3-15-1601/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1601 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A. A. Y. kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marika Kasak Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A. A. Y. Asja läbivaatamine 21.06.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba paigutada A. A. Y. kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2015 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.06.2015 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 alusel taotluse A. A. Y. kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Põhjendused: 1.1. PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni ametnikud kontrollisid 20.06.2015 kell 10.30 Tallinna Vanasadama D-terminalis Iraani kodanikku, A. A. Y., sündinud xx xx xxxx, Iraanis. Isik andis ütlusi, et ta saabus Eestisse 20.06.2015 Stockholmist laevaga M/S Romantika. A. A. Y. esitas kontrolliks isikut tõendava dokumendina Rootsi Kuningriigi juhiloa nr xxxxxxxxx. Isiku suhtes teostati päring läbi Sirene büroo Rootsi Kuningriiki. Päringu tulemusena selgus, et Rootsi Kuningriigi ametivõimud on keeldunud isiku elamisluba pikendamast ja isiku enda sõnul on ta sellest teadlik 2-3 kuud. Rootsi Kuningriik on kehtestanud isiku suhtes SIS II määruse art 24 alusel sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi (kolmanda riigi kodanikud, kellel keelatakse Schengeni alale siseneda või seal viibida) alates 02.02.2015– 13.01.2016. Samuti kinnitasid Rootsi ametivõimud, et isikul ei ole õigust siseneda Rootsi

3-15-1601 2(4) Kuningriiki sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. A. A. Y. sõnul lahkus ta Iraanist 2002. a ja saabus sama aasta detsembris Rootsi Kuningriiki, kus töötab COOB-nimelises firmas laotöölisena. Isiku sõnul saabus ta Eestisse koos sõpradega puhkust veetma. 1.2. Kuna A. A. Y. suhtes on kohaldatud Schengeni viisaruumi sisenemise keeld, viibib ta Eesti Vabariigis ebaseaduslikult ning ta peeti VSS § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 19 lg 1, § 15 lg 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiseks Kesklinna Politseijaoskonna arestikambrisse. A. A. Y. puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, isik ei oma kehtivat Schengeni viisat ega elamisluba. Isikul puuduvad Eesti Vabariigis nii perekondlikud kui ka majanduslikud sidemed. Isik ei soovi vabatahtlikult päritoluriik tagasi pöörduda, vaid soovib jätkuvalt viibida Rootsi Kuningriigis. Rootsi Kuningriigi Migratsiooniameti andmetel ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et päritoluriigis viibimine ohustaks kuidagi A. A. Y. elu ja tervist ning sellele tuginedes ei ole ka isiku elamisloa taotlust pikendatud. PPA hinnangul kujutab isik Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale niivõrd tõsist ohtu, et peeti vajalikuks kohaldada isiku suhtes koheselt sundtäidetavat lahkumisettekirjutust. Kuna isikule on varasemalt kohaldatud sissesõidukeeldu, kuid isik on selle kehtivusaja jooksul sisenenud Eesti Vabariiki, esineb isiku suhtes ka põgenemisoht. Välismaalane ei peaks saama seadusevastasest käitumisest tuletada endale täiendavaid õigusi, kuivõrd sellisel juhul on rikutud õiguskindluse printsiipi. Selline olukord ei saa olla kooskõlas ka avaliku huviga. Arvestades, et riigis ebaseaduslik viibimine on keelatud ja karistatav rahatrahvi või arestiga, samuti seda, kui koormavaid haldusakte (ettekirjutused lahkumiseks) ja intensiivseid sunnivahendeid (kinnipidamine, väljasaatmine) rakendatakse ebaseadusliku viibimise lõpetamiseks, on ilmselge, et tegemist on olulise avaliku huviga. Kohtud on leidnud, et isiku füüsilise vabaduse õigusele ja huvile, et tema era- ja perekonnaellu ei sekkutaks, vastandub avalik huvi. Ülaltoodust tulenevalt on PPA seisukohal, et isik ohustab oma seaduserikkumisega Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda ja tema suhtes ei saa kohaldada vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutust. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemine, nende sealviibimine ja riigist väljasaatmine. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni art 12 ja 13 tähtsamaid põhimõtteid on see, et isik peab riigis viibima seaduslikult. Isikul ei ole õigust vabalt sõita teise riiki ning jääda sinna ebaseaduslikult elama. 1.3. PPA koostas A. A. Y.le 20.06.2015 Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardi nr 1032514718, isiku kinnipidamise protokolli VSS § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1 ja § 19 lg 1 alusel, koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1032514718 VSS § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 1 (esineb välismaalase põgenemise oht), § 72 lg 2 alusel Eestist koheselt lahkumiseks, kuid mitte hiljem kui 20.06.2015. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele 20.06.2015. 1.4. Lähtudes eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA Kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole isiku karistamine, vaid haldussunnivahend, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine. VSS § 23 lg 1 alusel isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et isiku taustas ja ütlustes esineb täiendavaid kontrollimist vajavaid andmeid ning täiendavate päringute tegemine isikuga seotud asjaolude kontrollimiseks, Rootsi või Iraani ametivõimudega tagasivõtu kooskõlastamine, reisiplaani koostamine ja sõidupileti broneerimine võtab aega, siis ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, mistõttu palub PPA luba paigutada isik Kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

3-15-1601 3(4) 3. A. A. Y. selgitas kohtuistungil, et soovib pöörduda tagasi Rootsi. Tal on seal elu- ja töökoht. Ta on elanud Rootsis 12 aastat. Ta ei soovi Iraani tagasi pöörduda, sest ta on kristlane ja tal võivad tekkida Iraanis probleemid. Rootsi on üritanud teda korduvalt päritoluriiki tagasi saata, kuid Iraan on keeldunud teda tagasi võtmast, sest tal puuduvad dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et PPA taotlus A. A. Y. kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. A. A. Y.l puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. Samuti puudusid tal õiguslikud alused riiki sisenemiseks (Rootsi elamisluba, mis annaks õiguse liikuda Schengeni viisaruumis, samuti viisa). VSS § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. PPA tegi A. A. Y.le 20.06.2015 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-le 1 koheselt sundtäidetav. VSS § 72 lg 2 p 1 järgi võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui esineb välismaalase põgenemise oht. 6. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. Sama paragrahvi lg 11 järgi annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui esinevad sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. 7. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks esineb jätkuv vajadus. Isikule on tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuid isik on keeldunud Iraani tagasi pöördumast. Teda väljasaatmine Iraani ei ole praegu ka võimalik, sest isikul puuduvad reisidokumendid. Kuna isiku suhtes kehtib Rootsi sisenemise keeld, siis ei saa ta ka Rootsi tagasi pöörduda. Seetõttu peab PPA hakkama kooskõlastama isiku väljasaatmist Rootsi ja/või Iraani ametivõimudega ning vajadusel taotlema isikule Iraani ametivõimudelt kehtivaid reisidokumente, mis võtab paratamatult aega. Samuti võtavad aega reisiplaani koostamine, pileti broneerimine, konvoeerimismeeskonna tagamine. Isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest Iraani näol on olemas riik, kes on kohustatud tema kui oma kodaniku tagasi võtma. Samuti on isikul olemas isikut tõendavad dokumendid, seetõttu ei ole kahtlust tema isikusamasuses ega kodakondsuses. Pole välistatud, et hoopis Rootsi võtab isiku tagasi, et jätkata tema väljasaatmist Iraani või otsustada talle uue elamisloa väljastamise üle.

3-15-1601 4(4) 8. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et A. A. Y. suhtes esineb põgenemisoht. Isik on Rootsis seadusliku aluseta viibides ja Eestisse seadusliku aluseta sisenedes näidanud üles soovimatust kehtivaid õigusakte täita. See, et teise riiki sisenemiseks peab olema õiguslik alus, ei saanud olla isikule üllatuslik. Seadusliku aluseta riiki sisenemine rikub õiguskorda ja avalikku julgeolekut, sest avalikes huvides on, et kehtivaid õigusakte järgitaks. Kuna isikul puudub õigus Rootsi tagasi pöörduda, samas on ta keeldunud oma päritoluriiki naasmast, siis võib eeldada, et isik hakkab oma väljasaatmisest kõrvale hoidma ja end varjama. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades oleks isikul lihtne end PPA eest varjata ja teise riiki põgeneda, kus teda oleks raske leida. Kohtu hinnangul ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine (elamine kindlaks määratud kohas – VSS § 10 lg 2 p 1, isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine – VSS § 10 lg 2 p 6) praegusel juhul tõhusad vältimaks isiku põgenemist. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks ka püsiva elukoha olemasolu. A. A. Y. puudub Eestis püsiv elukoht. 9. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik