2-15-6773/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.06.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-6773 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu isaduse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu (Advokaadibüroo Veso&Partnerid, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post martin@veso.ee)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.06.2015.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lugeda tuvastatuks, et XXX(isikukood XXX, sündinud XXX.a. Lätis, Riia linnas, mille kohta sündide registreerimise raamatusse on XXX.a. tehtud sissekanne nr XXX, sünd registreeritud XXX Riia linna Kurzeme rajooni perekonnaseisuameti osakonnas) põlvneb XXX (isikukood XXX).

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

XXX(edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis ja hagi täpsustuses tuvastada, et hageja põlvneb XXX(edaspidi ka kostja).

Hagiavalduse kohaselt hageja ema XXX abiellus XXX XXX. Kooselu lõppes 1994.aastal, kui XXX asus koos elama kostjaga, kes on Eesti Vabariigi kodanik. XXX ja kostja kooselust sündis XXX hageja. Kuna aga XXX oli sellel hetkel ametlikult abielus XXX, siis märgiti hageja sünnitunnistusele isaks XXX, mitte aga kostja, kes on hageja tegelik bioloogiline isa. XXX lahutas XXX t 1997.aastal ning abiellus kostjaga 08.05.2003. XXX tegi 21.06.1996 notariaalse kinnituse, kus samuti selgitas, et hageja isaks on kostja. Hageja on käinud Eesti lasteaias, õppinud 1.-9. klassini

XXX. keskkoolis, hetkel XXX 12.klassis. Hageja palub tuvastada tema tegelik bioloogiline isa, kelleks kostja on ning teha selle kohta vastav kanne registris.

Hagiavalduse täpsustuses selgitas hageja, et isaduse kanne hageja suhtes on tehtud Läti Vabariigi vastavas registris. Kohus ei saa muuta või võtta seisukohta Läti Vabariigis asuva registrikande osas, kuivõrd Eesti kohtul puudub selleks vastav jurisdiktsioon. Eesti kohus ei saa oma lahendiga muuta Läti Vabariigi registri kandeid. Selleks et kannet oleks võimalik üldse muuta, tuleb läbi viia isaduse tuvastamine. Isaduse tuvastamise protseduuriga tuvastatakse isaduse fakt kui selline, mis antud juhul annaks hagejale hilisema aluse Läti Vabariigi vastava ametkonna poole pöördumiseks kande muutmiseks.

KOSTJA VASTUS

Kostja võttis kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Tulenevalt PKS § 84 lõikest 1 on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest.

Kostja võttis hagi õigeks. Lisaks kostja õigeksvõtule tõendavad asjaolu, et hageja põlvneb kostjast, XXX´e notariaalselt kinnitatud taotlus Läti vabariigi Riia linna Kurzeme rajooni Perekonnaseisuametile, milles XXX kinnitab, et ta ei ole XXX.a. sündinud lapse isa ja ei vaidle vastu, et lapse isana registreeritakse XXX; Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme rajoonikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-4134/1 (otsus jõustus 1998.a. 29. detsembril), millest nähtuvalt kinnitas hageja ema 08.12.1997.a. toimunud kohtuistungil, et tema ja XXX abielusuhted katkesid rohkem kui kolm aastat tagasi, elatakse koos XXX, kes on ka XXX isa ning XXX kinnitas, et ta ei ole XXX isa.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

Poolte kantud menetluskulud jätab kohus lähtudes poolte kokkuleppest poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik