1-12-2967/448 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 22.06.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2967 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Ain Tali Kaitsja Küllike Namm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI KISSELJOV, isikukood 38510292226, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.01.2014 ja lõpp 09.12.2016

Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.06.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. ANDREI KISSELJOV

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Andrei Kisseljov 10.01.2013 136 on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS §

lg 1 ja § 121 järgi ni KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 kuud 27 päeva ng

vangistust. Tartu Ringkonnakohus tühistas 24.05.2013 otsusega Viru Maakohtu 10.01.2013

otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis Andrei Kisseljovile KarS § 63 lg 1 sätteid silmas pidades KarS § 136 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 27 päeva ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.01.2014.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ennetähtaegset , toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Leiab, et on saanud täiskasvanumaks, saab aru, et peab vastutama lapse eest ja talle elatist maksma. Vanglas olles abiellus uuesti. Selgitab, et ei ole v on oma tegudest aru saanud, tunnistab Hakkab arem vanglas olnud ja nüüd oma süüd.

vabanemisel tööle õppima ema firmas ja asub . Kinnipeetav ei suitseta ega joo ning ei tarvita narkootikume. Samuti on valmis vabanemisel osalema sotsiaalprogrammides. Nende isikutega, kellega teo toime pani, enam ei suhtle, vabaduses on teine tutvusringkond, kes ei ole kuritegeliku

eluga seotud. Avaldab, et ei saa tehtut muuta, Lubab, et ei hakka oli grupi poolt mõjutatud. suhtlema inimestega, kes on seotud kuritegevusega. Kaitsja oli seisukohal, et alused kinnipeetava vabastamiseks on aks on olemas. Tänaseks päev sama vägivalla tegu kvalifitseeritud kergema karistusega, mis on riigi poolt äärmiselt madalalt karistatav kinnipeetav kandnud vanglas karistust (kuni üheaastaseg vangistusega). Nüüdseks on samalaadse teo toimepanemise eest rohkem kui aasta. Isik on vangistuses käitunud absoluutselt seadusekuulekalt, tal ei ole ühtegi dist Ta on läbinud siplinaarkaristust, ei kehtivat ega kustunud.

erinevad programmid, ka eesti keele kursused. Uute kuritegude toimepanemiseks on % väga

väike. Lisaks palub kaitsja kohtul mitte tugineda ühiskonna õiglustundele, sest kui sellele hakatakse tuginema, siis peaks välja tooma, mis osas ta riivab ja kelle õiglustunnet ta riivab ja

milline kulu on riigil nende isikute ülalpidamiseks vanglas olles. Eeltoodust tulenevalt palub kai ja kinnipeetava taotlus rahuldada, vabastada ta elektroonilise valve alla ja rakendada neid ts kontrollnõudeid, mis on ette nähtud, ka kohus võib lisada lisakohustusi. P

rokuröri seisukoht

Prokurör oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtuotsustega on tuvastatud, et kinnipeetav pani toime kuriteo grupis koos teiste isikutega, võttes seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades vabaduse kannatanult. Tulenevalt toimepandud

kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist

ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav mõisteti süüdi kannatanu suhtes KarS § 136 lg 1 ja

§ 121 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Kuna kinnipeetav kannab karistust

isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata

ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine (antud juhul sisuliselt omakohtu läbiviimine) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni,

mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Prokurör leiab, et

kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisjärgse elukoha sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele jm) ei ole piisavad, õigustamaks vangistusest ennetähtaegset vabastamist tingimisi, seda ka kinnipeetava elektrooni a. lise järelevalve kohaldamiseg Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui vägivaldse isikuvastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse KarS § 76

lg 1 p 2, 6 mõttes esinemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende isikupuutumatuse tagamiseks ja tervise kaitseks – – oleks põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada

isikut ennetähtaegselt vangistusest (seda ka elektroonilise valve alla) olukorras, kus isik pani toime jõhkra ja vägivaldse isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo. Arvestades Andrei Kisseljovi

3

poolt toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid, o

n prokuratuur käesoleval ajal süüdimõistetu ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest kohaselt

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuigi esinevad formaalsed eeldused kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks, ei kaalu kohtu hinnangul Andrei Kisseljovi

positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolude kogumis. Positiivsete -s

asjaoludena võib välja tuua, et Andrei Kisseljovil on vabanedes olemas kindel elukoht,

garanteeritud töökoht, toetavad lähedased, samuti puuduvad tal vangistuse jooksul

distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et kindel elukoht, töökoht ja toetavad lähedased olid tal

olemas ka enne kuritegude toimepanemist, samuti on isikut varasemalt kriminaalkorras

karistatud rahalise karistusega, mis tähendab, et antud võimalus kanda talle on varasemalt karistus kuriteo toimepanemise eest vabaduses, kuid mõistetud mittevabaduskaotuslik karistus ei ole ng kinnipeetav pani toime uued kuriteod. täitnud oma preventatiivset eesmärki ni

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevat karistust kannab isik

KarS § 121 ja § 136 lg s 1 sätestatud kuritegude toimepanemise eest, mis seisnesid isikult -

seadusliku aluseta

ning kannatanu kehalises vabaduse võtmises vägivalda kasutades väärkohtlemises. A. Kisseljovil oli keskne roll antud kuritegude toimepanemises ning ta tegutses

impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Isikul on jäänud karistust kanda peaaegu poolteist aastat ning t kohtu hinnangul aktsepteerida ulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, ei saa

karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on grupi mõju, mida isik ei eita. Kuivõrd käesolev kuritegu on toimepandud grupis, võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuulub

ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid, sh kuriteo kaasosalised. Kuriteos kannatanud isik on

kinnipeetava õe elukaaslane. väitis toimunud videoistungil, et ta Kinnipeetav enam vanade tuttavatega ei suhtle ning vabaduses on tal teistsugune tutvuringkond, kuid kohus ei ole piisavalt

veendunud, et vangla grupi mõjutusel isik uuesti kuritegusid toime ei pane, kuivõrd

iseloomustusest , pani ta kuriteod toime grupi nähtub ning isik ise videoistungil kinnitas

mõjutusel, seega on jät et isik võib kuritegusid toime panna teiste heakskiidu kuvalt oht,

saamiseks. Kinnipeetav küll oma süüd nüüdseks tunnistab, kuid isiku varasemat elukäiku ja kuriteoga seonduvat arvesse võttes, võib isik jätku olla vägivaldne. valt Ta ise tunnistab, et oli kuritegusid toime pannes valel ajal vales kohas, kuid kohtu hinnangul tähendab see, et isik täidab ühiskonnas kehtivaid reegleid t ning otsib põhjendusi oma süü vähendamiseks. valikulisel

Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmenda juhul, kui isik suhtleb kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ning kinnipeetava ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja grupi mõjus.

Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.

Kohus lisab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest

vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel

4

juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi

enn Kohtu hinnangul kinnipeetava puhul ei esine etähtaegne vabastamine selgelt erandiks. selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõig

e kogutud materjali

hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Andrei

Kisseljov kannab karistust kuritegude eest, mille asjaolud kaaluvad üle tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, tema kuritegeliku käitumise dünaamika on muutunud raskemaks. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. kinnipeetava tuleb Seetõtu jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik