3-14-52704/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52704 Otsuse kuupäev

19. juuni 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ignar Puusilla (Puusild) kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 110 eurot seoses äravõetud vabaaja jalatsitega. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Ignar Puusild Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada Tartu Vangla tegevus I.Puusilla jalanõude hoidmises 6 päeva jooksul kilekotis õigusvastaseks.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Tartu Vanglalt Ignar Puusilla kasuks välja menetluskulud 7,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. juuli 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ignar Puusild esitas 16.06.2014 ja 26.06.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlused, milledes ta soovis vastavalt hüvitist 85 eurot temalt 14.06.2014 ära võetud jalatsite väärtuse hüvitamiseks ja 100 eurot igapäevaste tegevuste takistamise eest. 28.08.2014 puuduste kõrvaldamise avalduses soovis ta varalise kahju hüvitamist summas 25 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 85 eurot. Taotleja leidis, et vanglaametnike tegevuse tulemusena on tema jalanõude sisse tekkinud hallitus ja jalanõud haisevad. Tartu Vangla 27.10.2014 otsusega nr 1-13/809-5 jäeti kahju hüvitamise taotlus tervikuna rahuldamata (tlk.9-10).

2. 05.11.2014 esitas I. Puusild kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Vanglalt kahju hüvitamist summas 110 eurot.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla võttis 14.06.2014 ära tema poolt 2012 aastal soetatud vabaaja jalatsid Nike, mille väärtus oli 100 eurot. Jalanõud 20.06.2014 tagastati, kuid kuna jalanõud olid 6 päeva olnud kilekotis, olid nad hallitanud ja haisesid. Kaebaja soovib talle tekitatud kahju hüvitamist. Jalanõude puudumise ajal ei olnud tal võimalik käia jalutamas (vihmased ilmad), samuti ei olnud võimalik minna viisakalt riietatuna kooli lõpuaktusele. Olid olemas ainult plätud. Jalanõusid ei ole ta saanud välja vahetada ega ära visata, kuna puuduvad rahalised vahendid uute soetamiseks. Hetkel peale igat kasutuskorda on ta sunnitud jalanõud, sokid ja jalad pesema. Kaebaja märgib, et ainult Tartu Vangla vabandusest ei piisa. Tartu Vangla samas hüvitas kinnipeetav Janek Gingelile samal ära võetud jalanõude eest kahju nõude.

4. Kaebaja taotleb talle jalanõude rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist 25 euro ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitamist summas 85 eurot taotleb ta, kuna temalt võeti vabadus käia igapäevaselt tund värskes õhus jalutamas, samuti ei olnud tal võimalik osaleda Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpuaktusel ja esineda seal luuletusega. Kaebaja märgib, et ta oli õppeaasta parimate hinnetega põhikooli lõpetaja.

Vastustaja seisukoht

5. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja tunnistab, et vangla poolt olmeruumidest ära võetud kaebaja jalanõud paigutati kilekottide sisse, mis ei ole mõistlik tegevus. Kaebaja jalanõud võeti ära kuivatuskapi pealt, kus kinnipeetavatel on keelatud asju hoida. Seega kandis kaebaja ise riski, et tema jalanõud võidakse ära võtta ning tal oleks olnud võimalik kahjulik tagajärg ise ära hoida. Tartu Vangla on vabandanud Ignar Puusilla ees ka võimalike ebamugavuste tekitamise pärast.

6. Kaebaja poolt kirjeldatud kahjustused saavad jalanõudele tekkida pikema aja vältel. Kuna jalanõud on soetatud 2012 aasta detsembris, siis on ilmne, et aastate jooksul tekib jalanõudele paratamatult ebameeldiv lõhn. Eluliselt ei ole usutav, et 6 päeva jooksul tekkis jalanõudele selline ebameeldiv lõhn, mida korraliku pesemisega ei ole võimalik eemaldada. Kaebaja poolt märgitud J. Gingelile tõepoolest asendati samal ajal ära võetud jalanõud. J. Gingeli jalanõud paigati samuti kilekotti, kuid talle tagastati jalanõud alles 09.07.2014 ehk 25 päeva möödudes. J. Gingeli jalanõudele olid tekkinud sellised kahjustused, mida pesemisega ei olnud võimalik kõrvaldada. I. Puusilla jalanõude puhul selliseid kahjustusi ei tuvastatud.

7. Vastustajale ei ole selge, miks kaebaja märgib, et tal ei olnud võimalik käia jalutuskäikudel 16.06.2014 – 21.06.2014. Jalanõud võeti ära 14.06.2014 ja anti tagasi 20.06.2014. Kas kaebaja tegelikult jalutamas sel ajal käis, ei ole võimalik enam tuvastada. Kaebajal oli võimalik jalutamas käia ka plätudega, mis on suveajal ka paslikumad.

8. I. Puusillal oli samuti võimalik osaleda kambris olevate jalanõudega (plätud, saapad) lõpuaktusel. Lõpuaktusel osalevad kinnipeetavad pruunis vanglavormis, mis ei nõua teatud kindlat tüüpi jalanõude kandmist. Lahtise jalanõudega aktusel osalemine ei ole vangla tingimustes taunitav.

Kohtu otsus ja põhjendused

9. Esmalt vaatab kohus läbi I. Puusilla varalise kahju hüvitamise taotluse (I) ja seejärel mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude jaotuse (III).

I

10. Ignar Puusild taotleb Tartu Vanglalt varalise kahju summas 25 eurot hüvitamist. Varaline kahju on kaebaja põhjenduste kohaselt tekkinud vangla tegevuse tulemusel tema jalatsite kahjustamisega. Nähtuvalt nii kohtule esitatud kaebusest kui Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest peab kaebaja õigusvastaseks vastustaja tegevust nii jalanõude ära võtmises kui nende hoidmises 6 päeva jooksul märjana kilekotis. Vaidlust poolte vahel ei ole selles, et 14.06.2014 kella 23.45 paiku võttis vangla ära kaebaja jalanõud, mis olid viimase poolt pandud E3 olmeruumis kuivatuskapile kuivama. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja niisked jalanõud pandi kilekotti. Nimetatud jalanõud anti kaebajale tagasi 20.06.2014. Kaebaja märgib kohtule antud selgitustes, et 6 päeva jooksul tekkis jalanõudesse hallitus, ning hallitusest põhjustatud haisust ei ole ta vaatamata korduvatele jalanõude pesemisele lahti saanud. Kaebaja leiab, et jalaõude rikkumisega on talle tekitatud varaline kahju 25 euro ulatuses.

11. Vastavalt PS §-le 25 on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kui üldnormi kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

12. Kohus leiab, et kaebaja varalise kahju hüvitamise taotlus ei ole põhjendatud ja jätab kaebaja taotluse selles osas rahuldamata. Tõendatud ei ole, et Tartu Vangla tegevuse tulemusena oleks kaebajale varalist kahju tekkinud. Nagu märgitud, kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et vastustaja tegevuse tulemusena oleks kaebaja otseselt varalist kahju kandnud. Kaebaja ei ole teinud seoses jalanõude väidetava kahjustamisega ühtki kulutust - ei ole sunnitud soetama uusi jalanõusid ega teinud kulutusi olemasolevate jalanõude parendamiseks. Samas on õigus nõuda ka vara väärtuse vähenemisest tingitud varaline kahju. Selles osas märgib kohus järgmist. Vaidlusalused jalanõud on soetatud kaebaja poolt 2102 aasta detsembris. Kaebaja on seejuures neid jalanõusid kasutanud vähemalt alates veebruarist 2012, kui kaebaja asus karistust kandma vanglas. Isiklike asjade ühtse nimekirja järgi on need vabaaja jalanõud olnud kaebajal siiani ainsad spordi/vabaajajalanõud. Seega on neid kantud vaidlusaluse ajani üle aasta. Eluliselt on ilmselge, et jalanõude kasutamisel, seda vähemalt aasta jooksul ja eriti kinniste spordijalanõude puhul tekib tahestahtmata jalanõudele ebameeldiv lõhn, millest vabanemine pikemaajalisel kasutamisel on kord-korralt raskem. Kohus ei pea võimatuks, et 6-päevane kinnises kilekotis jalanõude hoidmine tekitas jalanõudele juurde teatud ebameeldivat lõhna, kuid kohus arvestab vangla selgitusega, et sellised kahjustused olid korraliku pesemisega kõrvaldatavad. Vastustaja selgituste kohaselt asendati samal ajal kinnipeetavalt J.Gingelilt ära võetud jalatsid, kuna viimase jalatsitele olid 25 päeva jooksul tekkinud kahjustused, mida ei oleks pesemisega võimalik kõrvaldada. Seega saab järeldada, et vastustaja hindas ka kaebaja jalanõude olukorda ning jõudis hindamise tulemusena järeldusele, et kaebaja jalanõud ei olnud kilekotis hoidmise tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuteks ega vaja uute vastu vahetamist. Kuna samad jalanõud on kasutuskõlbulikud ka siiani ehk vaidlusalusest ajast ka aastase kasutamise järel, tõendab, et jalanõud olulisi, pesemisega mittekõrvaldatavaid kahjustusi ei saanud. Kuna kaebajale varalise kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist, jääb kaebus selles osas rahuldamata.

II

13. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 järgi mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

14. Lisaks sellele, et tõendamist ei ole leidnud kaebajal varalise kahju tekkimine, ei saa lugeda vastustaja tegevust – kaebaja jalanõude ära võtmist, õigusvastaseks. Taru Vangla kodukorra p

8.1.1. kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida isiklikke esemeid elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Kodukorra p 8.2.5 järgi on kinnipeetaval keelatud hoida isiklikke asju väljaspool oma elukambrit (v.a. riided kuivamise ajal kuivatuskapis). Kuigi viimane kodukorra punkt lubab kinnipeetaval hoida kuivatuskapis riideid, saab järeldada, et kinnipeetav võib lisaks riietele hoida ehk kuivatada kuivatuskapis ka jalanõusid. Vaidlusalusel juhul ei asunud kaebaja jalanõud mitte kuivatuskapis, vaid selle peal, kus vangla kinnitusel neid hoida ei ole lubatud. Kohus nõustub vastustajaga, et selliselt toimides kandis kaebaja riski, et jalanõud võidakse ära võtta.

15. Samas peab kohus õigusvastaseks kaebaja jalanõude hoidmist vastustaja käes 6 päeva jooksul. Vangla ise on märkinud otsuses, et vanglateenistusel on vaja teha mitmeid toiminguid enne, kui asja saab kinnipeetavale tagastada ning et kuue päeva näol on tegemist mõistliku ajaperioodiga. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Nähtuvalt esitatud materjalidele, on kaebaja avaldus jalanõude äravõtmise kohta registreeritud vanglas 16.06.2014 (tlk.18). Samal päeval on vangla inspektor kaebaja avaldusega tegelenud (tlk.18 pöördel). Kas ja millised toimingud oli seejärel vangla sunnitud tegema enne jalanõude tagastamist, ei selgu. Seega saab järeldada, et jalanõude omaniku kindlakstegemisel oli võimalik need ka isikule koheselt tagastada, selleks oli olemas ka kaebaja avaldus. Lisaks nähtub kahju hüvitamise otsusest, et kaebaja on ka suulise avalduse jalanõude tagasi saamiseks esitanud. Kohus ei nõustu, et mõistlikuks ajaks saab lugeda 6 päeva, kuna ei nähtu, milliseid toiminguid selle 6 päeva jooksul tuli teha ja tehti. Ei nähtu, et 20-juuniks 2014 oli selgunud uusi asjaolusid, mida ei olnud vanglal teada vähemalt 16.juunil 2014.a. Kui jalanõud oleks võimalikult kiiresti tagastatud omanikule, oleks tõenäoliselt ka hilisemad kaebaja nõuded ja vaidlustused esitamata jäänud.

16. Järgnevalt vajab hindamist küsimus, kas kaebajale on jalanõude hoidmisega tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja väitel jalanõude äravõtmisega teotati tema au ja head nime, kuna tal ei olnud võimalik käia jalutuskäikudel ning osaleda Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpuaktusel. Jalutuskäikude osas on vastustaja märkinud, et pole õnnestunud kindlaks teha, kas kaebaja käis kaebaja poolt märgitud perioodil (16.06.2014 – 21.06.2014) jalutuskäikudel või mitte. Samas kohus nõustub täielikult vastustajaga, et kaebajal olid olemas ka plätud, millega oli võimalik jalutamas käia, arvestades seda, et tegemist oli suvise ajaga. Ka vihmase ilmaga on võimalik plätudega jalutada. Ka on kaebaja kohtu järelpäringule 24.05.2015 vastates selgitanud, et käesoleval ajal kasutab ta sektoris olles ja jalutuskäikude ajal plätusid, spordisaalis Nike spordijalanõusid (samad, mis ära võeti ja tagasi anti) (tlk.35). Seega puudub kohtul veendumus, et suvisel ajal 2014 aasta juunikuus oli vabaajajalatsite Nike puudumine kuuel päeval jalutuskäikudel käimisel takistuseks. Kaebajal olid olemas suvisel ajal kasutamiseks teised sobilikud jalanõud.

17. Kaebaja on märkinud, et spordijalanõude puudumise tõttu ei olnud tal võimalik osaleda Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpuaktusel, kus ta pidi saama lõputunnistuse ning lugema luuletuse. Kaebaja ei pidanud sobilikuks ega viisakaks minna lõpuaktusele plätudega. Kohus leiab, et gümnaasiumi lõpetamine ja lõputunnistuse saamine on igale isikule, ka kinnipeetavale tähtis sündmus ning sellisele üritusele soovib iga isik minna võimalikult korrektselt. Kaebaja ei pidanud võimalikuks minna lõpuaktusele plätudega. Vastustaja on seisukohal, et kuna kinnipeetavad osalevad lõpuaktusel pruunis vanglavormis, siis ei nõuta ka kindlat tüüpi jalanõude kandmist, lahtiste jalanõude kandmine vangla tingimustes ei ole taunitav. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud tegemist mitte lihtsalt lõpuaktusel osalemisega, vaid tegemist oli lõpuaktusega, kus kaebaja pidi saama gümnaasiumi lõputunnistuse, ning on usutav, et lõpetaja soovib osaleda sellel talle olulisel üritusel võimalikult korrektselt riietatuna. Lisaks on kaebaja märkinud, et ta pidi aktusel ka esinema. Kuna kaebaja sobilike jalanõude puudumisel aktusel ei osalenud (vastupidist pole väidetud), siis saab järeldada ja pidada usutavaks, et kaebaja tundis plätudes aktusel osalemist väärikuse alandamisena. Väärikus on inimese subjektiivne kategooria, mis põhineb enesehinnangul. Inimese au ja väärikus on inimese sisemised subjektiivsed kategooriad, mida kannab inimene ise. Inimese au ja väärikue alandamine võib leida aset nii mitteavalikult ehk kitsas ringis üksikute isikute vahel kui ka avalikkuse ees. Au ja väärikuse kui individuaalse subjektiivse väärtuse kahjustamise puhul võidakse seda teha nii inimesele antud hinnangutega kui ka tema panemisega au ja väärikust riivatavatesse, alandavatesse oludesse (vt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 17 p 3.)

18. Mittevaralise kahju puhul on oluline ka vastustaja süü olemasolu. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kaebaja jalanõude hoidmine 6 päeva jooksul kilekotis oli vastustaja teadlik tegevus. Seega saab vastustaja tegevust lugeda süüliseks tegevuseks vähemalt raske hooletuse vormis.

19. Asudes eelnevalt seisukohale, et kaebaja jalanõude hoidmine kilekotis oli õigusvastane ja kaebaja au ja väärikust alandav, ei pea kohus siiski põhjendatuks kaebajale rahalise hüvitise välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et kaebajale au ja väärikuse alandamisega põhjustatud kannatused ei olnud sedavõrd suured ega pikaajalised, mis tooks kaasa rahalise hüvituse nõude rahuldamise. Vangla on selgitanud, et nad on vabandanud kaebajale võimalike ebameeldivuste tekitamise eest. Kohus on seisukohal, et vastustaja vabandamisega ja kohtu poolt vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamisega on antud juhul hüvitatud ka kaebajale tekitatud mittevaraline kahju. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses asjas nr 3-3-1-44-06 märkinud: "Kolleegium leiab, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav, heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi." Kohus on seisukohal, et ka antud juhul on mittevaralise kahju hüvitamisena piisav ainuüksi õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine.

20. Eeltoodu alusel ei ole kaebaja kasuks mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise välja mõistmine põhjendatud. Küll aga tuvastab kohus kohtuotsuse resolutiivosas Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse. Tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutiivosas on vajalik rikutud õiguste heastamiseks kohase alternatiivina rahalise hüvitise väljamõistmise asemel.

21. Kaebaja on kaebuses soovinud ka laimu eest avalikku vabandust. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vastustaja kaebajat kuidagi laimanud. Jalanõude äravõtmise ja hoidmisega enda käes kas kilekotis või mitte, ei saa lugeda kaebaja laimamiseks. Laimamine saab toimuda isiku kohta kas kirjutatu või öelduga, mitte tegevusega. Isiku hea nime kahjustamine, ehk maine kahjustamine tähendab inimese reputatsiooni kahjustamist avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit ega toonud välja asjaolu, mis tõendaks vastustaja poolt kaebaja laimamist.

III

22. HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleval juhul taotles kaebaja varalise ja mittevaralise kahju eest kokku 105 euro välja mõistmist, sellest mittevaraline kahju 85 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot. Varalise kahju osas jäi kaebus täielikult rahuldamata, mittevaralise kahju osas piirdus kohus vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamisega. Kohus peab kaebuse asjaolusid ja lahendust arvestades mõistlikuks välja mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks menetluskulud pooles ulatuses, so summas 7,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik