3-14-51361/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51361 Haldusasi

L. M. kaebus Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju (10 000 eurot) hüvitamiseks seoses sooja aluspesu väljastamata jätmisega. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L.M.; Vastustaja – Harku ja Murru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 20.07.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav L. M. esitas 08.04.2014 Harku ja Murru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. L. M. põhjendas kahju tekkimist vangla poolt sooja aluspesu väljastamata jätmisega olukorras, kus talle on arsti poolt tervislikel põhjustel soe aluspesu ettenähtud ja selle soetamiseks tal endal rahalised vahendid puuduvad. Taotluse kohaselt on tal juba oma vanuse tõttu halb vereringe ja aastaringselt külm. Vangla vormidress ei ole piisavalt soe ning laseb läbi tuult ja külma. Sooja aluspesu puudumine tekitas väljakannatamatuid piinu ja kahjustas tervist. L. M. on pidanud mitu kuud kannatama halvast vereringest tingitud liigeseja lihasvalude käes.

2. Harku ja Murru Vangla jättis 04.06.2014 vastusega nr L. M. mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla vastuses leiti, et puudub õigusaktidest tulenev kohustus sooja pesu väljastamiseks, arvestades kinnipeetaval rahaliste vahendite olemasolu ja pesu saamise põhjendatust. Kinnipeetav ei vaidlustanud sooja pesu väljastamata jätmist. Kinnipeetaval oli võimalik vangla vormi kuuluvaid muid riideesemeid lisada ehk ise väidetavat kahju ära hoida. Kinnipeetava terviseprobleemide ja vangla väidetava õigusvastase tegevuse vahel puudub põhjuslik seos.

3. L. M. esitas 03.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot.

4. Tallinna Halduskohus võttis 23.01.2015 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Harku ja Murru Vangla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist Harku ja Murru Vanglalt järgmistel põhjustel:

Kaebaja esitas 23.09.2013 vanglale taotluse sooja kampsuni saamiseks laost, mille vangla jättis rahuldamata. 17.12.2013 esitas kaebaja avalduse sooja pesu saamiseks, millest samuti 19.12.2013 vastusega põhjendamatult keelduti. Kaebaja pöördus 07.02.2014 meditsiiniosakonda, kuna külmetas ära enda varba ja tal oli väga külm. Vangla vormidress on külmakraadidega kandmiseks liiga õhuke ja vangla kauplusest sooja aluspesu ostmiseks kaebajal vahendid puudusid. Kaebaja oli 2013.a detsembrist kuni 2014.a veebruarini töötu. Vanuse tõttu on kaebajal halb vereringe ja aastaringselt külm. Vangla tekitas kaebajale füüsilisi piinu ja moraalseid kannatusi. Kaebaja on pidanud mitu kuud kannatama halvast vereringest tingitud lihaseja liigesevalusid. Vangla keeldumine sooja pesu andmisest oli diskrimineeriv ja ebainimlik. Vanglas majandustöid tegevatele kinnipeetavatele vangla tagas sooja pesu.

6. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata.

6.1 Ükski õigusakt ei kohusta vanglat kinnipeetavatele (sooja)aluspesu väljastama. Harku ja Murru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 11.6 kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda vajadusel riideesemeid ja jalanõusid, mis on vanglas kandmiseks lubatud (kodukorra punkt 8.5), esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Taotluse menetlemisel arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideeseme ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Riideesemeid ja jalanõusid üldjuhul ei väljastata, kui kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus. Seletuskirja kohaselt on nimetatud regulatsiooni eesmärgiks esmatasandi vajaduste tagamine vähekindlustatud kinnipeetavatele.

6.2 Kaebaja on viimasel viiel aastal olnud enamuse ajast tööga hõivatud. Mõned tööhõivevabad perioodid ei ole kaebaja eluolu oluliselt mõjutanud. Kaebajal on olnud kõik võimalused endale sooja alusepesu soetamiseks ning kaebaja oli sooja aluspesuta enda otsuste ja valikute tõttu. Kaebaja sai ka 02.12.2013 AS Eesti Vanglatööstuselt töötasu 122.20 eurot. Isegi pärast kohustuslikke mahaarvamisi jäi kaebajal sooja aluspesu soetamiseks piisavalt raha. Kaebaja 2013.a isikuarve väljavõte näitab, et tal oli mõistliku planeerimise korral võimalik kauplusest soetada nii soe aluspesu kui ka muid soovitud esemeid. Kaebaja eelistas osta toiduaineid ja sigarette sooja aluspesu asemel.

6.3 Kaebaja ei ole kaebuses kordagi maininud, et vangla lubas temale 29.05.2013 kambrisse kaks paari sukkpükse ja 11.12.2013 ühe paari sukkpükse. Sukapüksid vangla vormipükste all annavad sama tulemuse mis soe aluspesu. Kaebajal oli võimalik ennast ilmastikule vastavalt riietada. Vangla väljastab kinnipeetavatele talveks (soovi korral võib see kinnipeetaval aastaringselt käes olla) sooja jope. Samuti on kinnipeetavate kasutuses pika varrukaga vormijakk, mille saab vajadusel jope alla panna. Kinnipeetavatele väljastatakse ka kindad, müts ja sall. Kõik nimetatud esemed olid olemas ka kaebajal.

6.4 Kaebaja väited väljakannatamatult piinavate kannatuste tekkimise kohta ei vasta tõele. Vastasel korral oleks kaebaja teinud kõik endast oleneva, et piinast vabaneda, sh soetanud sooja aluspesu enda vahenditest. Kaebaja seda ei teinud. Kaebusest ei selgu, milles piinavad ja ebainimlikud kannatused avaldusid ja kuidas on vangla nende kannatuste tekkimisega seotud. Asjaolu, et vangla kaebajale sooja aluspesu ei väljastanud, ei ole kuidagi kirjeldatud kannatustega seotud. Kaebaja ei ole selgitanud, millele tuginedes ta leiab, et vangla pidi talle sooja aluspesu väljastama. Üldine väide, et teistele antakse, ei ole adekvaatne põhjendus.

6.5 Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt määrati talle kampsun 19.09.2014. Kaebaja poolt kirjeldatud tervisehädad olid tal juba aastast 2011 ning ta on saanud ravi. 2014.a on kaebaja pöördunud meedikute poole kaebusega, et jalad külmetavad suitsetamise ajal. 2013.a jaanuaris oli kaebajal külmetushaigus, samal ajal olid vanglas paljud haiged ja see seostub pigem levinud gripiviirusega. Kaebaja kaebas esmakordselt liigesevalusid juba 2009.a Tallinna Vanglas ning sarnased kaebused olid tal Tallinna Vanglas ka 2010.a, mil kaebaja külmetas jalutuskäigul ning enda sõnul oli tal 2004.a põlve trauma. Vereringe häired ja sagedased külmetuslaadsed kaebused võivad olla seotud sellega, et kaebaja on krooniline suitsetaja (53% suitsetajatest on vereringe häired). Vastuvõttudel on kaebaja aastatel 2013-2014 käinud mõnikümmend korda ning kaebused on olnud ebamäärased. Kaebaja väited vangla tekitatud tervisehäiretest on paljasõnalised. Kaebajal oli võimalik ennast ise riietada vastavalt ilmastikule. Kaebaja võis olla häiritud sellest, et sooja pesu ei väljastanud vangla, kuid see ei kvalifitseeru piinamisena.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seejuures võib mittevaralise kahju puhul selle rahalist hüvitamist RVastS § 9 lg 1 kohaselt nõuda tingimusel, et kahju tekitati süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega.

Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1, võib isik seega mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda, kui täidetud on järgmised eeldused: 1) isiku õigusi on avaliku võimu kandja rikkunud õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud rikkumisega; 3) isikule on tekkinud kahju; 4) rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

8. Antud juhul ei ole kahjunõude rahuldamiseks vajalikud eeldused täidetud, mida kohus märkis juba eelnevas menetluses (04.07.2014 ja 13.10.2014 määrus). Kohus põhjendab oma seisukohta allpool.

9. Kohus märgib, et kaebuses kohtule ei saa esitada nõude alusena asjaolusid, millele ei tuginetud vanglale esitatud kahjunõudes, kuna kinnipeetavate taotluste suhtes on ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (vt ka samas asjas 15.12.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määruse põhjenduste punkt 15). Seega ei saa nõude alusena käsitleda väidet, et kaebajale jäeti 2013.a septembris väljastamata kampsun ning külmetanud varba osas jäi piisav ravi saamata (viimati nimetatud juhul ei kuuluks kahjunõue läbivaatamisele halduskohtus, kus ei lahendata ravi kvaliteedi üle toimuvaid vaidlusi).

Seega on vaidlus üksnes selles, kas vangla oli kehtiva õiguse kohaselt kohustatud kaebaja taotlusel talle sooja aluspesu väljastama ning kas selle väljastamata jätmise tõttu kaebaja pidi külmetama, mille tagajärjel tekkis tervisekahju (lihaseja liigesevalud) ning kas kaebaja võimuses oli väidetava kahju ärahoidmine.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja keeldumist ei vaidlustanud, vaid esitas vanglale 08.04.2014 kahjunõude. Tallinna Ringkonnakohus on 15.12.2014 määruse punktis 16 leidnud, et ei ole ilmne, et keeldumise vaidlustamata jätmine peaks kahju hüvitamise täielikult välistama, kuid tegemist võib olla hüvitise summat vähendava teguriga.

10. RVastS § 7 lg-st 1 lähtudes tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas vangla tegevus oli õigusvastane.

10.1 Kaebaja esitas 17.12.2013 taotluse sooja aluspesu saamiseks (tlk 7) ning vangla keeldus taotluse rahuldamisest (kaebaja sai keeldumisest ja selle põhjustest teada 19.12.2013; tlk 7 pöördel - vangla vastus taotlusele). Seega peab kaebaja temale kahju tekitanud õigusvastaseks toiminguks sooja aluspesu väljastamata jätmist kaebaja 17.12.2013 taotluse alusel. Kaebaja ei väida, et vanglal oleks kohustus ilma taotluseta väljastada sooja aluspesu.

10.2 Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kehtestatud „Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonna kodukorra“ punkt 3.4 kohaselt on kinnipeetavale riigi kulul tagatud järgmised riideesemed: 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, jope, müts, sall ja kindad. Kinnipeetaval on võimalik taotleda vajadusel riideesemeid ja jalanõusid, mis on vanglas kandmiseks lubatud (loetelu kodukorra punktis 8.5), esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Viidatud punkti alusel on lubatud ka soe pesu. Taotluse menetlemisel arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideeseme ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Riideesemeid ja jalanõusid üldjuhul ei väljastata, kui kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus (kodukorra punkt 11.16).

Seega nähtub viidatud regulatsioonist, et vanglariietuse põhikomplekti mittekuuluvaid aga vanglas lubatud riideesemeid on võimalik saada taotluse alusel, juhul kui eseme saamiseks esineb vajadus. Vangla kulul ei väljastata neid reeglina juhul, kui kinnipeetava isikukontol on esemete soetamiseks piisavad vahendid (võttes aluseks kolme kuu keskmise vaba raha jäägi).

10.3 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales vangla tööhõives pikaajaliselt, sh taotluse esitamisele eelnenud ajal ja sai töötamise eest regulaarselt töötasu. Käesolevas asjas asjassepuutuva perioodi kohta on vastustaja esitanud K-Raha väljavõtte (tlk 108- 110) millest nähtub, et kaebaja töötasu oli taotlusele eelnenud kolmel kuul 122,20 eurot (02.12.2013), 35 eurot (04.11.2013) ja 35 eurot (08.10.2013). Sealjuures 16.12.2013 kulutas kaebaja vangla kaupluses 30,40 eurot (jääki jäi 6,37) ning järgmisel päeval esitas taotluse vanglale sooja pesu saamiseks. Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja väidet, et tema vanglasisesel kontol oli kolme kuu keskmine vaba raha jääk suurem kui sooja pesu maksumus. Kaebaja üksnes märgib, et ei osalenud vangla tööhõives perioodil 2013 detsember – 2014 veebruar. K-Raha väljavõttest nähtuvalt sai kaebaja töötasu 08.01.2014 summas 3,52 eurot ja 07.03.2014 summas 33,63 eurot. See kaebaja väide ei ole asjakohane. Kaebaja väide, et taotluse esitamise päeval tal sooja pesu eest tasumiseks isikukontol raha puudus ei ole vastustaja keeldumise õiguspärasuse hindamisel samuti asjakohane, kuna aluseks tuleb võtta taotlusele eelnenud kolme kuu keskmine vaba raha jääk.

Kohus siiski märgib, et kaebusest nähtuvalt kannatas kaebaja külmatunnet juba 2013.a sügisel, st külmatunne ei tekkinud ootamatult peale kaupluses raha ära kulutamist 16.12.2013, mistõttu oli kaebajal endal võimalik valida, kas osta soe pesu või muid kaupu. Kuna kaebaja eelistas osta muid kaupu, siis ei olnud tal eriti külm või ta kalkuleeris pahatahtlikult, et raha muudele asjadele ära kulutades taotleb ta vangla kulul sooja pesu. Kaebaja jättis aga arvestamata kodukorrast tuleneva tingimusega, et sooja pesu saamine vangla kulul on reeglina ettenähtud kinnipeetavatele, kelle enda rahaline olukord ei võimalda seda ise soetada. Kinnipeetava võimekust ise lubatud ese soetada hindab vangla aga kolme taotlusele eelneva kuu vaba raha jäägi põhjal. Kinnipeetav võib isikliku vaba rahaga toimida oma soovide kohaselt, kuid vangla ei pea vastutama tagajärgede eest, mis võivad kaasneda kinnipeetava ebaotstarbekate valikutega (nt kauplusest sooja aluspesu asemel lisatoidu ja sigarettide ostmine). Kaebaja väide, et temale on soe aluspesu määratud tervislikel põhjustel, ei tähenda samuti, et vangla oli kohustatud kaebajale sooja pesu väljastama olenemata kaebaja majanduslikust seisundist. Kui vanglale nähtus, et kaebajal oli nii taotlusele eelneva kolme kuu jooksul kui ka sellele eelnevalt pika aja jooksul võimalik soetada endale soe aluspesu ning vahetult enne taotluse esitamist kulutas ta vaba raha muudele kaupadele, ei olnud vanglal kohustust kaebajale sooja aluspesu vangla kulul väljastada. Kõrge vanus või halb vereringe ei vabasta kinnipeetavat mõistlike valikute tegemisest.

10.4 Kaebaja väide vanglapoolsest diskrimineerimisest ja kinnipeetavate ebavõrdsest kohtlemisest humanitaarabi korras sooja aluspesu väljastamisel on paljasõnaline ega muuda vangla poolt kaebaja taotluse rahuldamata jätmist õigusvastaseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mida saaks kontrollida ja mille põhjal võiks järeldada, et kaebajaga võrdses olukorras olevat kinnipeetavat oleks koheldud kaebajast erinevalt.

10.5 Lisaks leidis vangla, et kaebajal oli võimalik kasutada ka muid olemasolevaid riideesemeid, nii ettenähtud vangla vormikomplektist kui ka täiendavalt kaebajale antud sukkpükse. Vastustaja on kinnitanud, et kaebajale lubati 29.05.2013 kambrisse kaks paari sukkpükse ja 11.12.2013 (s.o 6 päeva enne vanglale taotluse esitamist) veel üks paar sukkpükse, mida tal oli võimalik kanda vanglavormi pükste all. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud vangla poolt väljastatud sukkpükse kasutada.

10.6 Kohus leiab, et tuginedes eelviidatud vangla kodukorra punktides sätestatule oli vanglal õigus keelduda kaebajale vangla kulul sooja aluspesu väljastamisest ning vanglapoolset keeldumist ei saa asjaolusid ja kehtivat õigust arvestades pidada õigusvastaseks.

Kui vastustaja õigusvastane toiming, millega seostatakse kahju tekkimist, puudub, siis ei vaja enam käsitlemist muud kahjunõude rahuldamise eeldused.

10.7 Eelnev ei tähenda aga seda, et kui kinnipeetav on vaba raha ära kulutanud ja tema rahaline olukord mingi aja jooksul ei parane (ta jääb tööhõivest välja ning rahaülekandeid talle ei tehta) ning sooja pesu vajadus säilib, ei saaks ta esitada vanglale uut taotlust. Uue taotluse läbivaatamisel tuleks arvestada muutunud asjaolusid. Kaebajal siiski uue taotluse esitamise vajadus puudub, kuna vangla on 25.02.2015 vastuses kohtule märkinud, et sooja aluspesu väljastamise praktikat on muudetud ja 2014.aasta sügishooajast väljastatakse soe pesu kõigile soovijatele. Haldusorgani praktika muutmine ei anna aga alust järelduseks, et eelnev õigusaktile tuginev praktika oleks olnud õigusvastane.

11. Kohus jätab kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus tervisekahju nõudes oli lõivuvaba. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik