3-15-1357/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1357 Määruse kuupäev 19. juuni 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi M R taotlus riigi õigusabi saamiseks. Resolutsioon Jätta M R taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. M R esitas 25.05.2015 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liikideks oli avalduses märgitud isiku esindamine haldusmenetluses, isiku esindamine halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamine. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi, et vaidlustada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja 15.05.2015. a otsust juhtimisõiguse peatamise kohta. Taotleja viitab otsuse tühistamise soovile.

2. Tartu Maakohus edastas taotluse 27.05.2015. a määrusega kohtuasjas nr 2-15-7923 pädevuse alusel Tartu Halduskohtule. Määruse kohaselt vaidlustatakse juhtimiselt kõrvaldamise otsust haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning M. R riigi õigusabi andmise otsustamine ei kuulu maakohtu pädevusse.

3. Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määrusega jäeti taotlus käiguta ning anti taotluse esitajale tähtaeg 08.06.2015 puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustamiseks, milleks taotleja õigusabi soovib.

Kohtu seisukoht

4. Kohtu hinnangul ei nähtunud taotluselt üheselt, milleks taotleja õigusabi soovib. Taotleja sai kohtumääruse, milles paluti taotlust täpsustada, kätte 11.06.2015. Taotleja ei ole käesoleva määruse tegemiseni täpsustanud, kas ta soovis õigusabi haldusmenetluses vaide esitamiseks Politseija Piirivalveametile või halduskohtumenetluses kaebuse esitamiseks halduskohtule. Kuna taotleja ei ole esitanud täpsustavaid selgitusi ega vastuväiteid maakohtu määrusele, millega edastati asi halduskohtule, siis mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses ja kaebuse koostamiseks halduskohtule.

2 Kui taotleja siiski soovib õigusabi hoopis vaide esitamiseks Politseija Piirivalveametile, tuleb tal vastav riigi õigusabi taotlus esitada Tartu Maakohtule.

5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Riigikohus on 20.02.2008. a määruses asjas nr 3-3-1-4-08 märkinud, et RÕS § 7 lg 1 p-s 1 ettenähtud võimaluse all keelduda riigi õigusabi andmisest on silmas peetud eelkõige olukordi, kus taotleja enda kvalifikatsioon on selline, et võimaldab tõhusalt kaitsta isiku õigusi või on konkreetne menetlus õigusaktidega taotluslikult kujundatud sedavõrd lihtsaks, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ning puudub vajadus õigusabi järele.

Taotleja soovib riigi õigusabi, et vaidlustada otsust juhtimisõiguse peatamise kohta. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib taotleja ebaseadusliku otsuse tühistamist. Kohtu hinnangul ei ole tegemist menetluslikult ega sisuliselt keeruka haldusasjaga. Menetlus juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks on sedavõrd lihtne, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ning kaebuse esitamiseks ei ole tingimata vajalik õigusabi.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Kohus leiab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamisnõudes on asja lahendamine võimalik ilma taotlejale riigi õigusabi korras esindajat määramata ning taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

6. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

7. Kohus selgitab, et kui taotleja soovib esitada Tartu Halduskohtusse kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja 15.05.2015. a otsuse tühistamiseks, tuleb tal esitada vastav kaebus koos põhjendustega, miks kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja millised faktilised asjaolud viisid vaidlustatud otsuse tegemiseni. Kaebus ei pea olema õiguslikult põhjendatud. Kuna kohtusse tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg on käesolevaks hetkeks möödunud, tuleb koos kaebusega esitada ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, näidates ära, millised objektiivsed asjaolud takistasid kaebuse tähtaegset esitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik