3-15-613/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-613 Haldusasi

Menetlusosalised

MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus 11.12.2014 käskkirja nr 7-1/14/1114 osalise tühistamise nõudes; SA Erametsakeskus 06.02.2015 vaideotsuse nr 7- 5/13/756-100 tühistamise nõudes ning SA Erametsakeskus kohustamise nõudes võtma vastu uut, kompromissiga kooskõlas olevat, käskkirja.

Kaebaja – MTÜ Eesti Metsaühistu, seaduslik esindaja Rünno Viir. Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindaja Tiina Mitt.

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 19.06.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. MTÜ Eesti Metsaühistu esitas 14.10.2013 metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotluse registreerimisnumbriga 7-5/13/756.

2. SA Erametsakeskus juhatuse liikme 05.03.2014 käskkirjaga nr 7-1/14/145 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotluse osaline rahuldamine“ real 61 ja lisas 61 rahuldati MTÜ Eesti Metsaühistu taotlus nr 7-5/13/756 osaliselt kogusummas

36 284,20 eurot.

3. SA Erametsakeskus juhatuse liikme 16.06.2014 käskkirjaga nr 7-1/14/545 tunnistati kehtetuks käskkirjaga nr 7-1/14/145 real 61 ja lisas 61 rahuldamise otsustus taimehaiguse ja – kahjustuse vastase tõrjevahendi soetamise ja kasutamise osas; muudeti käskkirja nr 7-1/14/145 rida 61, kus lõplikuks toetuse summaks loeti 8412,20 ning jäeti taotlus taimehaiguse jakahjustuse vastase tõrjevahendi soetamiseks ja kasutamiseks rahuldamata.

4. MTÜ Eesti Metsaühistu esitas 18.07.2014 SA Erametsakeskus 16.06.2014 käskkirjale vaide, mis jäeti SA Erametsakeskus 18.08.2014 vaideotsusega nr 7-5/13/756-79 rahuldamata.

5. 24.09.2014 esitas MTÜ Eesti Metsaühistu Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Erametsakeskus 16.06.2014 käskkirja nr 7-1/14/545 ja 18.08.2014 vaideotsuse nr 7-5/13/756-

79 tühistamise nõuetes. Haldusasi registreeriti numbriga 3-14-52202.

6. 02.12.2014 sõlmisid pooled haldusasjas nr 3-14-52202 kompromisslepingu. SA Erametsakeskus juhatuse liikme 04.12.2014 käskkirjaga nr 7-1/14/1063 tunnistati kehtetuks SA Erametsakeskus juhatuse liikme 16.06.2014 käskkiri nr 7-1/14/545.

7. Tallinna Halduskohtu 08.12.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52202 lõpetati haldusasja menetlus ja kinnitati poolte vahel kompromiss järgnevas:

- MTÜ Eesti Metsaühistu ja SA Erametsakeskus on kooskõlastanud tabeli, mis vastab Põllumajandusministri 20.05.2010 määruse nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus) Lisas 9 tehtud tööde kinnitusele tõrjevahendite paigaldamise kohta, milline lõplik loetelu ja maht on esitatud kompromissi lisatabelis (lisa 1) nende objektide kohta, kus on GPS koordinaadid. MTÜ Eesti Metsaühistu on koos käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega esitanud lisaks viidatud tabelile SA-le Erametsakeskus ka Määruse Lisa 9 kohase tehtud tööde kinnituse (edaspidi Kinnitus, lisa 1 ja 2).

- SA Erametsakeskus tunnistab 16.06.2014 käskkirja nr 7-1/14/545 kehtetuks.

- SA Erametsakeskus viib läbi õigusaktide kohase kohapealse kontrolli Kinnituses näidatud objektide osas peale kompromissi allkirjastamist 3-5. detsembrini ja vajadusel lisaks 8. detsembril kaasa arvatud.

- SA Erametsakeskus võimaldab MTÜ Eesti Metsaühistu esindajal osaleda kohapealse kontrolli juures.

- Kui Kinnituses nimetatud ja GPS koordinaatide asukohas tuvastatakse tõrjevahendid, siis maksab SA Erametsakeskus MTÜ-le Eesti Metsaühistu toetust 61 eur/ha. Kui Kinnituses märgitud objektil ja GPS koordinaadis tõrjevahendit-feromooni ei tuvastata, siis toetust selle eest maksta ei ole õigusaktide kohaselt võimalik. GPS punktide kontrollimisel arvestatakse MTÜ Eesti Metsaühistu GPS-i (Garmin 62s) täpsust +/- 10 m ja sellest mõõtevahendist võimalikku tulenevat viga eeldusel, et see langeb kontrollitava eraldise piiridesse.

- Ettepaneku Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) toetuse maksmiseks Määruse § 8 lg 1 tähenduses kohustub SA Erametsakeskus tegema kontrolli lõpule viimisele järgneval päeval, kuid mitte hiljem kui 11. detsembril ning edastama selle samal või hiljemalt järgmisel tööpäeval PRIA-le väljamakse tegemiseks eeldusel, et kohus on kinnitanud kompromissi. Kui kompromissi kinnitamine kohtu poolt lükkub edasi, siis lükkub edasi ka PRIA-le väljamaksmiseks tehtavad toimingud vastutaja poolt.

- Haldusasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. SA Erametsakeskus 11.12.2014 käskkirjaga nr 7-1/14/1114 tehti PRIA-le ettepanek toetuse osaliseks maksmiseks MTÜ-le Eesti Metsaühistu (taotlus nr 7-5/ 13/756) summas 6014,60 eurot.

9. SA Erametsakeskus 06.02.2015 vaideotsusega nr 7-5/13/756-100 tagastati ning jäeti menetlemata kaebaja taotlused kompromisslepingu õiguspärasuse, õigusabikulude väljanõudmise ning SA Erametsakeskus töökorralduse sisemise uurimise osas. Sama vaideotsusega jäeti SA Erametsakeskus 11.12.2014 käskkiri nr 7-1/14/1114 muutmata ja ning MTÜ Eesti Metsaühistu vaie rahuldamata.

10. 12.03.2015 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus 11.12.2014 käskkirja nr 7-1/14/1114 osalise tühistamise nõudes; SA Erametsakeskus 06.02.2015 vaideotsuse nr 7-5/13/756-100 tühistamise nõudes ning SA Erametsakeskus kohustamise nõudes võtma vastu uut, kompromissiga kooskõlas olevat, käskkirja.

Kaebuse sisu

11. Vaidlustatav käskkiri ja vaideotsus on õigusvastased, kuna vastutaja ei pidanud käskkirja koostamisel kinni 02.12.2014 kokkuleppes fikseeritud tingimustest. Vastustaja pidi läbi viima kinnituses näidatud objektide osas kohapealse kontrolli, kuid osaliselt vastavat kontrolli läbi ei viidud. Sellest tulenevalt jäi vastustaja poolt õigusvastaselt tegemata täiendav toetuse väljamakse summas 817,40 eurot ning Urmas Nahkurile kuuluva kinnistu osas jäi saamata 67,10 eurot. Vastustajal ei olnud õigust teha toiminguid, mida kokkuleppes kirjas ei olnud olukorras, kus kontrolli protsessi ei kaasatud kaebajat.

11.1. Kokkuleppes deklareeriti tõrjevahendi kasutamine 133,60 ha-l, mille alusel oleks väljamakstav summa 8149,60 eurot. Vastustaja on õigusvastaselt vähendanud väljamakstavat toetuse summat trahvi summa 1067,50 euro võrra, kuna sellist vähendamise võimalust kompromiss ette ei näinud. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks 3% määra arvutamise metoodika.

11.2. Vastustaja poolt menetluse jooksul (21.04.2014 – 16.06.2014) väljakujundatud uued seisukohad ja tõlgendused ei saa olla kaebajale siduvad enne järgmist toetuste taotlemise perioodi.

11.3. Kaevatavas käskkirjas esinevad ebaõiged faktilised seisukohad ja väited, mis tõid kaasa osaliselt õigusvastase haldusakti. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

12. Vastustaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

12.1. Vaidlustatava käskkirja ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel ei saa tugineda üksnes jõustunud kokkuleppele. Käskkirja ja vaideotsuse tühistamiskaebuse esemeks saab olla vaid nende aktide õiguspärasuse küsimus vastavalt haldusmenetluse seaduses haldusaktile esitatud nõuetele.

12.2. Toetuse maksmise aluseks on kokkuleppe lisadena kaebaja poolt esitatud Kinnitus koos lisatabeliga. Kohapealne kontroll viidi läbi vastavalt õigusaktidele ja kokkuleppes nimetatud dokumentidele ning seal nimetatud korras. Kaebaja ei ole välja toonud, et vastustaja oleks kõrvale kaldunud Kinnituses nimetatud objektide loetelust, asukohast või mahust. Vastustaja võttis aluseks Kinnituses nimetatud andmed ning viis läbi valikulise kohapealse kontrolli, kuna kõigi 176 objekti osas ei olnud võimalik nelja päeva jooksul kontrolle läbi viia, kus kõigil osaleks ka samal ajal osalenud kaebaja esindaja R.Viir. Valikulise kontrolli tegemist selgitati ka kaebajale. Lisaks viidi läbi Kinnituses esitatud asukoha andmete võrdluse kontroll. Taotluse esitamise ajal kehtinud Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 (Komisjoni määrus) art 10 p 2 alusel ei olnud vastustaja seotud üksnes kohapealse kontrolliga.

12.3. Katastriüksuse 28201:009:0405 eraldise 6 osas selgus kohapealse kontrolli käigus, et paigaldatud feromoonid asuvad vastustajale esitatud GPS koordinaatide ja looduses mõõdetud GNSS punktide alusel eraldise 6 asemel hoopis eraldistel nr 7 ja 8. Seega pole eraldisel 6 tehtud investeeringud abikõlblikud. Ülejäänud objektide osas tuvastati puudused halduskontrolli käigus. Kaebaja teavitas vastustajat, et osade puudustega ta nõustub ning osade objektide osas soovib kohapealse kontrolli läbiviimist. Kaebaja oma vastuses ei lükanud ümber ega selgitanud, millest vead tekkisid, samuti ei lükanud ümber vastustaja poolt tuvastatud puudusi koordinaatide asukoha ja eraldiste mittevastavuse osas. Komisjoni määruse art 3 p 3 kohaselt ei ole võimalik peale kohapealsest kontrollist teavitamist enam toetuse taotluses ega ka tehtud tööde kinnituses esitatud andmeid muuta.

12.4. Vastustaja kohustuseks on maksta toetust vaid deklareeritud ja teostatud ning tuvastatud tegevustele, mis tähendab, et kui andmed ei kattu looduses ja toetuse saaja poolt näidatud andmetes, ei ole võimalik toetust maksta. Kaebajat ei ole võimalik käsitleda eelistatud olukorras erinevalt teistest toetuse saajatest. Kaebaja poolt taotletud kohapealsete lisakontrollide tegemine ei ole põhjendatud, kui puudused on tuvastatud muul moel ning pole esitatud tõendeid, et kontrollil on tehtud vigu või eksitud. Puuduvad tõendid, mis seaksid kahtluse alla kontrollide tulemused või käskkirjas tuvastatud andmed. Puuduvad asjaolud, mille tõttu ei saanud neid tõendeid varem esitada, mistõttu taotlust täiendavate kontrollide tegemiseks ei olnud võimalik rahuldada.

12.5. Komisjoni määruse art 30 kohustab imperatiivselt vastustajat kohaldama toetuse maksmisel vähendamise trahvi. Kokkuleppest tulenevalt kui ka eelnevalt taotlusi esitanud isikuna oli kaebaja teadlik, et mitteabikõlblike kulude tuvastamisel tuleb lähtuda õigusaktide nõuetest, sh rakendada vähendamise trahvi. Vähendamistrahvi arvutus on selgelt toodud ära vaidlustatud käskkirjas.

12.6. Vastustaja leiab, et ühegi dokumendiga pole tõendamist leidnud, et vastustaja poolt läbi viidud kontrolli tulemustes on vead või eksimused ja et Kinnituses on andmed õiged. Kaebaja poolt nimetatud toetuse maksmise nõuded pole põhjendatud. Isegi, kui kohus kohustaks vastustajat maksma toetust, siis seda on võimalik teha juhul, kui viiakse läbi uus kohapealne kontroll nendel objektidel, kus tuvastati puudused. Toetust ei ole võimalik maksta tegevuste eest, mida enam pole võimalik tuvastada. Kuna feromoonide paigaldamisest ei teavitanud kaebaja vastustajat õigeaegselt ning feromoonide asukohti on võimalik käesoleval ajal tuvastada vaid püüniste asukoha kaudu ning kaebajal on olnud pikk aeg seda tagantjärgi teha, siis ei ole millegagi tagatud kontrollide õiguspärasus ja tehtud tööde tegelik teostamine kaebaja poolt 2014. a kevadel.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

13. Alusetu on kaebaja väide, et kaebaja taotluse andmete paikapidavuse kontrollimisel pidi vastustaja lähtuma üksnes 02.12.2014 kokkuleppest ja kõrvale jätma muud õiguslikud alused. Poolte vahel 02.12.2014 sõlmitud kompromisskokkuleppe (tl 9-10) p 2.3. kohaselt pidi vastustaja viima läbi õigusaktide kohase kohapealse kontrolli Kinnituses (tl 11-12) näidatud objektide osas peale kompromissi allkirjastamist 3-5. detsembrini ja vajadusel 8. detsembril. Komisjoni määruse art 24 p 1 kohaselt teostatakse kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, halduskontroll, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida.

Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine. Art 25 p 1 sätestab, et liikmesriigid korraldavad heakskiidetud tegevuse kohapealse kontrollimise asjakohase valimi põhjal. Kõnealuseid kontrolle teostatakse, kui see on võimalik, enne tegevuse jaoks ettenähtud lõppmakse tegemist. Vastavalt art 4 p-le 4 tehakse vajaduse korral käesoleva määruse artiklites 12, 20 ja 25 sätestatud kohapealsed kontrollid ning teised Euroopa Liidu eeskirjades sätestatud põllumajandustoetusi käsitlevad kontrollid samaaegselt.

Kompromisskokkuleppe p-s 2.3. kokkulepitust nähtuvalt pidi läbiviidav kontroll vastama õigusaktidele ning kokkulepitu ei välistanud kuidagi muid kontrolli meetodeid peale kohapealse kontrolli. Kui kompromisskokkulepe oleks välistanud muud kontrolli meetodid, oleks selline kompromisskokkuleppe säte olnud õigusaktidega (Komisjoni määruse viidatud normidega) vastuolus ning kohus ei oleks seda HKMS § 154 lg 1 alusel saanud kinnitada. Niisiis oli vastustaja õigustatud teostama kaebaja poolt Kinnituses näidatu osas halduskontrolli, võrreldes Kinnituses nimetatud objektide GPS koordinaate ja asukohti metsaregistri metsaeraldiste asukohtadega ning samuti õigustatud teostama kohapealset kontrolli vaid asjakohase valimi põhjal.

Nii on kaebaja pretensioonid mõlemas eelviidatud küsimuses – et vastustaja teostas lisaks kohapealsele kontrollile ka halduskontrolli ning kohapealne kontroll toimus vaid valimi osas – alusetud. Samamoodi on alusetu kaebaja argument sellest, et teda ei kaasatud halduskontrolli läbiviimise juurde – ükski õigusakt (ega ka kompromisskokkulepe) ei kohusta haldusorganit kaasama taotlejat halduskontrolli läbiviimise juurde, mis toimub avalikult kättesaadavate andmete ja taotleja poolt esitatud andmete omavahelise võrdluse meetodil. Kaebajal oli võimalus vastavaid andmeid samamoodi võrrelda ja võimalikud vead juba eos tuvastada.

14. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid sellest, et vastustaja 11.12.2014 käskkirjas (tl 17- 19) tuvastatu oleks väär. Vastustaja tuvastas, et käskkirja tabelis 1 märgitud objektide osas on GPS koordinaatide järgi tõrjevahendid paigaldatud Kinnituses nimetatud metsaeraldisest rohkem kui 20m kaugemale, st, et tõrjevahendid asusid teisel eraldisel, mida Kinnituses ei nimetatud ja seega olid Kinnituse andmed selles osas esitatud vääralt. 05.12.2014 esitas vastustaja oma kontrolliandmed kaebajale (tl 71-74) selgituste saamiseks. Kaebaja oma 08.12.2014 vastuses (tl 75-77) muid väiteid ei esitanud, kui et osade andmete tõstmisega on eraldise numbrid läinud vahetusse ja tuleks teostada kohapealne kontroll. Niisiis tunnistas kaebaja oma 08.12.2014 vastuses ka ise, et vaidlusaluses osas ei ole Kinnitus olnud korrektsete andmetega. Käskkirjas toetuse summa vähendamise tingisidki vead Kinnituses, kuna objekti GPS asukoha koordinaadid ei kattunud Kinnituses märgitud eraldistega. Vastutus Kinnituses esitatud andmete paikapidavuse eest lasub kaebajal. Kaebajal oli terve toetuse menetluse jooksul võimalus Kinnituses esitatud andmeid kontrollida ja kohapeal feromoonide püüniste olemasolu ükshaaval üle kontrollida. Kaebaja seda ei teinud ning pärast valimi kohapealse kontrolli läbiviimist ei olnud vastustajal tulenevalt Komisjoni määruse art 3 p-st 3 mõtet enam täiendavaid kohapealseid kontrolle läbi viia, kuna kaebaja oleks juba nagunii olnud seotud oma taotlusega ka osas, milles see ei vastanud nõuetele. Teisest küljest ei oleks täiendav kohapealne kontroll olnud enam vastustajale ka usaldusväärne, kuna kaebajale oleks olnud teada kontrollitavad objektid (tegemist ei oleks enam olnud juhusliku valimi kontrolliga, vaid üksnes vaidlusaluste objektide kontrolliga) ja seega poleks objekti leidmine kohapealse kontrolli käigus kohast, kust ta Kinnituse järgi oleks pidanud olema, kuid halduskontrolli järgi ei olnud, tõendanud seda, et see objekt oli seal ka siis, kui Kinnitus esitati.

15. Kaebaja on lisanud oma kaebusele lisades 9-14 väidetavad skeemid feromoonide asukoha kohta (tl 29-34). Skeemidest ega ka kaebusest ei selgu, kes, millal ja millisel eesmärgil on need koostanud ja kuidas skeem tõendab kaebuses esitatud asjaolusid või lükkab ümber vastustaja 11.12.2014 käskkirjas toodud asjaolud. Vastustaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu asjakohasele praktikale (lahendid nr 3-3-1-77-09, 3-3-156-08), mille kohaselt peab kohus kohustamiskaebuse lahendamisel juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal. Niisiis ei aita kaebaja poolt esitatud skeemid kuidagi tõendada seda, et vastavad feromoonid olid skeemidel näidatud asukohtades ka juba Kinnituse esitamise ajal.

16. Määruse § 12 lg 3 p 1 kohaselt vastavad taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui kõik omavahel võrreldavad andmed on samased. Et Kinnituses esitatud andmed ei vastanud osaliselt halduskontrolli käigus ja kohapealse kontrolli käigus tuvastatud andmetele, ei vastanud kaebaja toetuse taotlus vaidlusaluses osas toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Komisjoni määruse art 30 kohaselt arvutatakse väljamaksed halduskontrollide käigus kindlakstehtud abikõlblikkuse alusel ning toetuse summa kuulub vähendamisele, kui tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide alusel väljamakstav summa on üle 3% suurem pärast kohapealse ja halduskontrolli läbiviimist leitud abikõlblikust väljamakstavast summast. Sel juhul vähendatakse abikõlblikku väljamakstavat summat nende kahe summa erinevuse võrra. Sama sätte kohaselt ei kohaldata toetuse vähendamist, kui toetuse saaja suudab tõestada, et abikõlbmatute summade kaasamine ei ole tema süü. Vastavalt Komisjoni määruse art-le 30 on õige vastustaja väide, mille kohaselt on SA-l Erametsakeskus kohustus toetuse vähendamise kohaldamiseks, kui täidetud on art-s 30 sätestatud eeldused ning vastustajal puudub siis diskretsioon otsustamaks, kas seda sätet rakendada või mitte. Nn vähendamistrahvi arvutus on ära toodud vastustaja 11.12.2014 käskkirjas: kompromisskokkuleppe kohaselt pidi toetust makstama 133,6 ha osas (61 eur/ha) ning selle alusel oleks väljamakstav toetus olnud 133,6 x 61 = 8149,60 eurot. Metsaeraldise ja

GPS koordinaatide andmed ei kattunud 17,5ha-l, so 17,5 x 61 = 1067,5 eurot. Pärast kontrollide läbiviimist leitud abikõlblik väljamakstav summa oleks olnud seega 7082,10 eurot (8149,60 – 1067,50 = 7082,10). Kinnituse alusel väljamakstav toetuse summa oleks seega üle 3% [(8194,60-7082,10)/7082,10*100=15,07%] suurem kui pärast kontrollide läbiviimist leitud abikõlbulik väljamakstav summa. Et kaebaja ei esitanud tõendeid sellest, et ekslikud andmed Kinnituses oli esitatud mitte tema süül, tuli vastustajal Komisjoni määruse art 30 alusel toetuse summat täiendavalt vähendada 1067,5 euro võtta. Toetuse saajale kuulus nii väljamaksmisele toetuse summa 8149,60 – 1067,50 – 1067,50 = 6014,60 eurot. Järelikult on vastustaja väljamakstava toetuse summa arvutanud korrektselt ja arusaadavalt.

17. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et SA Erametsakeskus 11.12.2014 käskkiri on õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu. Vastavalt sellele ei saa kohus tühistada ka 06.02.2015 vaideotsust ega rahuldada SA Erametsakeskus kohustamise nõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetlusosaliste ülejäänud väidete osas ei pea kohus vajalikuks seisukohta kujundada, kuna need ei saa asja lahendamisel omada olulist tähendust.

18. Et kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS §

108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik