3-14-52238/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52238 Otsuse kuupäev

19. juuni 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Viktor Sukatskase kaebus Tartu Vangla 9. juuli 2014 haldusakti nr 6-24/4130-2 tühistamiseks ja kaebaja 16. juuni 2014 taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Viktor Sukatskas Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta Viktor Sukatskase kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.juuli 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viktor Sukatskas esitas 16. juunil 2014 Tartu Vangla direktorile taotluse, milles soovis enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. 9. juuli 2014 vastusega jättis Tartu Vangla taotluse rahuldamata. V. Sukatskas esitas 23. juulil 2014 vaide, milles nõudis Tartu Vangla 9. juuli 2014 vastuse kehtetuks tunnistamist ning asjas uue otsuse tegemist. Tartu Vangla jättis 25. augusti 2014 otsusega nr 1-11/356-2 V. Sukatskase vaide rahuldamata.

2. 18. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Viktor Sukatskase kaebus Tartu Vangla vaideotsusele nr 1-11/356-2. V. Sukatskas on seisukohal, et Tartu Vanglas ei ole tagatud tema julgeolek ning riivatakse tema eraelu puutumatust, kuna tema sugulastel ei ole võimalik teda Tartu Vanglas külastamas käia ning helistamine ja kirjade saatmine ei kompenseeri kokkusaamiste puudumist.

3. Tartu Halduskohus võttis peale kaebuse käiguta jätmist 1. detsembri 2014 määrusega menetlusse V. Sukatskase kaebuse Tartu Vangla 09.07.2014 haldusakti nr 6-24/4130-2 tühistamiseks ja kaebaja 16.06.2014 taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

4. Tartu Halduskohus määras 12. märtsi 2015 määrusega asja lahendamise kirjalikku menetlusse. Kaebaja põhjendused

5. V.Sukotskas palub läbi vaadata tema kaebus Tartu Vangla otsusele, millega keelduti tema üleviimisest Tallinna Vanglasse. Kaebaja hinnangul ei saa täitmisplaan, mille alusel ta Tartu Vanglasse paigutati, olla tema üleviimiseks Tartu Vanglasse põhjuseks, kuna kaebaja kandis karistust Tallinna Vanglas 2011 – 2013.

6. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla julgeolekuosakond ei suuda tagada tema ohutust kursuste ja meditsiiniosakonna külastamisel. Lisaks ei kontrolli julgeolekuosakond neile antud informatsiooni, avaldusi vaadatakse läbi skeptiliselt ja signaalidele ei reageerita. Kaebaja õde ei saa seljatrauma tõttu kaebajat Tartu ega Viru Vanglas külastada, kuna pikad sõidud linnatranspordis koormavad selga. Lisaks on tal alaealine tütar, kes ei saa terve päev järelevalveta olla. Kaebaja ei saa ka elukaaslasega kohtuda Tartu Vanglas viibimise ajal materiaalsete probleemide ja alaealise lapse tõttu. Helistamine ja kirjavahetuse võimaluse olemasolu ei kompenseeri kokkusaamiste puudumist ning ka need nõuavad materiaalseid kulutusi. Seetõttu halvenevad suhted sugulaste ja lähedastega.

7. Kaebaja hinnangul ei ole kaalukat põhjust, mille alusel võiks kinnipeetavat jätta ilma kokkusaamistest sugulastega. Kaebaja suhted on negatiivselt muutunud ning sellest tulenevalt on tekkinud depressioon. Kaebaja leiab, et vangla ei pööranud tähelepanu, et sugulastega ja lähedastega suhete katkemisel kaotab kaebaja abi vabanemisel, rehabilitatsioonis ning võimaluse tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Vastustaja seisukoht

8. Tartu Vangla hinnangul ei ole Tartu Vangla 09.07.2014 kirja nr 6-24/4130-2 näol tegemist haldusaktiga. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-i 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab ning §-i 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium.

9. Tartu Vangla on seisukohal, et Justiitsministeeriumile taotluse esitamise näol on tegemist toiminguga. Üldjuhul, s.t kui kehtiv õigus sellest sõnaselgelt erandit ei tee, on ka toimingu sooritamisest keeldumise näol tegemist toiminguga. Käesoleval juhul jäeti kaebaja poolt soovitud toiming sooritamata ning talle selgitati kirjalikult selle põhjuseid. Nimetatud põhjustel ei ole Tartu Vangla 09.07.2014 kirja nr 6-24/4130-2 näol tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga. Seetõttu ei ole ka selle tühistamine (ja seega ka kaebuse selles osas menetlemine) võimalik.

10. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega osas, milles V. Sukatskas taotleb vangla kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja hinnangul on Tartu Vangla õiguspäraselt toimingu sooritamisest keeldunud. Kontrollitud on nii kaebaja väiteid kui muid tähtsust omavaid asjaolusid (suhtlus julgeolekuosakonna ametnikega jne). Samuti on toimingu sooritamisest keeldumist piisavalt põhjendatud. Arvestades, et vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja elu ja tervis Tartu Vanglas ohus (ka kaebaja ise ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit) ning lähedastega on lisaks lühi-ja pikaajalistele kokkusaamistele võimalik ka muul viisil suhelda (kirjavahetus, telefonikõned), ei saa toimingu sooritamisest keeldumist ning Justiitsministeeriumile taotluse esitamata jätmist pidada õigusvastaseks.

Kohtu seisukoht

11. Vastustaja on oma vastuses märkinud, et kohus on ebaõigesti võtnud menetlusse V.Sukatskase kaebuse haldusakti tühistamise nõudes, kuna Tartu Vangla 09.07.2014 vastuse nr 6-24/4130-2 näol ei ole tegemist haldusakti, vaid toiminguga. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Tartu Vangla nimetatud 09.07.2014 vastuse näol on tegemist toiminguga. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sama määruse § 10 kohaselt menetleb kinnipeetava taotlust Justiitsministeerium. Seega on kinnipeetava ühest vanglast ümberpaigutamise otsustaja Justiitsministeerium. Kui vangla, kus kinnipeetav karistust kannab, leiab, et esineb vajadus kinnipeetava ümberpaigutamiseks teise vanglasse, esitab vangla Justiitsministeeriumile põhjendatud taotluse. Seega on vangla taotluse ja taotluse esitamisest keeldumise puhul tegemist vangla toiminguga, mitte haldusaktiga. Haldusorgani toimingu puhul saab taotleda selle õigusvastaseks tunnistamist, mitte tühistamist. Antud juhul on tegemist vangla toiminguga, mille osas saab esitada õigusvastaseks tunnistamise taotlust. V. Sukatskas on esitanud ka kohustamisnõude, et kohus kohustaks tema taotluse uuesti läbi vaatama. Kuna kohustamisnõude läbivaatamine eeldab vangla keelduva otsustuse õiguspärasuse hindamist, siis loeb kohus vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõude hõlmatuks kohustamisnõudega. Toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi.

12. Kaebusest tulenevalt on V.Sukatskase eesmärgiks saada ümberpaigutatud Tallinna Vanglasse, kus ta on varasematel aastatel karistust kandnud. Selleks on ta esitanud Tartu Vangla direktorile 16.06.2014 vastava taotluse (tlk.5) . Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata (tlk.7). Kohus nõustub vastustajaga, et antud asjas on vaidluse all kaebaja ümber paigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, mitte kaebaja Tartu Vanglasse paigutamine. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks seejuures Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamist, mis kaebaja väitel toimus 02.04.2014, vaidlustanud.

13. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Seega üldjuhul toimub kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise vangla enda algatusel ja taotlusel. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust taotleda enda ümber paigutamist teise talle sobivamasse vanglasse. Ka EIK otsuses Bastone v Itaalia on asutud seisukohale, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamiskohta. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustakse lähtuvalt vanglasüsteemi vajadustest ja võimalustest. Kinnipeetava paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel võib arvestada ka kinnipeetava eelistustega, kuid lõpliku valiku tegemisel on otsustav täitevvõimu seisukoht. Taotluse esitamine kinnipeetava poolt vanglale ei tähenda koheselt, et vangla peab taotluse ka rahuldama ja vastava taotluse Justiitsministeeriumile esitama. Nähtuvalt kaebaja 09.07.2014 taotlusest Tartu Vanglale (tlk.7), on tema ümberpaigutamise põhjuseks toodud kaebaja julgeolekuoht Tartu Vanglas ning perekonnaliikmete ja lähedastega kokkusaamise võimaldamine.

14. Kohus on seisukohal, et kaebaja vanglale esitatud taotluses ja kohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja vangla kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbi vaatamiseks. Asjaolu, et kaebaja on varasemalt karistust kandnud Tallinna Vanglas, ei too kaasa järgmise karistuse kandmise kohaks sama vanglat. Kaebaja väited, et Tartu Vangla ei suuda tagada tema ohutust, seda just kursustel ja meditsiiniosakonna külastamisel, samuti et Tartu Vangla julgeolekuosakond ei kontrolli neile antud informatsiooni, on liialt üldised, et nende alusel saaks kaebaja tegelikku julgeolekuohtu hinnata. Ühtki konkreetset kaebaja julgeolekut ohustavat olukorda ega toimunud intsidenti kaebaja ei vanglale esitatud taotluses ega kohtule esitatud kaebuses välja toonud ei ole. Ka puuduvad andmed, et kaebaja julgeolekut oleks ohustatud peale ümberpaigutamise taotluse esitamist kohtumenetluse ajal. Mille alusel on kaebajal ohutunne tekkinud, jääb selgusetuks. Samuti tekib küsimus, kas kaebaja poolt märgitud oht tema julgeolekule Tartu Vanglas on tegelik või esitatud teise meelepärasemasse vanglasse üleviimise ühe põhjendusena. Tartu Vangla on vastuses märkinud, et V.Sukatskase väiteid on kontrollitud ning vanglale ei ole teada kaebaja tervist ja julgeolekut ohustavaid asjaolusid. Samas tuleb arvestada, et kinnipeetava julgeoleku tagamiseks vanglas on vanglal olemas ka muid meetmeid peale teise vanglasse üleviimise.

15. Ka kaebaja väited perekonnaliikmetega suhtlemise raskuste osas ei ole aluseks kohustamisnõude rahuldamiseks. On usutav, et kinnipeetav soovib karistust kanda oma senise elukoha läheduses. Tartu Vanglale esitatud avaldusest on kaebaja perekonnaliikmetest välja toonud õe, kellel on tervisest tulenevalt raskusi kaebaja külastamiseks. Seega kaebajal teisi perekonnaliikmeid (abikaasa, lapsed, vanemad) ei ole, vähemalt pole neid taotluses ega kaebuses märgitud. Kaebaja kavatsus abielluda ja elukaaslase külastusraskused on tulevikulised ja ei saa antud hetkel otsust mõjutada. Kaebaja on esitanud väljavõtte meditsiinikaardist, millest nähtub, et 20.05.2014 on arsti poolt diagnoositud kaebajal kohanemisraskused – unehäired, meeleolu langenud, episoodilised elutüdimusmõtted. Karistuse kandmise alguses tekkida võivad kohaemisraskused ei ole kohtu arvates sellisteks erakorralisteks asjaoludeks, mis samuti annaks aluse teise vanglasse ümberpaigutamiseks. Kuigi vangistusseadusest tulenevalt on kaebajal õigus perekonnaliikmetega kokku saada (VangS §-d 24, 25), ei tähenda see seda, et kinnipeetav saab karistust kanda ainult perekonnaliikmete elukoha läheduses.

16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus ning rahuldamata jääb kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks tema taotluse uueks läbi vaatamiseks. Tuvastamist ei ole leidnud selliste erandlike asjaolude olemasolu, mis võiksid tingida kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise vajaduse või mille osas oleks vastustaja jätnud tähelepanu pööramata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik