1-15-4372/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-15-4372

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2015.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-4372 (13250101158) Kohtunik Indrek Nummert

Proku

rör Merry Tiitus Kriminaalasi

K.H

120 (vastab alates süüdistuses KarS §

01.01.2015 KarS § 120 lg le 1) ja § 331 -

2 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.H

Eluxxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus:

xxxxx

Haridus:

xxxxx

Emakeel:

xxxxx

Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxxxx Kaitsja v

andeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.H:

KarS § 120 (vastab alates 01.01.2015 KarS § 120 lg järg ning mõista rahaline karistus -le 1) i

350 päevamäära (miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 1120 eurot; KarS § 3312

järgi ning mõista rahaline karistus 300 päevamäära (miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 960 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 500 päevamäära (miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 1600 eurot.

Kooskõlas KarS § ga 66 lg 1 määrata karistuse tasumine ositi võrsetes osades 12 kuu jooksul - alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks mitte vähem kui 133 eurot ning viimase osamakse summa on 137 eurot.

Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber . Selgituseks märkida: 99915400007495 rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kooskõlas KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 kohaldada lähenemiskeeld K. ´ e suhtes H keelates temal:

avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning -

muus M T(ik teadlikult M T ) viibimiskoha läheduses viibida mitte lähemal kui 100 meetrit ning suhelda M Ta nendes kohtades; viibida K. -le teadaolevate M T H elukohtade ja nende läheduses mitte vähem kui meetrit;

suhtlemine M T, sealhulgas suhtlemine erinevate sidevahendite (näit. telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti) kaudu.

Lähenemiskeelu tähtaeg on kolm (3) aastat.

Välja mõista § 17

K. -lt KrMS

9 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot. H

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99915700046800. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik

K. ´ t süüdistatakse selles, et tema H

- -Uulu mnt 93. kilomeetril 07.06.2013.a kella 06.10 paiku Pärnumaal Tihemetsa külas Valga sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] maanteel jalgrattaga sõitnud M aa kõrvale, vähen T das

kiirust ja karjus läbi avatud akna M ale: “Kas ajan alla või?“ ning jätkas aeglaselt sõitu M T T

kõrval, hoolimata vastassuunast lähenevast veokist. Sellise sõiduga tekitas K.

H

liiklusohtliku olukorra, milles oleks M T T jalgratturina võinud viga saada. Kuna K. on M H

eelneva kahe aasta jooksul pidevalt jälitanud, jälginud ning ähvardanud ja seekord K.

H poolt tekitatud liiklusohtlik olukord koos eelneva alla ajamise ähvardusega olid väga tõelised, siis on M T

alust karta, et K. viib oma ähvarduse tema autoga alla ajamise kohta täide. H

- -Uulu mnt 93. kilomeetril 19.06.2013.a kella 06.00 paiku Pärnumaal Tihemetsa külas Valga seisis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] maanteel ja nähes jalgrattaga sõitvat M lähenemas, T hakkas autoga liikuma, keeras auto akna alla ja karjus M T ähvardavalt: “Noh värdjas, küll sa seda veel kahetsed! Sinu lõpp on ka lähedal!“ Kuna K. on M H T eelneva kahe aasta jooksul pidevalt jälitanud ning ähvardanud ja seekordne ähvardus oli väga reaalne, ei olnud Maie Tiirmaa suuteline jalgrattaga sõitmist jätkama ja teavitas juhtust politseid. Samal kuul oli K.

H

möödunud Ü L us M T ja teinud M T sõiduautost, mille kõrvalistmel ist poole sõrmedega sihtiva liigutuse. Kuna 07.06.2013.a lubas K.H M T autoga alla ajada ja samuti oli teda samal kuul läbi autoakna sõrmega sihtinud, siis on M viib oma ähvarduse T reaalselt alust karta et K.H täide.

Seega K. , tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud H alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti K.H olles isik, kellel Pärnu Maakohtu 17.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2

6395 keelati läheneda M T ja L Li elukohale (aadressil Elamukvartali 8-8 Tihemetsa alev Saarde vald Pärnumaa) lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit, samuti keelati mis tahes viisil võtta ühendust M Ta ja L Liga, sealhulgas tavaposti, telefonitsi ja muude telekommunikatsioonivahendite

(sõnumid, e Messenger ja muud kiirsõnumiedastus programmid, internetis

- kirjad, faks, MSN-

helistamise programmid, interneti suhtlusportaalid rate.ee, orkut.com, Facebook.com jms) kaudu, rikkus kohtulahendiga seatud lähenemiskeeldu järgmiselt:

- 25.07.2012. a kella 21.45 paiku ja 13.08.2012. a kell 06.39 paiku sõitis enda sõiduautoga

Audi80 [303ANM] M T elukohast xxxxx xxx , mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks , kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed;

- T elukohast 03.12.2012.a kella 06.28 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M xxxx, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks külgnevat kas Elamukvartali või xxxx Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed;

- T elukohast 30.12.2012.a kella 15.32 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M xxxxx eetrit, kasutades selleks xxxx , mööda lähemalt kui 50 m külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed;

- T elukohast 08.04.2013.a kella 04.30 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M xxxx

, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks Elamukvartali tee majale nr külgnevat kas xx

, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed;

- 28.04.2013.a kella 13. Ta elukohast

11 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M xxxxxxxx

, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks Elamukvartali tee majale nr külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed;

- T elukohast 02.05.2013.a kella 16.51 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M xxxx xx , mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed;

- xx 07.06.2013.a kella 06.10 paiku sõites enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] Pärnumaal .

kilomeet T ril võttis suusõnaliselt ühendust seal samas jalgrattaga sõitnud M , öeldes talle läbi avatud autoakna :“Kas ajan alla või“.

- 19.06.2013.a kella 06.00 paiku sõites enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] Pärnumaal

Tihemetsa külas Valga kilomeetril võttis suusõnaliselt ühendust seal jalgrattaga -Uulu mnt 93.

sõitnud M ga, öeldes talle läbi avatud autoakna :“Noh värdjas, küll sa seda veel kahetsed! Sinu T lõpp on ka lähedal!“;

- NM] M T elukohast 01.11.2013.a kella 20.13 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303A xxx

, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks Elamukvartali tee majale nr külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed.

Seega K. , kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisega, pani toime H KarS § 331² järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P tegi ko

rokurör htule ettepaneku käskmenetluses:

(a)

K. ´ e süüdi tunnistamiseks KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi H

kvalifitseeritavas kuriteos ja karistamiseks rahalise karistusega 350 päevamäära, süüdi tunnistamiseks KarS § 331² järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja karistamiseks rahalise karistusega 300 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 500 päevamäära.

Kooskõlas KarS § ga 66 lg 1 määrata karistuse tasumine ositi võrsetes osades 12 kuu jooksul. -

(b) Kooskõlas KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 kohaldada lähenemiskeeld K. ´ e H suhtes keelates temal:

• avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning

-

muus M T T viibimiskoha läheduses viibida teadlikult M le mitte lähemal kui 100 meetrit ning suhelda Maie Tiirmaaga nendes kohtades;

• a elukohtade ja nende läheduses mitte vähem kui viibida K.H-le teadaolevate M T

100 meetrit;

• suhtlemine MTa, sealhulgas suhtlemine erinevate sidevahendite (näit. telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti) kaudu. Lähenemiskeelu tähtaeg on kolm (3) aastat.

Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. . Süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ühel korral KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 331

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud samuti kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüd istatava

karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et K.H-le sanktsiooni keskmise

tuleb määrata rahaline karistus määra

lähedastes piirides Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja .

karistuse määra kohta.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav , lõplikuks K.H rahalise karistusega

karistuseks 500 päevamäära. Vastavalt KarS §

-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on eurot. Tõendist 3,20

isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 3,20 rot. Seega tuleb eu

rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub 3,20 kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

Kannatanu on esitanud prokuratuurile taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks ning prokurör on teinud kohtule ettepanku lähenemiskeelu kohaldamiseks. Taotluse kohaselt palub kannatanu, et kohus keelaks K. läheneda temale ning tema elukohtadele (kannatanul on lisaks H

Tihemetsa alevikus olevale elukohale elukoht ka Pärnus, mida ta aga ei soovi kriminaalmenetluse raames avaldada, kuna arvab, et siis hakkab K. teda seal jälgima) ning samuti palub H

kannatanu keelata K.H temaga suhelda. Kriminaalmenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt on K. alates ad pidevalt jälitanud, rikkunud mitmeid kordi H 2012. suvest M T

Pärnu Maakohtu 17.07.2015 määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu, liikudes sõidukiga M T elukohaga külgnevatel tänavatel, samuti teda vähemalt kahel korral ähvardanud tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. K. käitumine on viinud M. T H sinnamaani, et kannatanu on

kolinud elama Pärnusse ning otsinud endale ka siin töö, mis tulemust aga ei andnud, kuna K.H on ta ka Pärnust üles leidnud ja käib teda töö algu ja lõpuaegadel AS Wendre juures svaatamas. Riikliku süüdistaja arvates on kriminaaltoimikus olevate tõenditega kinnitust leidnud, et

K. käitumine kannatanu suhtes on ületanud igasuguse inimestevahelistes suhetes H tavapärase taluvuspiiri. Riigikohtu Õigusteabe osakonna poolt on 09.01.2008. a koostatud analüüs

„Lähenemiskeelu kohaldamine tsiviilkohtumenetluses“

(http://www.riigikohus.ee/vfs/681/L%E4henemiskeeluAnalyys.pdf), mille punkti 6 kohaselt on äratundmiskauguseks nimetatud 100 meetrit. Seega on just see vahemaa, mis peaks sisalduma lähenemiskeelus kaugusena, millest lähemale kahtlustatav kannatanule läheneda ei tohiks. K.

H on andnud kirjaliku nõusoleku lähenemiskeelu kohaldamiseks.

Seega kohus leiab, et alusel tuleb KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 kohaldada lähenemiskeeld

K. ´ e suhtes keelates temal: avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus H

- ja

kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus M viibimiskoha läheduses viibida teadlikult M T T

mitte lähemal kui 100 meetrit ning suhelda MT nendes kohtades; viibida K.H-le teadaolevate M T T elukohtade ja nende läheduses mitte vähem kui 100 meetrit; suhtlemine M ,

sealhulgas suhtlemine erinevate sidevahendite (näit. telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti) kaudu.

Lähenemiskeelu tähtaeg on kolm (3) aastat.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb K.H-lt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 585 eurot. Tõkendit ei ole.

Asitõendeid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik