2-15-101179/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-101179

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi XXX vastu 633,02 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

703,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Triin XXX

Kostja: XXX(isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Menetleda poolte kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4

alusel enne hagimenetluse alustamist.

2. Kinnitada

hageja

BIGBANK

AS

(registrikood

10183757)

ja

kostja

XXX(isikukood

XXX)

vaheline

17. juuni 2015

kompromiss

järgmistel

tingimustel:

2.1.

Hageja vähendab oma nõuet 510 euroni.

2.2.

Kostja tunnistab tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt

kantud menetluskulud summas 112,50 eurot, millest 62,50 eurot on pool

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 50 eurot on menetluse

jooksul hageja poolt kantud õigusabikulud.

2.3.

Kostja tasub hagejale kokku 622,50 eurot, millest 510 eurot moodustab

kompromissi punktis 1 (kohtumääruse resolutsiooni punkt 2.1) nimetatud

võlg ja 112,50 eurot kompromissi punktis 2 (kohtumääruse resolutsiooni

punkt

2.2)

nimetatud

menetluskulud,

hageja

arvelduskontole

EE27 1010 1020 3258 1003

SEB

Pank,

EE67 2200 0011 8000 0592

Swedbank või EE73 3300 3344 0506 0007 Danske Bank, märkides

viitenumbriks 011307220313667 alljärgnevalt:

2.3.1. alates juunikuust 2015. a kuni maikuuni 2016. a igakuiselt hiljemalt

30. kuupäevaks vähemalt 30 eurot;

2.3.2. võla jäägi hiljemalt 30.06.2016. a ühekordse maksena.

2.4.

Kui kostja ei tasu kompromissi punktis 4 (kohtumääruse resolutsiooni

punkt 2.3) nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või

osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal

2-15-101179

2 (3)

õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi

kompromissi

punktis

(kohtumääruse

resolutsiooni

punkt

2.3)

fikseeritud,

kuid

tasumata

summade

sissenõudmiseks

kostjalt,

kohtutäituri poole.

2.5.

Juhul, kui kostja täidab kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust

korrektselt, on tal võimalik enne kompromissi punktis 4 (kohtumääruse

resolutsiooni punkt 2.3) nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada

sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Tagastada hagejale osa tasutud riigilõivust ja selleks kanda summa 62,50 eurot

BIGBANK AS arveldusarvele EE271010102032581003 selgitusega „lep nr XXX,

tsiviilasi nr 2-15-101179, riigilõivu osaline tagastamine”.

5. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud

veel tagastamata riigilõivu summa 40 eurot, mille tagastamist hageja võib

taotleda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu viie päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. BIGBANK AS (avaldaja, hageja) esitas 16. jaanuaril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XXX(võlgnik, kostja) 638,30 euro saamiseks. Avalduselt tasus

avaldaja riigilõivu 45 eurot. Kohus tegi 28. jaanuaril 2015 võlgnikule makseettepaneku,

millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 27. aprilli

2015. aasta määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju

Maakohtule (kohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus määras 4. mai 2015 kirjaga avaldajale ja võlgnikule tähtaja kuni 14. maini 2015

maksegraafiku sõlmimiseks. Kohtu määratud tähtajaks menetlusosalised maksegraafikut

kohtule ei esitanud. Seejärel andis kohus 20. mai 2015. aasta määrusega avaldajale tähtaja

oma nõude hagiavaldusena esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas

4. juunil 2015 hagi 633,02 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hageja tasus hagi esitamisel

täiendava riigilõivu 80 eurot. Samas teatas hageja kohtule, et pooled peavad jätkuvalt

läbirääkimisi ja soovitavad vormistada kokkuleppe vastavalt kostja varasema vastuväite sisule,

milles võlga tunnistati osaliselt.

3. Pooled esitasid 17. juunil 2015 kohtule samal päeval allkirjastatud kohtuliku kompromissi

ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad

on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled lühendasid

kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani.

Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

4. Poolte avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada

poole hagi esitamiseni kokku tasutud lõivust, st summa 62,50 eurot.

2-15-101179

3 (3)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb

maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudes kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430

ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus

kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487

sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui

pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad

pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3

esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu

hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise

tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 150 lg 2

p 1 alusel. Hageja tasus menetluses riigilõivu 125 eurot, sellest taotleb hageja 62,50 euro

tagastamist. Kohus selgitab hagejale, et kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, siis TsMS

§ 150 lg 1 p 2 ning riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-de 4 ja 5 mõtte kohaselt on hagejal õigus

taotleda tagasi kogu hagi esitamisel täiendavalt tasutud lõiv 80 eurot. Maksekäsu kiirmenetlus

on läbi viidud ja selles tasutud lõivust on kohtul võimalik tagastada pool, st 22,50 eurot.

Kokku saab hageja taotleda 102,50 euro tagastamist, millest vastavalt taotlusele kuulub

praegu tagastamisele 62,50 eurot. Täiendavalt saab hageja taotleda 40 euro tagastamist. TsMS

§ 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna poolte kokkuleppe järgi jäi riigilõivu

kulu tagastamata osas kostja kanda, siis on hagejal võimalik lugeda täiendavalt tagastatav lõiv

kostja kohustuse katteks või taotleda lõivu tagastamist kostja arvele.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt on tsiviilasja hind TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel

703,18 eurot ( = 633,02 + 452,66 × 15,5%).

8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

9. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p 1 esimeses lauses ning

p-des 3 ja 6–7.4 märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus

kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-132-08, p 13). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi

kinnitamise otsustamisel.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib

edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik