3-15-778/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-778 Haldusasi K.K. kaebus Tallinna Linnakantselei 09.02.2015. a vastuse nr Õ-1/386 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus K.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja K.K. , esindaja Vello Luik

Vastustaja Tallinna Linnakantselei

RESOLUTSIOON Jätta K.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav K.K. on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust Tartu Vanglas. K.

K. esitas 01.02.2015 Tallinna Linnakantseleile taotluse, milles palus end kanda 2015. aasta märtsis toimuvate Riigikogu valimiste valijate nimekirja. Tallinna Linnakantselei jättis 09.02.2015 vastusega nr Õ-1/386 K. K. taotluse rahuldamata.

2. K. K. esitas kaebuse Tartu Halduskohtule Tallinna Linnakantselei 09.02.2015. a vastuse nr Õ-1/386 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et siseriiklik õigus tuleb jätta kohaldamata, kuna siseriiklik õigus ja Eesti Vabariigi riigivõimu esindajate tegevus ning tegevusetus on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on kaebaja kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Kaebajal esineb ka preventiivne huvi, et soodustada kaebaja õiguste kaitset ning vältimaks haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega, ei pea tuvastamiskaebuse esitamisel asuma põhjendama kavandatavat kahju hüvitamise nõuet. Alles hüvitamiskaebuse esitamisel on kaebajal õigus osundada, milles seisneb talle tekitatud kahju ja otsustada, kas ta esitab kahju hüvitamiseks rahalise kompenseerimise nõude või on kaebaja jaoks kohaseks hüvitamise viisiks õigusvastasuse tuvastamine. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.

3. Tartu Halduskohus tagastas 08.05.2015. a määrusega K. K. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu määruse kohaselt toimuvad järgmised Riigikogu valimised 2019. aastal. Kuna kaebaja karistusaeg lõppeb 28.07.2016 ning enne seda kuupäeva Riigikogu valimisi ei toimu, siis ei ole kaebaja õiguste korduv rikkumine Riigikogu valimiste valijate nimekirja kandmata jätmisel võimalik. Enne kaebaja karistusaja lõppemist ei toimu mingeid valimisi, millel kaebaja saaks hääletada. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et kaebaja poolt uute kuritegude toimepanemisel kaebaja karistusaeg pikeneb või ta võib uuesti vanglasse sattuda, ei põhjenda piisavat preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Käesoleval juhul oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole ka vastupidist põhjendanud, kuigi talle on selleks võimalus antud. Hääletamise võimaluse puudumine ei saanud tekitada kaebajale varalist kahju. Mittevaralise kahju osas ei kujuta kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine endast ühegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse rikkumist. Tegemist võiks olla põhiseaduse (PS) §-st 57 tuleneva hääleõiguse rikkumisega, kuid selle õiguse rikkumisel mittevaralise kahju hüvitamist seadus ette ei näe. Seega puudub kaebajal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. K. K. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt on kinnipeetavate valimisõiguse kõikehõlmav piirang Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) objektiivselt vastuolus ja rikub sellisena kinnipeetava õigusi. Kaebaja Riigikogu valimistest osavõtmisele mitte lubamine on EIÕK 1. protokolli art 3 rikkumine. Seega tulenevalt RVastS § 9 lg-st 1 koostoimes lg-ga 3 on kaebaja õigustatud nõudma mittevaralise kahju hüvitamist kui mitte kohe, siis pärast EIK otsust. Tulenevalt EIK kohtupraktikast saab EIK-i lahend olla ainul ühene - tuvastatakse konventsiooni 1. protokolli art 3 riive. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kaebeõigus ja halduskohus tagastas kaebuse õigusvastaselt. EIK viitab oma kohtupraktikas järjekindlalt kahele kriteeriumile, millele peab tõhus ja õiglane menetlus vastama. Esiteks peab kaebajal olema võimalus tema suhtes toimepandud rikkumise tuvastamiseks. Teiseks peab kaebajal olema võimalus kohasele hüvitisele olukorras, kus rikkumine on tuvastatud. Võttes kaebajalt võimaluse tema suhtes toimepandud rikkumise tuvastamiseks, võttis kohus kaebajalt ka võimaluse nõuda kohast hüvitist. Kaebajale teadaolevalt on Riigikohtu menetluses Tallinna Ringkonnakohtu taotlused tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lg 3 ja § 22 lg 3. Kuna Tallinna Ringkonnakohus on teinud vastavad taotlused kinnipeetava kaebuste alusel, siis on mõistetamatu, miks koheldakse kaebajat teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt. Kaebaja suhtes toimub diskrimineerimine, mis on PS § 12 sätetega vastuolus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus tuleb jätta muutmata ja

K. K. määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Kaebaja Riigikogu 2015. aasta valijate nimekirja kandmata jätmine ei kuulu ühegi RVastS § 9 lg-s 1 ammendava loeteluna toodud põhiõiguse hulka, seega ei ole kaebajal alust nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist selle eest, et teda valijate nimekirja ei kantud. Samuti ei anna RVastS § 9 lg 3 eraldi alust tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks põhjendusel, et tulevikus kavatsetakse esitada hüvitamiskaebus. RVastS § 9 lg 3 sätestab üksnes, et kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse EIK-i otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt EIÕK-i või selle protokolli rikkumine. Asja materjalidest ei nähtu, et oleks olemas selline EIK-i otsus, millega on juba tuvastatud Eesti riigi või muu avaliku võimu kandja poolt EIÕK-i või selle protokolli rikkumine seonduvalt kinnipeetavate valimisõiguse piiranguga. Määruskaebuses on samuti viidatud, et tegelikult on kaebajal sel alusel õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist alles siis, kui EIK on Eesti suhtes kinnipeetavate valimisõiguse piiranguga seonduvalt teinud rikkumist tuvastava otsuse. Kuna HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Mis puudutab määruskaebuses toodud viidet, et Tallinna Ringkonnakohus on esitanud Riigikohtule taotlused tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3, siis ei mõjuta ka see menetlus kaebaja kaebeõiguse küsimust käesolevas haldusasjas halduskohtule esitatud kaebuse puhul. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus tegi vastavad taotlused Riigikohtule kinnipeetavate kaebuste alusel, ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud või diskrimineeritud, kuna Riigikohtule esitatud taotlusi ei tehtud kaebaja kaebusega analoogsete tuvastamiskaebuste alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamise aluseks olevates asjades kohaldamata RKVS § 4 lg-e 3 ja 22 lg-e 3 ning tunnistas need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohustamisnõudes esitatud kaebuste alusel tehtud kohtuotsused viivitamatult täidetavaks, nii et kohustamiskaebuse esitanud kaks kaebajat said 2015. a Riigikogu valimistel reaalselt ka hääletada. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 osas põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi