4-15-4445/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-4445

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-4445

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi I.K ema XXX kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 27.05.2015 otsusele väärteoasjas nr 2317,15,004759

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik I.K

(isikukood XXX; elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta I.K seadusliku esindaja XXX kaebus määratud rahatrahvi vähendamiseks rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.05.2015 otsus muutmata.

Trahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber10220155095361.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 27.05.2015 otsusega väärteoasjas nr 2317,15,004759 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse komissar L.Protsykova I.K-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 80 trahviühikut ehk 320 eurot.

Materjalide kohaselt juhtis I.K 09.05.2015 kell 00:11 ajal Saku alevikus Pargi tee 2 juures mootorsõidukit BMW 318i registrimärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus I.K LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 201 lg 1 tunnustel.

2. Kohtule esitatud kaebuses I.K seaduslik esindaja, tema ema Jaanika I.K palub määratud trahvi vähendada, kuna see moodustab praktiliselt poole tema kuupalgast. Märgib, et poeg on edaspidi seaduskuulekas ja toimepandut väga kahetseb. See oli tema esimene väärtegu ja oli seotud kambavaimuga. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Maksegraafikut ei soovi.

3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele leiab, et otsuse tühistamiseks alust ei ole ja palub I.K-le määratud trahvi jätta muutmata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, teo raskust ja taunitavust, samuti rikkumise esmakordsust. Tegu on toime pandud tahtlikult. Kergendava asjaoluna on arvestatud isiku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist. Samuti on karistuse määramisel arvestatud erija üldpreventiivseid kaalutlusi ja mõistetud karistus on kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga (Riigikohtu otsus 3-1-1-58-13). Määratud trahv ja selle suurus on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. Menetleja ei ole vastu sellele, kui kohus määrab trahvi tasumise ositi, näiteks 10 kuu jooksul jõustumisest. Samuti on menetleja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. I.K kahetses toimepandut ja tunnistas kohtueelses menetluses, et juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal sõiduautot, kuna tahtis sõbra juurde minna ja juhtimisõigust tal ei ole. Toimepandut tõendab lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele veel tunnistaja G.Nõgu ütlused selle kohta, et Saku alevikus Pargi 2 juures suunaga Jaama tänava poole peatati ebakindla sõidustiiliga sinist värvi BMW 318, mida juhtis I.K, kellel juhtimisõigus puudus. Ka väljavõte maanteeameti liiklusregistrist tõendab, et I.K juhtimisõigus puudub. Sellega rikkus I.K LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja õigesti on tema tegu kvalifitseeritud LS §

201 lg 1 järgi.

5. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29;nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19; RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 7 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 201 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

Kohtuväline menetleja on valinud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi ja mõistnud selle alla keskmist määra – 80 trahviühikut, mis on 320 eurot. Menetleja on arvestanud, et I.K puudusid eelnevad õigusrikkumised ja oma tegu ta kahetses.

Kohtu arvates vastab rahatrahv sellises määras I.K süü suurusele, on vajalik isiku mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Karistus ei pea olema süüteo toimepannud isikule kerge kanda, vaid see peab eelkõige mõjutama teda edaspidi uutest süütegudest hoiduma. Juhtimisõiguseta isik, kellel puuduvad nii teoreetilised kui praktilised oskused mootorsõiduki juhtimiseks, on ohtlik mitte ainult endale, vaid kõigile kaasliiklejatele.

Kohus leiab, et määratud trahvi vähendamiseks alust ei ole ning kaebus trahvi vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebaja ei soovi trahvi tasumist osade kaupa, pole kohtul alust kohaldada ka KarS § 66 lg 2 sätteid, mis näeb ette võimaluse mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi.

Trahv tuleb tasuda politsei otsuses näidatud rahandusministeeriumi arvele ning kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220155095361.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 1, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/