele, et Netrella OÜ-l olid olemas kõik eeldused

soetada kaup otse Taanist“.

Kaebuses on kaebaja viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Netrellal puudus igasugune

tahtlus mingit tehingut varjata nii, nagu seda on püütud näidata Maksuotsuses. MTA leidis, et

Adobe Kinnisvara OÜ ja Netrella OÜ vaheline tehing oli näilik ja kuulub maksustamisele

lähtuvalt MKS § 83 lg 4. Puudub MTA selgitus sellest, kas MTA peab tehingut teeseldud või

varjatud tehinguks. Maksuotsuses on leitud, et tegemist on MTA arvates varjatud tehinguga,

sest kauba ostu püütakse näidata mitte otse Taani äriühingutelt, mis võimaldab Netrellal

sisendkäibemaksu suurendada, mitte aga pöördmaksustada. Samas, MTA ei tugine ka väitele,

et Adobe Kinnisvara OÜ oleks jätnud 0% määraga kauba soetuse deklareerimata. KMS § 9 lg 1

p 1 sätestab, et kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse

talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest

käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi

maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane.

Antud juhtumil on välistatud, et Netrella OÜ-l oleks olnud mingisugune tahe või kokkulepe

Taani äriühingutega või Adobe Kinnisvara OÜ-ga, et tegelikkuses soetab Taanist kaupa

Netrella. MTA väidab Maksuotsuses, et „kauba ostu püütakse näidata Eesti äriühingult“

(Adobe Kinnisvara OÜ), mitte otse Taani äriühingult. Sellise lähenemise kohaselt pidanuks

Netrella ostma kauba Taani äriühingutelt eesmärgiga vältida sisendkäibemaksu ja

tagastusnõude suurendamist. Skeem aga jääb siinkohal poolikuks, sest sellisel juhul tuleks

ümber kvalifitseerida ka Taani äriühingute ja Adobe Kinnisvara OÜ vahelised tehingud ning

Taani äriühingutel tuleks tagastada OÜ Adobe Kinnisvara poolt tasutud raha ning saada tagasi

veok ja haagis. Tehingut Taani äriühingutega MTA ju ümber hinnanud ei ole. Kui Adobe

Kinnisvara OÜ soetas Taani äriühingutelt kaupa, siis ei saa öelda, et see kaup tuli tegelikkuses

müüa hoopis Netrellale. Sellele kaebaja seisukohale me MTA vastusest sisulist selgitust ei leia.

MTA märgib üknses seda, et ta ei kohalda MKS § 84, vaid § 83 lg 4 sätestatut. Seda on

võimalik ka Maksuotsusest välja lugeda, aga õiguslikule alusele peavad vastama ka

põhjendused, varjatud tehingu kirjeldused ja muud asjaolud. Sisuliselt on ju MTA üritanud

tehinguid ümber kvalifitseerida endale meelepärasteks tehinguteks.

Netrella hinnangul on revident läinud liiale näiliku tehingu konstrueerimisega, sest arved ja

kaup on Taani äriühingutelt Adobe Kinnisvara OÜ-le kättesaadavaks tehtud ja viimane on

nende eest ka tasunud. Maksuõiguslikult ei saa nõustuda et Netrellal on õigus deklareerida

haagise ja veoki soetus ühendusesisese soetusena (ehk pöördmaksustada). Seejuures ei sea

MTA kahtluse alla Adobe Kinnisvara OÜ poolt Taani tehtud makseid kauba soetamisel. Kui

MTA leiab, et Taani äriühingute ja Adobe Kinnisvara OÜ vahelise tehingud olid näilised

(tühised mingil põhjusel), siis tekib Taani äriühingutel ka arvete tühistamise ja kauba Taani

tagastamise nõudeõigus. See oleks aga juba täiesti ebaloogiline konstruktsioon. MTA loogikas

on vastuolu ka sellest, et esmalt on väidetud, et tehingut finantseeris Netrella, st kandis raha

Adobe Kinnisvara OÜ arvele enne selle edasi maksmist Taani. Teisalt väidetakse, et Netrella

kaasati alles hiljem tehinguahelasse. Juba see vastuolu viitab, et MTA ei ole endale lõpuni

selgeks teinud, millist konkreetset tehingut ta näilikuks peab ja soovib ümber hinnata. Sellele

kaebaja seisukohale me MTA vastusest vastust ei leia.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Riigikohtu lahendeid silmas pidades tulebki MKS § 83 lg 4

kohaldamisel sisendkäibemaksu puhul arvestada vastava maksu erisustega. Käibemaksu objekt

on kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel

jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada arve ning tal

tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Antud juhul on MTA müüja

Adobe Kinnisvara OÜ maksukontrolli läbi viimise ajal KMKR-st kustutanud. OÜ-le Netrella

arve esitamise (26.11.2013) ajal oli Adobe Kinnisvara OÜ aga veel KMKR-s ning käibemaksu

arvestuse osas ei ole müüjale etteheiteid tehtud. Maksuotsuses on vaid sedastus (lk 7), et MTA-

l puudub igasugune teadmine, kas Adobe Kinnisvara OÜ november 2013 käibedeklaratsioonile

deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele.

MTA märgib vastuses järgmist: “Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole käesoleval juhul

kohased, kuivõrdmaksustamise aluseks on kõikides lahendites MKS § 84. Vaidlusaluses

Maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel

on veoki ja haagise tehingu puhul aset leidnud varjatud tehing MKS § 83 lg 4 mõistes (p 1.2.8

teine lõik). Kaebaja sellega ei nõustu. Justnimelt viidatud Riigikohtu lahendites (vt 3-3-1-17-

13) on selgitatud, et kui MTA soovib tugineda näilikule tehingule, peab ta tuvastama, kas

tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga. Seetõttu ei ole kaebaja arvates asjakohane ka

MTA vastuses esitatud tsitaat MKS seletuskirjale, kuna juhul, kui MTA väidab, et tegu oli

varjatud tehinguga, peab maksuotsuses ära näitama selle tehingu asjaolud, mida maksustatakse.

Lahendis nr 3-3-1-17-13 on Riigikohus andnud juhise, et kui maksuhaldur soovib tugineda

näilikule tehingule, siis tuleb tuvastada, kas vaidlusaluste tehingute pooled leppisid kokku, et

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi (tegelikult tehingut polegi) või

varjati koos tehingut. Praegusel juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. MKS § 83 lg 4

kohaldamist ja selleks olulisi asjaolusid on Riigikohus selgitanud ka lahendites 3-3-1-23-12 ja

3-3-1-46-11. Maksuotsuses on väide, et Netrella ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel oli näilik

tehing. Samas ei ole kajastatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Taani äriühingutelt soovis

veokit ja haagist osta Netrella. See eeldaks kokkulepet Taani äriühingute esindajatega, et

vormistada tehingu pooleks hoopis Adobe Kinnisvara OÜ eesmärgiga varjata Taani äriühingute

ja Netrella vahelist tehingut. MTA kinnitab ka vastuses üle, et ta arvab nimetatud tehingud

varjatud tehinguteks. Samas ei selgu ka vastusest millise tehingu tingimusi siis MTA soovib

maksustamisel kohaldada.

2. Kardimootori soetamise tehingud Arellerson OÜ-ga. Maksuotsuses on käsitletud Netrella

poolt 29.11.2013 OÜ-lt Arellerson arve nr 001/2013 alusel soetatud kardimootorid summas 39

000 EUR. MTA leiab, et see arve ei kuulu Netrella 2013 novembri sisendkäibemaksu

arvestuses kajastamisele. Netrella sellega ei nõustu ning seaduslik esindaja on tehingu

toimumist ja kauba kättesaamist kinnitanud. Kaup müüd edasi Läti spordiklubile SK Steinerts

RT summas 31 738 EUR.

Kardimootorite müüja Arellerson OÜ juhatuse liige kinnitas, et äriühingule oli tehing

majanduslikult mõistlik, sest teenis tulu, kokku 200 EUR. Teenitud tulu eest tasuti MTA-le

maksud ning kanti teised äriühingu kulutused. Müüja Arellerson OÜ juhatuse liige on

11.04.2014 seletuses ka kinnitanud järgmist: „Minu jaoks oli tehingul pisikene sisu olemas ja ta

ei nõustu sellega, et majanduslik sisu puudus“; „Ma nägin kaupa ka. Saan kinnitada seda, et

kaup on reaalselt olemas olnud ning olen seda ka näinud“; „majandustegevus sellel hetkel

toimus ja oli plaan, et see ka jätkub, seega ei saa kindlasti väita, et tehing oleks toimunud

Netrella OÜ ja OÜ Adobe Kinnisvara vahel“.

Nõustuda ei saa MTA vastuses esitatuga, et kaebajal oleks olnud võimalik teenida suurem

majanduslik kasu, jättes Arellerson OÜ tehinguahelast välja. MTA vastuses on märgitud, et

Arellerson OÜ juhatuse liige A. Hahn märkis muuhulgas, et Adobe Kinnisvara OÜ-le ega ka

kaebajale ei olnud tehing majanduslikult mõistlik. Raha liikumine kauba tasumiseks hakkas ka

käesoleval juhul pihta kaebajast. Seetõttu tekib MTA arvates taas põhjendatud küsimus kaebaja

eesmärgi kohta kõnealuses tehingus. MTA väidab vastuses, et kaebaja loodud tehinguahelas jäi

Arellerson OÜ – Adobe Kinnisvara OÜ ahelas käibemaks tasumata. Kui MTA heidab

Arellerson OÜ-le käibemaksu tasumata jätmist ette, siis ei saa seda panna kaebaja

maksukohustuseks. Tegelikkuses on OÜ Arellerson aga käibemaksu deklareerinud ja tasunud.

Oluline on, et MTA Kontrollaktis ega sisuliselt ka Maksuotsuses ei vaidlusta kauba, s.o.

kardimootorite olemasolu ja nende edasimüüki Läti äriühingule. On olemas arved ja müük

nähtub MTA andmebaasidest. Kuigi Maksuotsusesse on lisandunud väide teeseldud tehingust,

on kauba olemasolu Kontrollaktiga (lk 12) tuvastatud. See, et kauba olemasolu MTA ei

vaidlusta, nähtub ka vastusest ning sellisel juhul ei saa me rääkida teeseldud tehingust. MTA

käsitlus on aga selline, et Adobe Kinnisvara OÜ, Arellerson OÜ ja Netrella vahel esines näilik

tehing MKS § 83 lg 4 mõistes, millega taheti varjata tundmatu kolmanda isiku ja Netrella

vahelist tehingut. Netrellale kauba müünud Arellerson on arvestanud ja tasunud tehingult

käibemaksu. Seega on ka MTA vastuses esitatud väide, et tehingult jäi käibemaks maksmata,

alusetu. Tõendatud ei ole näiliku tehingu tunnused ja käibemaksuga maksustamise eripärast

tulenevalt ei saa seda topelt arvestada ja sisse nõuda ostjalt. Järelikult ei ole võimalik rääkida

ka maksueelise saamisest. See, kas ja kui palju saab vahendaja tehingust kasumit, on poolte

endi otsustada. Pigem näitab see tehingu majanduliku sisu olemasolu. Käibemaksuga

maksustamise seisukohalt on oluline kaupade võõrandamisele ja teenuste osutamisele suunatud

majandustegevus, mitte aga näiteks kasumi saamise eesmärk. Kaupade võõrandamine iseseisva

kaubandustegevuse käigus tähendab ka seda, et soetatud kaup müüakse hiljem edasi ning

seejuures puuduvad soetamise hetkel tõendid võimalik tarbimise kohta (Riigikohtu seisukoht 3-

3-1-3-09). Kaebaja märkis kaebuses, et Maksuotsuses ei ole tuvastamist leidnud MTA väide, et

Adobe

Kinnisvara

OÜ

kaasati

tehingusse

maksueelise

saamiseks

vältimaks

pöördmaksustamist. Millele tuginedes MTA üldse arvab, et tehinguahelas oleks pidanud

kohaldama ühendusesiset pöördmaksustamist, Kontrollaktist ega Maksuotsusest ei selgu. MTA

vastusest nähtub, et maksustamise põhjendamiseks on hoopis seisukoht, et kaup soetati

tundmatult kolmandalt isikult. Kuivõrd sellisel juhul ei saa olla kindel, kas tegemist on

käibemaksukohustuslasega, ning kas isik on tehingult ka käibemaksu riigile tasunud, luges

maksuhaldur Arellerson OÜ nimel väljastatud arvel märgitud käibemaksu summa ettevõtlusega

mitteseotud kuluks. Kaebaja arvates on selline lähenemine enam kui kaheldav, muuhulgas ka

põhjusel, et OÜ Arellerson on tehingu deklareerinud ja käibemaksu tasunud. Kui kaupa on

kasutatud OÜ Netrella ettevõtluses, selle olemasolu ja edasi müüki ei seata kahtluse alla, siis ei

tohi ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirata. Vastavale kohtupraktikale oleme

viidanud kaebuses.

Maksuotsuses ega Kontrollaktis ei ole selgelt välja toodud ka seda, millised tehingud siis MTA

arvates näilikud (MTA vastuse kohaselt varjatud) olid. Kas Adobe Kinnisvara OÜ ja

Arellerson OÜ vaheline kardimootorite müügitehing või Arellerson OÜ ja Netrella vaheline

müügitehing. Kui MTA arvates on näiline ka Adobe Kinnisvara ja Arellerson vaheline tehing,

siis peaks Maksuotsusest nähtuma ka nende äriühingute võimalik maksueelis. Sellele

küsimusele ei leia me selget vastust ka MTA vastusest, vaid on esitatud seisukoht, et tehingu

pooleks oli väidetavalt keegi kolmas isik. Maksuotsuses on väide, et Netrella ei soetanud

Arellerson OÜ-lt kaupa seetõttu, et Arellerson OÜ ei saanud kaupa soetada Adobe Kinnisvara

OÜ-lt, kuna Adobe Kinnisvara OÜ ei ole omakorda kaupa soetanud ja selles tehinguahelas

puudus kaup. See väide on otseses ja karjuvas vastuolus Kontrollaktiga (lk 12) ja MTA

vastusega, kus MTA kinnitab, et kauba olemasolu ja edasi võõrandamine Lätti on tuvastatud ja

selles vaidlus puudub. See leiab kinnitust ka MTA vastuses. Seda, et kauba olemasolu MTA

kahtluse alla ei sea, kinnitab MTA vastus kaebusele. Nagu juba kaebuses mainitud, ei ole MTA

ka ise lõpuni selgeks teinud, kas tema hinnangul oli siis tegemist teeseldud või varjatud

tehinguga. MTA vastuses on küll kinnitus, et tehinguid peetakse varjatud tehinguteks, samas ei

nähtu Maksuotsusest varjatud tehingute kohta käivad asjaolud. Kaebaja arvates jätkuvalt mitte

kummagi variandiga, sest kauba olemasolu ja soetamine Arellerson OÜ-lt on tõendatud. Müüja

on tehingult tasunud ka käibemaksu. Viimane on määrav just topeltmaksustamise ja

käibemaksu kumuleerumise seisukohalt.

3. Reklaamteenuste soetamine OÜ-lt Adobe Kinnisvara. Kontrollaktis on käsitletud Adobe

Kinnisvara OÜ-lt soetatud reklaamteenust, mille eest on Netrellale 30.11.2013 esitatud arve nr

2013064 kokku summas 68 400 EUR. MTA leidis, et Netrellal puudub õigus kajastada

nimetatud arvet november 2013 sisendkäibemaksu arvestuses ning seetõttu ei kuulu selle arve

alusel sisendkäibemaks summas 11 400 EUR maha arvamisele. Netrella sellega ei nõustu.

MTA vastusele on lisatud ka tõendina fotod, millelt nähtub Tallchart ja Hatson Auto reklaamid

Netrella OÜ poolt hallatava Talvar Racing võidusõidutehnikal, riietusel ja kodulehel. Fotod

tõendavad, et reklaamteenust on reaalselt teostatud. Esindaja poolt 21.03.2014 MTA-le

saadetud e-kirjas on ka märkus, et reklaamteenus on vaid osa kõnealusest lepingust ning Aavo

Talvari jõudmisel vormel 1 sarja võib Tallchart võimalik kasu ulatuda kümnetesse miljonitesse

eurodesse. MTA on vastusele lisanud kolmandate isikute seletuste protokolle. Näiteks on

11.03.2014 seletusi andnud OÜ Tallchart esindajad Gert Pagel ja Andres Kulm, kes on

kinnitanud OÜ-lt Netrella reklaamteenuse soetust. Isikud on märkinud järgmist: “Ajendeid

reklaamteenuse soetamiseks ma täpselt ei mäleta. Küll on selge see, et lepingu objektiks

olevatel võistkondadel on Tallcharti ja Hatson Auto OÜ märgid peal. /…/ Tallchart on

motosporti toetanud ka varem ning praegune omanik on ralliga nooruspõlves seotud olnud.”

Samas 11.03.2014 protokollis on OÜ Tallchart esindajad kinnitanud järgmist: ”Sporditiimi

treiler sõidab Tallchart ja Hatson logodega ringi. /…/ Kui treiler meie kirjadega ringi sõidab,

siis on see reklaam ja Keila vahel teavad kõik seda firmat. Niipalju kui minu hinnangul on

kardi võistlusi ja radu, siis see veok on alati kohal ja see on hea reklaam. /…/Märgin siinkohal

ära, et Eesti meister kardispordis sõidab vormiriietusega, millel on meie logod peal”. Järelikult

oli OÜ-l Netrella põhjus ja vajadus reklaamteenuse soetamiseks. Seejuures tutvunud

maksutoimikuga, nähtub tõenditest, et Netrella haldab ja omab võidusõidumeeskonda „Talvar

Racing“, mis on MTÜ Eesti Kardiliit liige ning „Talvar Racing“ on üks Eesti juhtivaid.

võidusõidumeeskondi ning lisaks võistlustel osalemisele arendab olulisel määral võidusõidu

populaarsust.

4. Tulumaks

a) Tulumaks veoki ja haagise soetuselt

MTA on seisukohal, et Netrella soetas veoki ja haagise ise Taani äriühingutelt ning seega ei

tekkinud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning peab arvel näidatud ja makstud

käibemaksu 7333, 33 EUR ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja sellelt tuleb tasuda tulumaksu.

MTA ei vaidlusta veoki ja haagise olemasolu ning nende kasutamist Netrella ettevõtluses.

Kuna MTA veoki ja haagise olemasolu ei vaidlusta, siis on leitud, et väljamakse tervikuna on

seotud Netrella ettevõtlusega. Küll aga on vägagi vaieldav praegusel juhul tulumaksu

määramine tehingult arvestatud ja makstud käibemaksult. Tulumaksu määramise õigusliku

alusena on Maksuotsuses näidatud TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ja põhjuseks, et kaebajal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS §

51 lg 2 p 3 kohaldub juhul, kui ostjal puudub kauba/teenuse eest tasumist tõendav nõuetele

vastav algdokument ja see kajastab tehingut, mida ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel

kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi teadma. MTA

ei vaidlusta veoki ja haagise olemasolu ja tehingu kogumaksumust ettevõtlusega mitteseotud

kuluks ei loe. MTA aktsepteerib, et Netrella väljamaksed veoki ja haagise eest Adobe

Kinnisvara OÜ-le on ettevõtlusega seotud ja tehingu sisu vastab arvetele. MTA märgib oma

vastuses, et veoki ja haagise soetuselt ei tekkinud kaebajal Adobe Kinnisvara OÜ arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, kuna maksuhaldur tuvastas, et kaebaja soetas need

kaubad ise. Ühendusesise soetuse korral on käibemaksu määr 0%, mistõttu Adobe Kinnisvara

OÜ arvetel näidatud käibemaksu summa puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

See käsitlus ei haaku kaebaja arvates ka Maksuotsuse käsitlusega, kuna kaup on olemas ja see

on seotud OÜ Netrella ettevõtlusega. Järelikult ei ole õigust piirata ka Netrella OÜ õigust maha

arvata sisendkäibemaksu. Veoki ja haagise müügitehingu puhul ei ole MTA pidanud näilikuks

Adobe Kinnisvara OÜ ja Taani äriühingute vahelisi raha ülekandeid (tehinguid) ning asjas ei

ole ühtegi tõendit sellest, et Netrella soetas kauba otse Taanist. On olemas Taani äriühingute

arved, lepingud ja pangakonto väljavõtted, mis kinnitavad Adobe Kinnisvara OÜ poolset

tasumist Taani. Need tõendid kogumis kinnitavad, et Adobe Kinnisvara OÜ soetas kauba, mille

võõrandas edasi Netrellale. Tehing ei ole näilik ja sellel on kaebaja pikemalt peatunud

kaebuses.

b) tulumaks kardimootorite soetuselt. MTA märgib vastuses, et kardimootorite soetuse tehingu

osas leidis tuvastamist asjaolu, et need soetati tundmatult kolmandalt isikult. Kuivõrd sellisel

juhul ei saa olla kindel, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega, ning kas isik on tehingult

ka käibemaksu riigile tasunud, luges maksuhaldur Arellerson OÜ nimel väljastatud arvel

märgitud käibemaksu summa ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kardimootorite soetust

tundmatult kolmandalt isikult ei ole Maksuotsusega kuidagi tuvastatud. MTA on Kontrollaktis

segiläbi viidanud nii veoki ja haagise soetusele kui kardimootorite soetusele ja segase sisuga

kirjelduse lõpuks teinud järelduse, et loeb kardimootorite soetuse arvel märgitud käibemaksu

summas 6501 EUR ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Netrella sellega ei nõustu. Nagu veoki ja

haagise puhul, MTA ei vaidlusta ju kardimootorite olemasolu ja nende kasutamist Netrella

ettevõtluses. Seetõttu ei ole õigust piirata ka sisendkäibemaksu maha arvamise õigust.

Kardimootorite tehingu osas heidab MTA ette seda, et Netrella soetas need tundmatult

kolmandalt isikult, kelle osas ei saa kindel olla, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega.

Raamatupidamisdokumentidega on tõendatud, et Netrella soetas kardimootorid Arellerson OÜ-

lt, kes on tehingult arvestanud ja tasunud käibemaksu. Käibemaksu arvestuse eripärast

lähtuvalt, tekib antud situatsioonis topeltmaksustamine, mis on lubamatu. Kuna tehingu

toimumine on tõendatud, käibemaks on määratud valesti, siis on vale ka selle lugemine

ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

c) tulumaks reklaamteenuse soetuselt. MTA on seisukohal, et Netrella ei soetanud Adobe

Kinnisvara OÜ-lt novembris 2013 reklaamteenust ja peab soetusarve alusel tehtud väljamakset

summas 68 400 EUR ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Netrella sellega ei nõustu, sest

reklaamteenust on Netrella saanud ja oma ettevõtluse (sh kardispordi reklaamimiseks)

kasutanud. MTA on vastusele lisanud kolmandate isikute seletuste protokolle. Nagu eelpool

mainitud, reklaami soetust OÜlt Netrella on kinnitanud OÜ Tallchart esindajad suuliste

seletuste protokollis 11.3.14. Seletused kogumis teiste tõenditega, sh lisatud fotidega

tõendavad, et reklaamteenuse soetus OÜ Netrella poolt on tuvastatav ja tõendatav. Isikute

seletused on käsitatavad tõenditena tehingu toimumise kohta. Kui oleks vastupidine olukord -

so tehingu teine pool eitaks tehingu toimumist, siis ilmselgelt tugineks MTA sellisele tõendile.

Kokkuvõtvalt jääb kaebaja kõigi kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et MTA on

Maksuotsusega

ebaõigesti

piiranud

kaebaja

õigust

käibelt

tasutud

käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata ja sellest lähtuvalt määranud valesti ka täiendava tulumaksu

kohustuse. Kaebaja palub kohtul arvestada kõiki kaebuses esitatud seisukohti ja käesolevas

menetlusdokumendis lisatud täiendusi. Veoki ja haagise käive toimus Eestis ning kaebaja on

tõendanud nende soetamist Adobe Kinnisvara OÜ-lt. Samuti on Eestis toimunud

kardimootorite ja reklaamteenuse käive on toimunud Eestis, sealjuures on vähemalt

kardimootorite tehingut maksustatud topelt.

MTA 22.05.2015 täiendavad seisukohad

Vastustaja vastab siinkohal vaid kaebaja väidetele, mida ei ole varasemalt käsitletud.

1. Veoki ja haagise soetuse tehingud Adobe Kinnisvara OÜ-ga. Tulenevalt MKS § 92 lg 3

kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõik

asjaolud ning hindab tõendeid kogumis, mida maksuhaldur saab usaldusväärseks pidada.

Uurimisprintsiipi rakendades on maksuhaldur kõiki tõendeid kogumis hinnates tuvastanud

vastuolud ning tõendamata asjaolud (Maksuotsuse p 1.2.7), jõudes järeldusele (Maksuotsuse p

1.2.8), et Netrella OÜ ja Adobe Kinnisvara OÜ vahelise tehingu eesmärgiks oli Netrella OÜ-le

alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine. Vastustaja märgib, et jääb kõigi

kaebaja esitatud veoki ja haagise soetamisega seotud väidete osas jätkuvalt samale seisukohale

kui kohtule 30.01.2015 saadetud vastuses ning Maksuotsuses, kuivõrd täpselt samasisulisi

vastuväiteid esitas kaebaja juba eriarvamuses Kontrollaktile, seejärel kaebuses ja nüüd ka

täiendavalt esitatud seisukohtades.

Vastustaja nõustub jätkuvalt kaebajaga selles, et kaup oli reaalselt olemas ja soetati Taanist.

Asjaolu, et Taani äriühingud väljastasid arved Adobe Kinnisvara OÜ-le ja Adobe Kinnisvara

OÜ tasus neile, ei oma maksuhalduri tuvastatud asjaolude pinnalt tähendust, kuivõrd tegemist

on näiliku tehinguga ning näilikus tehingus vastavad raamatupidamise dokumendid (arved,

lepingud jne) ja tasumised/laekumised poolte näilikule tahtele. Nii Netrella OÜ kui ka Adobe

Kinnisvara OÜ juhatuse liige oli sama, mistõttu sai Netrella OÜ maksueelise sellest, et Adobe

Kinnisvara OÜ jättis novembris 2013 käibemaksu reaalselt tasumata. Äriühingu november

2013 käibedeklaratsioonile oli deklareeritud käibemaks ja sisendkäibemaks sisuliselt võrdne.

Oluline on muuhulgas ka asjaolu, et Adobe Kinnisvara OÜ-l ei olnud rahalisi vahendeid

tasumaks Taani äriühingutele. Soetust finantseeris Netrella OÜ, mis aga ei vasta kaebaja

juhatuse liikme selgitusele, mille kohaselt puudusid Netrella OÜ-l sellel momendil vabad

finantsilised vahendid veoki soetamiseks. Aimar Talvari vastuolulised selgitused, mis ei klapi

tegelike asjaoludega on olulised tehingute ümberhindamisel ning näitavad seda, et tegelikkuses

ei olnud Adobe Kinnisvara OÜ ostja rollis veoki ja haagise soetamisel Taani äriühingutelt. A.

Talvar on Adobe Kinnisvara OÜ endise juhatuse liikmena antud selgitustes üritanud näidata

seda, et Adobe Kinnisvara OÜ leidis sobiva kauba, omas selleks rahalisi vahendeid ning andis

ka veoki ja haagise üle Netrella OÜ-le. Menetluse käigus jõudis maksuhaldur aga järeldusele,

et see nii ei olnud (Maksuotsuse p-d 1.2.7 ja 1.2.8).

Vastustaja selgitab kaebaja arutluse üle näiliku tehingu osas ning väitele, et Maksuotsuses ei

ole kajastatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Taani äriühingutelt soovis veokit ja haagist osta

Netrella OÜ, järgmist. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-46-11 p-s 20 selgitanud, et „Kui näilik

tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, tuleb tuvastada, mille poolest varjatud tehingu

tegelikule majanduslikule sisule vastav maksustamine erineb selle tehingu maksustamisest,

millena lepingupooled tehingu vormistasid.“ Seega tuleb varjatud tehingu sätte (MKS § 83 lg

4) kohaldamiseks tuvastada, mis tehingut pooled varjata soovisid ja tuvastada, mille poolest see

erineb vormistatud tehingu maksustamisest. Maksuotsuse p-s 1.2.8 (Järeldused veoki ja haagise

soetuse tehingute osas Adobe Kinnisvara OÜ-ga) on maksuhaldur põhjendanud, miks arvetel

näidatud tehinguid toimunud ei ole; tuvastanud tegelikult asetleidnud tehingu ja kirjeldanud,

mille poolest varjatud tehingu maksustamine erineb arvel näidatud tehingu maksustamisest ja

tuvastanud maksukohustuslase tahtluse saada maksueelist. Vastustaja hinnangul on seega

tõendatud, et kaebaja ja Adobe Kinnisvara OÜ vahel on toimunud näilik (varjatud) tehing MKS

§ 83 lg 4 mõistes ning veoki ja haagise tegelikeks müüjateks kaebajale olid Taani äriühingud.

Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebaja korduvad märked, mille kohaselt vastustaja ei ole

kaebaja hinnangul kaebuses esitatud seisukohti enda vastuses ümber lükanud. Vastustaja leiab,

et kaebaja nii kaebuses kui täiendavates seisukohtades esitatud sisult kordavad väited on ümber

lükatud nii Maksuotsuses kui ka vastuses, ning ei pea kaebaja vastupidist seisukohta kohaseks.

2. Kardimootori soetamise tehingud Arellerson OÜ-ga. Kaebaja leiab, et tõendatud ei ole

näiliku tehingu tunnused ja käibemaksuga maksustamise eripärast tulenevalt ei saa seda topelt

arvestada ja sisse nõuda ostjalt, järelikult ei ole ka maksueelise saamist. Vastustaja on

seisukohal, et kaebaja tegevus alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisel Arellerson OÜ-ga

tehingult on tahtlik, kuna kaebaja ja Adobe Kinnisvara OÜ-l oli tehingu toimumise ajal sama

juhatuse liige ning seetõttu oli A. Talvar teadlik asjaolust, et Adobe Kinnisvara OÜ-l puudus

rahaline võimekus, kaup ja reaalne roll selle väidetavas soetamises. Samuti puudus

eelnimetatud roll ja võimekus Arellerson OÜ-l, kelle juhatuse liikmeks oli kaebaja töötaja.

Seega ei kuulu Arellerson OÜ väljastatud kardimootorite müügiarve kaebaja sisendkäibemaksu

arvestuses kajastamisele, kuna Arellerson OÜ ei ole tegelik müüja KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt

ning väljastatud arve ei vasta KMS § 37 lg 1 nõuetele. Seega ei ole täidetud sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused (KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1). Ehk kuigi võib väita, et käibemaksu osas

ei ole ostjal maksueelist tekkinud, puudub ostjal siiski sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus,

kuna ostja on kajastanud enda käibemaksuarvestuses arvet, millele on märgitud käibemaks

KMS nõudeid eirates. Maksuhaldur on tuvastanud (Maksuotsuse p 1.3.4), et arvel märgitud

müüja ei olnud tegelik müüja; tegelik müüja oli tundmatu kolmas isik ning ostja teadis või

vähemalt pidi teadma, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Ostu-müügitehingute sisu

tuvastamisel on oluline ka tehingu majanduslik mõttekus ja loogilisus, mis Adobe Kinnisvara

OÜ ja Arellerson OÜ vahelises tehingus puudus, välja arvatud Netrella OÜ-le alusetu

sisendkäibemaksu tekitamine. Vastustaja on seisukohal, et Netrella OÜ sai vaidlusaluses

tehingu kajastamisel maksueelise, kuna eelmistes tehingulülides jäi reaalne käibemaks

tasumata.

3. Reklaamteenuse soetamine Adobe Kinnisvara OÜ-lt. Menetluse käigus kogutud tõendite

põhjal (Maksuotsuse p 1.4.4) on vastustaja seisukohal, et Adobe Kinnisvara OÜ ei ole Netrella

OÜ-le novembris 2013 reklaamteenust müünud, teenuste reaalne sisu on tõendamata ning ei

ole arusaadav, miks peaks kaebaja teenust Adobe Kinnisvara OÜ-lt sisse ostma, kui Aimar

Talvar oli nii Netrella OÜ kui ka Adobe Kinnisvara OÜ esindaja ning väidetav reklaamteenuse

osutaja. Ehk A. Talvar osutas sisuliselt iseendale reklaamteenust. Omades reklaamteenuse

osutamiseks teadmisi, oleks A. Talvar saanud reklaamteenust kasutada ka Netrella OÜ-s ilma

täiendavate kuludeta. Adobe Kinnisvara OÜ nimel väljastatud arve sisuks on reklaam, kuid

tegelikkuses ei ole reklaamteenuse saamine vastustaja hinnangul tõendatud, mistõttu on arve

majanduslik sisu vale.

4. Tulumaks. Tulumaksu käsitlevates seisukohtades jääb vastustaja varasemalt esitatud ja ka

Maksuotsuse p-s 1.5 väljatoodud seisukohtade juurde ja ei hakka neid siinkohal kordama.

5. Menetluskulud.

Vastustaja,

tutvunud

kaebaja

esindaja

esitatud

menetluskulude

väljamõistmise taotlusega, leiab, et õigusabikulu väljamõistmine ei ole käesoleval juhul täies

ulatuses põhjendatud. Kaebaja esindaja taotleb vastutajalt menetluskulude väljamõistmist

summas 2 694 eurot. Kuna HKMS § 109 lg 6 kohaselt saab kohus välja mõista üksnes

vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, leiab vastustaja, et kaebaja esindaja on menetluskuludena

taotlenud osaliselt mittevajalike ja põhjendamatute menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja

leiab, et õigusteenuse summa on paisutatud ebamõistlikult suureks. Vastustaja hinnangul ei ole

kaebaja esindaja poolt kaebuse ja täiendava seisukoha koostamiseks märgitud aeg (7 tundi)

mõistlik ja põhjendatud, kuivõrd esitatud kaebused sisaldasid suures mahus samasisulist teksti,

korrates omakorda juba eriarvamusega esitatud seisukohti. Vastustaja leiab samuti, et kaebaja

esindaja esitatud kohtukulude arvestus on mõneti hüpoteetiline, kuivõrd kaebaja esindaja on

04.02.2015 arve sisse arvestanud ka 05.04.2015 kohtule esitatud täiendava seisukoha

koostamiseks kulunud aja, teades juba veebruarikuus, et selleks kulub 3 tundi. Eelnevast

tulenevalt palub vastustaja kohtul menetluskulude vastustajalt väljamõistmisel arvestada

vastustaja eelpool mainitut, kohtuasja keerukust ja spetsiifikat ning mõista välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kokkuvõtteks jääb vastustaja lisaks käesolevas menetlusdokumendis käsitletule ka vastustaja

30.01.2015 kohtule saadetud vastuses väljendatud seisukohtade juurde ning palub nendega asja

lahendamisel arvestada. Vastustaja esitab ka täiendavad maksumenetluse dokumendid, mis

esialgse vastusega jäid kohtule saatmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt OÜ Netrella peab Maksuotsust õigusvastaseks

eelkõige järgmistel põhjustel: Maksuotsus on vastuoluline, sh ei ole arusaadav, kas

maksuhaldur peab tehinguid teeseldud või varjatud tehinguteks; MTA on lähtunud selle

tegemisel asjaoludest, mis ei oma tähtsust maksustamise seisukohalt, ja tõendeid valesti

hinnanud, mis on viinud valedele järeldustele; vastustajal puudus alus tehinguid ümber hinnata

ja lugeda neid näilikuks; MTA on Maksuotsusega ebaõigesti piiranud kaebaja õigust käibelt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ja sellest lähtuvalt määranud valesti ka

täiendava tulumaksu kohustuse.

MTA kaebuse kohta antud vastustest nähtuvalt vastustaja ei nõustu ühegi OÜ Netrella

etteheitega maksumenetlusele, Kontrollaktile ja Maksuotsusele. Kokkuvõtlikult on MTA

seisukohal, et kaebaja väited on põhjendamatud ning ei anna alust Maksuotsuse tühistamiseks.

Maksuotsus on motiveeritud ja õiguspärane ning kontrollimenetlus on läbi viidud vastavalt

kehtivale õigusele.

2. Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti.

Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 63 kohaselt põhistamine on

faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks

võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud

menetlusvormis.

Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, asjakohast kohtupraktikat, hinnanud

Kontrollakti ja Maksuotsust ning poolte kirjalikke seisukohti, samuti kõiki asjas kogutud

tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, ei ole tuvastanud maksumenetluses

niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud viia vastustaja valedele

järeldustele. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et Maksuotsus on nii formaalselt kui ka

materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii haldusaktidele üldiselt kui ka

maksuotsustele spetsiifiliselt esitatavatele nõuetele ja mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning

OÜ Netrella kaebus ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul kaebaja ei ole antud juhul suutnud

tõendada, et „maksusumma määrati valesti“. Sealjuures kohus nõustub täielikult MTA

põhjenduste ja järeldustega Maksuotsuses (koos Kontrollaktiga), aga samuti ka vastustaja

argumentatsiooniga kohtumenetluses.

3. Kohtu hinnangul ei ole OÜ Netrella esitanud kohtumenetluses niisuguseid

kvalitatiivselt uusi väiteid, millele vastustaja ei oleks reageerinud/vastanud juba eelnevas

maksumenetluses. Ka kaebaja täiendavad seisukohad on tegelikult juba varem öeldu

kordamine. Arvestades käesoleva haldusasja mahtu, eelkõige vaidlustatud haldusakti ja

dokumentaalsete tõendite mahtu ning sealjuures poolte seisukohtade esitamist käesolevas

kohtuotsuses praktiliselt terviklikult (vajadusel on kohus varustanud viited tõenditele viidetega

toimikulehekülgedele, kus tõendid paiknevad), siis olukorras, kus kohus jagab MTA seisukohti

(järgib tema põhjendust), puudub igasugune ratsionaalne mõte veel igale kaebaja

väitele/seisukohale uuesti oma sõnadega vastata, nende ekslikkust näidata. Sealjuures kohus

lähtub HKMS § 165 lg-st 2, mille kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist

on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata põhjendusega nõustumisele. Neil asjaoludel kohus piirdub üksnes mõningate

rõhutustega.

4. HMS § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 55 lg-s 1 on sätestatud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõue.

HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab

olema

kirjalikult

põhjendatud.

Haldusakti

põhjendus

esitatakse

haldusaktis

või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

ning lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Spetsiifilised nõuded maksuhalduri haldusaktidele on sätestatud MKS §-s 46 ja konkreetselt

maksuotsusele MKS §-s 95. Muu hulgas nõuab MKS § 95 lg 2, et maksuotsusest peab selguma,

kuidas

tasumisele

kuuluv

maksusumma

või

tagastusnõude

suurus

on

määratud.

Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või

tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida.

Oluline on sellega seoses märkida, et Maksuotsuses on sedastatud, et kontrolli käigus

tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on

kajastatud 01.10.2014 koostatud Kontrollaktis, mis on kaebajatele kätte toimetatud, mille kohta

kaebaja on saanud esitada oma vastuväited ja mida MTA käsitleb Maksuotsuse lahutamatu

lisana. Seega sisaldub Maksuotsuse andmise faktiline ja õiguslik alus ka Kontrollaktis.

Samas tulenevalt HMS §-st 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

5. Maksuotsus on koostatud Netrella OÜ tehingute kohta OÜ-ga Adobe Kinnisvara (veoki

Volvo FH 12 ja haagise SVF 8000 ning reklaamteenuste soetus) ja OÜ-ga Arellerson

(kardimootori soetamine). Vastustaja on pidanud neid tehinguid näilikuks, kuna MTA

hinnangul on need äriühingud kaasatud tehingute ahelasse vaid eesmärgiga tekitada Netrella

OÜ-le alusetu sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. MKS § 83 lg 4 kohaselt näilikku

tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks,

kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Tulenevalt MKS §-st 84,

kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise

eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad

tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Nähtuvalt Maksuotsusest on MTA

lähtunud just neist sätetest vaidlusaluste tehingute ümber hindamisel. Kohus möönab, et

Kontrollaktist ega Maksuotsusest kohus ei leidnud viidet MKS §-le 84 ning MKS § 83 lg-le 4

on viidatud üksnes Kontrollakti p-s 1.2.8. seoses veoki ja haagise soetustehingutega ja p-s

1.3.4. seoses kardimootori soetamisega. Samas ei ole tegemist olulise puudusega, mis tooks

kaasa Maksuotsuse tühistamise, sest Maksuotsusest ilmneb selgelt just nende sätete

kohaldamine. Kaebaja väide, nagu maksuhaldur poleks endale selgeks teinud, kas tegemist oli

teeseldud või varjatud tehinguga, on ilmselgelt otsitud, kuna praegu kehtiv MKS räägib üksnes

näilikust tehingust, nagu ka TsÜS § 89, mille lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on

kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad, ning mille lg 3 kohaselt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist

tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kuni 01.01.2009 oli

seaduses „näiliku” tehingu asemel „teeseldud” tehing. Teeseldud oli tehing siis, kui pooled

tegid selle kavatsusega varjata teist tehingut. Sellisel juhul kohaldatati varjatud tehingu kohta

käivaid sätteid. Vastustaja on õigesti märkinud, et olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et arvel

näidatud tehingu varjus on toimunud mingi teine tehing, tuleb: põhjendada, miks arvel näidatud

tehingut toimunud ei ole; tuvastada tegelikult aset leidnud tehing ja kirjeldada, mille poolest

varjatud tehingu maksustamine erineb arvel näidatud tehingu maksustamisest; ning tuvastada

maksukohustuslase tahtlus saada maksueelist. Kohtu hinnangul on MTA seda kõike teinud.

Kaebaja väide, et näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu

alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu

osas riigi vastu tagastusnõue, ei ole aluseks maksude määramata jätmiseks ega muuda

Maksuotsust õigusvastaseks.

6. Kohus leiab, et kaebaja liigne rõhumine sellele, et kauba olemasolu ja edasimüüki,

arvete olemasolu ja kauba eest tasumist jms vastustaja ei vaidlusta, on põhjendamatu. MTA on

Maksuotsuses selgitanud, et näilike tehingute puhul ühtivadki dokumendid sellega, mida on

püütud näidata, kuid tehingute näilikeks kvalifitseerimises tuleb hinnata ka tehingute

majanduslikku loogikat ja põhjendatust. Kohtu arvates on vastustaja kõiki asjaolusid

õiguspäraselt analüüsinud ning teinud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ka

õiged järeldused. Maksuotsuses on selgelt toodud välja need vastuolud ja asjaolud, mis on

tõendamata, ning millele tuginedes MTA on oma järeldused teinud. Sealjuures on oluline

märkida, et tõepoolest üks või teine kaebaja viidatud asjaolu eraldivõetuna ei saaks olla

tehingute ümberhindamise ning sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramise ja

tulumaksu tasumisele määramise aluseks, kuid need asjaolud kogumis ja omavahelises seoses

loovad tehingutest hoopis teistsuguse pildi, kui kaebaja on püüdnud näidata. Samuti on nn

otsitud kaebaja väide, et tegelikkusele ei vasta see, et veoki ja haagise soetustehingud toimusid

Netralla rahalistest vahenditest: „Kui Netrella tasus esitatud arvete alusel müüjale ja see raha

laekus müüja (Adobe Kinnisvara OÜ) arvele, siis sai sellest Adobe Kinnisvara OÜ vara. Selle

kaebaja väitega on MTA Maksuotsuses isegi nõustunud.“ Antud juhul on oluline hoopis see, et

väidetavalt kaasati Adobe Kinnisvara OÜ tehingusse sellepärast, et kaebajal endal puudusid

vahendid, tegelikkuses puudusid aga hoopis Adobe Kinnisvara OÜ-l vajalikud vahendid kauba

soetamiseks ja ta sai seda teha üksnes Netrella OÜ finantseeringuga, mida tõendab kujukalt

Adobe Kinnisvara OÜ konto väljavõte /I kd tl 122-123/, mida MTA on Maksuotsuses

põhjalikult analüüsinud.

7. MKS §-s 56 on sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille järgi

maksukohustuslane muu hulgas on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, ning peab

arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab

deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui

seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult

seda liiki tõendit (lg-d 1 ja 2). Seega eeldab maksumenetlus esmajärjekorras

maksukohustuslase enda aktiivsust. Antud juhul on kaebaja algusest saadik olnud menetlusse

kaasatud, temalt on korduvalt selgitusi ja dokumente küsitud, võimalusel on vastamise

tähtaega pikendatud. Vastavalt MKS § 13 lg-le 1 maksukohustuslasel on õigus enne tema

õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.

Seda, et kaebajale on olnud kogu maksumenetluse vältel tagatud ärakuulamine, mis ei ole

olnud pelgalt formaalne, vaid sisuline, kinnitab ka Maksuotsus ise. Maksuotsuses on kajastatud

kaebaja seadusliku esindaja selgitusi ning seal on vastatud OÜ Netrella eriarvamusele ja

vastuväidetele, mille ta 27.10.2014 esitas Kontrollakti kohta („Maksuotsuse koostamisel

arvestame 27.10.2014 esitatud arvamusega ning kajastame arvamust jooksvalt maksuotsuses.“)

Kohus rõhutab, et tehingupoolte seletusi tehingute asjaolude kohta ei saa lugeda

usaldusväärseks tõendiks, kui muud faktilised asjaolud ja tõendid on nende seletustega

vastuolus. MKS § 11 lg 2 kohaselt maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub

asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust

omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja

tõenditega. Samas tulenevalt MKS § 95 lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või

osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb

maksuotsuses motiveerida. Kohtu hinnangul on MTA antud juhul nõuetekohaselt täitnud nii

uurimiskohustust kui ka järginud motiveerimisnõudeid. Tegemist ei ole pelgalt „mingisuguste

revidendi oletustega“, samas on maksupettuste/maksude tasumisest kõrvalehoidumise puhul

kohtupraktika kohaselt maksude määramisel aktsepteeritav ka maksuhalduri põhjendatud

kahtlus. Mis puutub kaebaja väitesse, et MTA küll väljastas maksutoimiku, aga sellega

tutvumiseks mõistliku aja andmisest enne koormava haldusakti koostamist keeldus, siis kohus

ei näe, et vastustaja keeldumine oleks olnud vastuolus HMS §-s 40 sätestatuga (arvamuse ja

vastuväidete ärakuulamine). Kohus juhib tähelepanu, et MKS § 14 lg 3 kohaselt

maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning

teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui

see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Selline õigus oli kaebajal kogu

maksumenetluse vältel ja puuduvad andmed, et MTA oleks kaebajale menetluse vältel

keeldunud teavet ja/või selgitusi jagamast või maksutoimikut turtvustamast. Kontrollaktile

eriarvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaeg oli tegelikult 15.10.2014, Netrella taotlusel

pikendas vastustaja seda tähtaega kuni 27.10.2014 ehk niigi ligi kahe nädala võrra. Kaebaja ei

taotlenud maksutoimiku väljastamist millegipärast isegi mitte 15.10.2014, mil ta taotles

vastamise tähtaja pikendamist, vaid alles 27.10.2014, kui esitas juba sisulise arvamuse, ehk

tegelikult soovis ta veelgi ajapikendust eriarvamuse esitamisel. Niisugune käitumine viitab

juba tahtlikule venitamisele.

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka

vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid,

kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta.

Antud juhul jääb OÜ Netrella kaebus rahuldamata. MTA ei ole omapoolset menetluskulude

nõuet esitanud. Seega kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte

võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ning kohtul puudub vajadus

hinnata kaebaja menetluskulude kandmise põhjendatust ja tõendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo

Kohtunik