3-14-52654/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52654 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.M.S.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.M.S. Asja läbivaatamine 22.06.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON Rahuldada Politseija Piirivalveameti taotlus ning anda luba A.M.S.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.08.2015 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. 01.11.2014 kl 04.35 tabati Põlva maakonnas, Värska vallas, Matsuri küla läheduses meessoost isikud, kellel puudusid dokumendid ja kes nimetasid end Mali Vabariigi kodanikeks. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast A.M.S.iks, kes on sündinud xx.xx.xxxx. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti A.M.S. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 01.11.2014 kl 04.35 kuni 48 tunniks kinni, ta võeti arvele ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna, talle vormistati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja talle kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. 2. Tartu Halduskohus andis 02.11.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52654 Politseija Piirivalveametile (PPA) loa A.M.S.i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Tallinna Halduskohus on pikendanud korduvalt isiku kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra, viimati 23.04.2015 määrusega kuni 23.06.2015.

3-14-52654 2(4) 3. PPA esitas 16.06.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse A.M.S.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Põhjendused: 3.1. A.M.S.il puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Kuna isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, ei ole teda võimalik välja saata. Dokumentide hankimine võtab aega. 3.2. Isik väitis kinnipidamisel, et ta on Mali Vabariigi kodanik. Hiljem väitis aga, et on Guinea Vabariigi kodanik, kelle eesmärk on minna Rootsi või Norrasse õppima, tööle ja elama. Isiku antud selgituste kohaselt on ta alaealine. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.12.2014 ekspertiisiaktist nr 14E-PõI0220 nähtub, et tema bioloogiline vanus on rohkem kui 21 aastat. Isiku enda sõnade kohaselt on ta vallaline, 10-klassilise haridusega, tema emakeeleks on malenke keel, kuid ta valdab ka prantsuse keelt, ning elukohaks on Sonfonia, Ratoma, Conakry, Guinea. Ta katkestas kodumaal õpingud 2013. a ja lahkus Guineast lootusega jõuda Venemaale, et kohtuda seal oma vennaga ja sealt edasi Rootsi või Norrasse minna. Ta reisis venna passiga. Reisi organiseeris ja selle eest maksis tema vend. Venemaal võtsid vahendajad temalt passi ära. Ta teenis Venemaal raha lendlehtede jagamisega. Ülevedajad käskisid tal öelda, et ta on Mali kodanik, kuid tegelikult on ta Guinea kodanik. Ta ei teadnud, et ta on Eestis, ega teadnud midagi selle riigi kohta. Ta tunnistas ebaseaduslikku piiriületust. 3.3. Antud juhul esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine A.M.S.i suhtes olla tõhus, kuna tal puuduvad isiku tuvastamiseks ja tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning ta võib olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist. Isik tuvastati tema enda sõnade järgi. Lisaks on ta Eesti ametnikega kohtudes valetanud oma päritolu kohta, raskendades sellega isiku ja kodakondsuse tuvastamist, mis võib viidata soovile takistada tema isiku ja päritoluriigi tuvastamist või soovile varjata oma identiteeti. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil. Puudub põhjus arvata, et ta sarnast käitumist tulevikus väldiks. VSS § 68 p-d 3 ja 8 sätestavad eelduse, et põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning on ebaseaduslikku piiriületust ka tunnistanud ja kirjeldanud. Lisaks on tal soov minna Rootsi või Norrasse, et seal õppida ja tööd leida, mida võib tõlgendada põgenemisohuna VSS § 68 p 6 tähenduses. PPA-l on alust kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Lisaks viitasid isiku saabumise ja käitumise asjaolud võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Kuna VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ja esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa isiku kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Vähemkoormavate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul võimalik, sest isikul puudub teadaolev viibimiskoht. Need järelevalvemeetmed saavad asendada kinnipidamiskeskusesse paigutamist eelkõige siis, kui väljasaadetav on Eestis mõnda aega elanud. Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik väljasaatmiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja väljasaatmise täideviimiseks. Isikule selgitati 07.11.2014 varjupaigamenetlusega seotud tagajärgi, mille tagajärjel ta tunnistas, et ei soovi varjupaika taotleda, sest ei taha viibida menetluse lõpuni kinnipidamiskeskuses. 3.4. PPA tegi 11.11.2014 Välisministeeriumile päringu palvega osutada abi A.M.S.i dokumenteerimisel. Välisministeerium saatis 14.11.2014 Brüsselis asuvale Eesti Vabariigi Suursaatkonnale diplomaatilise noodi, mis viidi edasi Guinea Suursaatkonda. Pärast mitmekordset meeldetuletust saatus Guinea Saatkond vastuse, et isiku dokumenteerimiseks tuleb pöörduda Guinea Saatkonna poole Berliinis. Välisministeerium edastas diplomaatilise

3-14-52654 3(4) noodi Berliini Guinea Saatkonnale, soovides mh vastust, kas edaspidine suhtlus peaks käima läbi Berliini või Moskva Guinea Saatkonna. Saatkond ei ole veel päringule vastanud. 4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, selgitades, et isiku väljasaatmise perspektiiv on endiselt olemas. Berliinis asuva saatkonna konsul tuleb Eestisse, et isikut küsitleda ja tema väidetav Guinea kodakondsus kindlaks teha. 5. A.M.S. vaidles taotlusele vastu. Tema arvates on väljasaatmine osutunud perspektiivituks ja ta ei usu Berliini konsuli tulekut Eestisse. Teda on peetud kinni juba 8 kuud ja tõenäoliselt peetakse veel 10 kuud kinni.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 2 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 7. Kohtu hinnangul on PPA taotlus A.M.S.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks põhjendatud. Isiku väljasaatmine ei ole olnud seni võimalik, sest tal puuduvad isikut tõendavad ja reisidokumendid. Kuigi Välisministeerium on püüdnud korduvalt isiku dokumenteerimise eesmärgil Brüsselis asuva Guinea Suursaatkonnaga ühendust saada, on saatkond vastuse saatmisega venitanud ja suunanud Välisministeeriumi lõpuks hoopis Berliinis asuva Guinea Saatkonna poole. Seega on isiku dokumenteerimine viibinud Guinea saatkonna, mitte Eesti ametiasutuste tegevuse tõttu, mistõttu esineb VSS § 25 lg-st 2 tulenev alus kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Praeguseks on selgunud, et Eestit teenindab Berliinis asuv Guinea saatkond ja saatkonna konsul on lubanud tulla Eestisse isikut küsitlema, et leida kinnitust tema kuulumise kohta Guinea kodakondsusesse. Kohtul puudub alus kahelda konsuli Eestisse saabumises või isiku küsitlema asumises. Isiku ja tema kodakondsuse tuvastamise järel on võimalik koostöös saatkonnaga võtta ette järgmised sammud isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks või kui väljasaatmiseks puuduvad alused, siis riigis viibimise seadustamiseks. Praeguseks on isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kestnud juba 8 kuud, kuid kohtu hinnangul ei ole tema väljasaatmine osutunud enne konsuli seisukoha saamist võimatuks, mistõttu puudub VSS § 24 lg-st 11 tulenev alus isiku vabastamiseks kinnipidamiskeskusest.

3-14-52654 4(4) 8. VSS § 68 p-de 3 ja 8 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) või välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). Kuna A.M.S. saabus Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ta esitas PPA-le riiki saabudes valed isikuandmed, on kohtul viidatud sätete alusel alust arvata, et tema puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Tema varasem käitumine on näidanud, et isikut tõendavate dokumentide puudumine ei ole takistanud tal riigipiire ületamast. Isik on selgitanud, et tema eesmärgiks oli jõuda Rootsi või Norrasse. Kinnipidamiskeskusest vabanemise järel ei takista tal miski Schengeni viisaruumis Eestist lahkuda ja soovitud sihtriiki minna. Rootsis või Norras uue identiteedi loomisega kaoks PPA-l võimalus teda leida. Arvestades isiku kodakondsusjärgsest riigist lahkumise eesmärke ja valede isikuandmete esitamist PPA-le, on põhjendatud alus eeldada, et isik ei jää Eestisse tema väljasaatmist ära ootama, vaid püüab kinnipidamiskeskusest vabanemise järel end varjata, takistada tema suhtes toimuvat väljasaatmismenetlust ja põgeneda. 9. A.M.S.i kinnipidamine on küll ületanud VSS § 23 lg-s 1 sätestatud 6-kuulise tähtaja, kuid jääb VSS § 25 lg-s 2 sätestatud 18-kuulise tähtaja sisse. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ühelt poolt on menetlus veninud Guinea saatkonna poolse viivituse tõttu ja teiselt poolt isiku enda tõttu, kes on esitanud PPA-le enda kohta valed isikuandmed ja takistanud sellega tema isiku tuvastamist. Kohtu jaoks on usutav, et isik vabanes tahtlikult oma isikut tõendavatest dokumentidest, et muuta enda isiku tuvastamine keeruliseks ja takistada seeläbi tema tagasisaatmist päritoluriiki. Sellisesse olukorda on isik end ise pannud, seega ei saa ta heita PPA-le ette menetluse venimist, mis kulub tema isiku tuvastamisele ja dokumentide saamisele. 10. A.M.S.il puuduks ka kinnipidamiskeskusest vabanemise järel seaduslik alus Eesti viibida (VSS § 24 lg 5). Talle tehtud lahkumisettekirjutus on endiselt kehtiv ja ta ei ole seda vaidlustanud. Samuti puuduks tal koht, kus elada, ja sissetulek, millest elada. Isik kinnitas kohtuistungil, et tal puudub Eestis tuttav, kes oleks valmis teda menetluse ajaks enda juurde elama võtma. Samuti puuduvad tal Euroopas elavad lähisugulased, kellega ühinemist tal oleks õigus nõuda. Elukoha ja dokumentide puudumine ning põgenemisoht on peamised põhjused, miks ei saa VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist pidada A.M.S.i suhtes tõhuseks. Kinnipidamiskeskuses viibimine tagab, et isik ei saaks vahepeal põgeneda, et ta oleks PPA-le järgmiste menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav ja kodakondsusjärgsest riigist reisidokumentide saabumisel saaks ta kohe riigist välja saata. 11. Praegusel juhul puuduvad alused isiku vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. Tema kinnipidamise alus (põgenemisoht) ei ole ära langenud, kinnipidamise tähtaeg (maksimaalselt 18 kuud) ei ole möödunud ja tema väljasaatmine ei ole osutunud perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti ei ole talle tehtud lahkumisettekirjutust tühistatud ega kehtetuks tunnistatud ega antud talle seaduslikku alust Eestis viibimiseks (VSS § 24 lg 3). 12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab talle loa pikendada A.M.S.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik