4-15-3678/7 · 4-15-3678/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2015. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-3678

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi R.F-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri 13.05.2015. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,001566 Menetlusalune isik R.F isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Tartu, Riia 132

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 2, kohus

otsustas:

1. Rahuldada R.F-i kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 13.05.2015. a otsus

väärteoasjas nr 2780,15,001566 osaliselt, s.o R.F-ile määratud rahatrahvi suuruse osas.

3. Mõista R.F-ile karistuseks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 järgi

rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot.

4. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 66 lg-te 2, 3 alusel võimaldada R.F

tasuda rahatrahv osadena 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

2

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik 20.04.2015. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri politseiametnik Kaido Iste väärteoasjas nr 2780,15,001566 väärteoprotokolli selle kohta, et 09.03.2015. a kella 10.58 ajal

toimus liiklusõnnetus Tartus Turu ja Ropka tänavate ristmiku juures, mis seisnes selles, et R.F, juhtides sõidukit Mitsubishi L200 reg-nr-ga XXX (haagis Respo 751 reg-nr-ga

XXX), ei veendunud oma manöövri ohutuses ega andnud eesõigusmärgi 221 (Anna teed)

kohaselt teed vasakult poolt vasakus sõidureas liikunud Ford Escort reg-nr-ga XXX juhile.

Selliselt rikkus R.F LS § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 1 ja majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas R.F varalise kahju Ford Escort reg-nr-ga XXX omanikule T.L.

ning Mitsubishi L200 reg-nr-ga XXX omanikule XXXX sõiduki vigastuste näol ning pani toime väärteo LS § 223 lg 1 järgi.

Lõuna Prefektuuri 13.05.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,001566 karistati R.F-i LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

R.F esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1, 14-15). Ta ei vaidlusta enda poolt toime pandud rikkumist ega selle kvalifikatsiooni. Ta on enda rikkumisest aru saanud ja kahetseb seda. Samas leiab ta, et temale määratud karistus on liiga karm, kuna

see ei vasta tema süü suurusele. Nimelt ei rikkunud ta liikluseeskirju tahtlikult, samuti oli

minimaalne liiklusõnnetusega tekitatud kahju. Lisaks ei ole arvestatud sellega, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli õnnetuse toimumise hetkel temast möödasõidul ning asus üle topeltpidevjoone.

Kohtuväline menetleja ei nõustu R.F-i kaebusega. Menetleja märgib oma kirjalikus seisukohas (tl 19), et väärteomenetluses ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt viidatud asjaolu, nagu oleks teine sõiduk õnnetuse hetkel olnud temast möödasõidul ning asus üle pidevate joonte. Tõendid kinnitavad, et see liikus kaherealisel teel vasakus reas. Karistuse

suuruse osas lisab menetleja, et R.F-i karistati alternatiivsetest sanktsioonidest kergemaga, s.o rahatrahviga. Lisaks on arvestatud sellega, et menetlusalusel isikul on kehtiv liiklusalane karistus LS § 227 lg 2 järgi, samuti sellega, et ta omab esmast juhtimisõigust, mis on väljastatud 14.12.2013. a.

Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kirjalikus menetluses uurinud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

LS § 223 lg 1 sätestab väärteona mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik R.F 09.03.2015. a kella 10.58 ajal Tartus Turu ja Ropka tänavate ristmikul juhtis mootorsõidukit Mitsubishi L200

reg-nr-ga XXX (haagis Respo 751 reg-nr-ga XXX). Nimetatud asjaolu on igakülgset

3 tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega (tl 31-32) kui väärteomenetluses üle kuulatud tunnistajate K.T. (T) ja A.K. (K) ütlustega (tl-d 27-28 ja 29-30), samuti 09.03.2015. a

Lõuna Prefektuuri poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 20-21) ning fototabeliga väärteoasja nr 2780,15,001566 juurde (tl-d 23-26).

Puudub vaidlus ka selle üle, et R.F, juhtides eelnimetatud ajal ja kohas sõidukit Mitsubishi L200 reg-nr-ga XXX (haagis Respo 751 reg-nr-ga XXX), rikkus LS § 33 lg 2 p-st

8 tulenevat hoolduskohustust ning § 17 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.02.2011. a määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid, kuna vasakpöörde ajal ei vaadanud ta tahavaatepeeglisse, et enne manöövri alustamist veenduda selle ohutuses, ega andnud sellest tulenevalt eesõigusmärgi 221 (Anna teed) kohaselt teed vasakul pool kesklinna suunas liikunud sõidukile Ford Escort reg-nr-ga XXX, mistõttu põhjustas sõidukite kokkupõrke. See asjaolu on tõendatud kogumis menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud selgitustega, tunnistajate K.T. ja

A.K. ütlustega ning 09.03.2015. a Lõuna Prefektuuri poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ning fototabeliga väärteoasja nr 2780,15,001566 juurde.

Seejuures ei leidnud kinnitust menetlusaluse isiku väide, et Ford Escort reg-nr-ga XXX, st teine

liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli õnnetuse toimumise hetkel temast möödasõidul üle

topeltpidevjoone. Tunnistaja K.T. ning A.K. ütlused tõendavad, et üle pidevjoonte vastassuunda sõitis Ford Escort reg-nr-ga XXX alles siis, kui R.F-i juhitud sõiduk

järsku nende sõiduki ette pööras, ja üksnes selleks, et vältida selle sõidukiga kokkupõrget. Seniajani sõitis K.T. juhitud Ford Escort sõidusuuna vasakus reas. Järelikult oli liiklusõnnetus põhjuslikus seoses üksnes R.F-i tegevusega.

09.03.2015. a Lõuna Prefektuuri poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ning fototabel väärteoasja nr 2780,15,001566 juurde tõendavad, et R.F-i põhjustatud kokkupõrke tagajärjel sai sõiduauto Mitsubishi L200 reg-nr-ga XXX vasakpoolne esinurk kriipida ja Ford

Escort reg-nr-ga XXX parempoolne tagatiib ning tagumine uks muljuda. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et sõiduauto Mitsubishi L200 reg-nr-ga XXX omanikuks oli XXXX sõiduauto Ford Escort reg-nr-ga XXX omanikuks aga T.L.. Järelikult põhjustas R.F oma hoolsusvastase tegevusega T.L. ning XXXX varalise kahju sõidukitel tekkinud kahjustuste näol.

Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et R.F-i tegevuses on tõendamist leidnud LS § 223 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja

hooletuseks, kusjuures sama paragrahvi lg-le 2 vastavalt paneb isik oma teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg-le 3 vastavalt aga hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta seda pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et

R.F hoolsa liiklejana pidi ette nägema, et juhul kui ta ei veendu oma manöövri ohutuses, st jätab vasakpöörde ajal tahavaatepeeglisse vaatamata ning kontrollimata, kas tema sõidusuunal liigub kõrvalreas mõni sõiduk, siis võib ta suure tõenäosusega sellele sõidukile ette

sõita, kuna kehtiva liikluskorralduse kohaselt oleks tollel olnud eesõigus, ning põhjustada

4 kahju. Samas ilmselgelt ei arvestanud ta sellise tagajärjega. Järelikult pani ta oma teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

Kohus ei tuvastanud R.F-i tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et teda tuleb tehtu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega on käesoleva süüteo puhul ettenähtava

rahatrahvi keskmiseks määraks 148,5 trahviühikut ehk 594 eurot. Kohtuväline menetleja

määras R.F-ile karistuseks 120 trahviühiku ehk 480 euro suuruse rahatrahvi, st karistuse alla keskmist trahvimäära.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku R.F-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus R.F-i puhtsüdamlikku kahetsust, mis on nähtub kohtule esitatud kaebuses (KarS § 57 lg 1 p 3). R.F-i süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada ka isiku suhtumise intensiivsusega enda teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime hooletusest, samuti sellega, et liiklusõnnetusega tekitatud kahju ei olnud suur.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on R.F esmane juhtimisõigus. Tema juhiluba on välja antud 14.12.2013. a. Samas ilmneb karistusregistri väljavõttest (tl 36), et selle aja sees on teda liiklusnõuete rikkumise eest korra juba karistatud. Nimelt on ta 16.08.2014. a toime pannud väärteo LS § 227 lg 2 järgi, mille eest teda karistati 40 trahviühikuga, s.o 160

euroga. Seega peab R.F-i karistus olema temale tuntav, et ta tulevikus hakkaks liiklusnõuetesse hoolikamalt suhtuma ega rikuks neid nii kergekäeliselt.

On üldteada, et liiklusnõuete rikkumised võivad tipneda väga raskete tagajärgedega nii sõidukijuhile endale kui ka kaasliiklejatele. Lisaks sellele on need rikkumised käesoleval ajal

väga levinud. Seega tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt kohaldada rangemat karistust, et anda ühiskonnale selge signaal nende rikkumiste mittelubatavuse kohta.

R.F-i süü suurust arvestades ning karistuse eesmärke kaaludes leiab kohus, et

kohtuväline menetleja on R.F-ile määranud karistuse, mis oma liigilt ja määralt üldjoontes vastab tema süü suurusele ning preventsioonidele. Kuna aga kaebemenetluses on

lisandunud isiku süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, millega kohtuvälisel

menetlejal karistust määrates ei olnud alust arvestada, siis leiab kohus, et R.F-i

karistust tuleb mõnevõrra vähendada. Kohus leiab, et õiglane on R.F-i karistada rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

5 KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Väärteomaterjalidest (tl 31) nähtuvalt menetlusalune isik ei tööta. Järelikult ei oma ta ka kindlat sissetulekut ega piisavat varalist kandlustatust. Seetõttu on ilmne, et 400 euro suuruse rahatrahvi kohene ühekorraga tasumine tekitab R.F-ile majanduslikke probleeme ja on seetõttu tema suhtes ebamõistlikult koormav. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R.F-ile tuleb

anda võimalus tasuda rahatrahv osade kaupa 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Peet Teidearu Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt