1-15-916/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19 juuni 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-916 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi

sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

28. mai 2015, Tallinn Kriminaalasi I.D

süüdistuses KarS §

2 lg 2 - § 25 lg

järgi Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2015 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Prokurör Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatav

I.D isikukood XXX, varem

kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 22 päeva. Kaitsja Ain Laansalu

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-916 I.D süüdistusasjas sisuliselt muutmata. Teha kohtuotsuse resolutiivosas täpsustus, millega mõista I.D süüdi KarS § 389 lg 2- a § 25 lg 2 ( kehtiv KarS § 3891 2-

lg § 25 lg 2) järgi.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUSE SISU:

1. I.D suures koguses maksukelmuse katses Kar süüdistatakse S § 389

2 lg 2 -§

25 lg 2 järgi jätkuna kuriteona 2012 aasta veebruarist aprillini viie äriühingu OÜ , OÜ K H, OÜ

VÕ, OÜ ja OÜ maksuhaldurile ebaõigete käibedeklaratsioonide M F kaudu andmetega esitamises, millega esitati alusetuid tagastusnõudeid kokku 1 001 039,13 eurot. OÜ VÕ K ja OÜ poolt esitas I.D maksuhaldurile ebaõiged andmed grupis koos IA.

Kuritegu jäi lõpule viimata seetõttu, et stas tagastusnõude Maksuja Tolliamet alu kontrollimiseks menetluse.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas I.D

süüdi KarS § 389

- s § 25 lg 2 järgi ja karista vangistusega 3 (kolm) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas I.D-le mõistetud karistust 1/3 s.o 1 (ühe) aasta vangistuse võrra luges vähendatud ning karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka I.D eelvangistuses viibitud a s.o ja

22 (kakskümmend kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks luges vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 8 (kaheksa) päeva.

Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätt ärakandmata vangistus is e I.D suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määra , et mõistetud ärakandmata 1 aasta 11 kuu 22 päevast s vangistust ei pöörata täitmisele kui I.D 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks luges a, s.o 30.aprill 2015. a. kohtuotsuse kuulutamise päev

APELLATSIOON:

3. Kaitsja o Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme kui ka n veendunud, et Pärnu kohaldanud vääralt materiaalõigust.

Palub KrMS § 341 lg. 1 ja 339 lg. 1 p. 1 alusel tühistada Pärnu Maakohtu 30.aprilli 2015.a kohtuotsus täies ulatuses ja teha määrus, millega saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus. Alternatiivselt palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista I.D esitatud süüdistuses õigeks.

3.1 Asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Asja lahendanud kohtunik pidanuks taanduma. .

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas menetles I.D süüdistusasja lühimenetluses kohtunik Piia Jaaksoo. Kohtulahendite registri järgi lahendas Piia Jaaksoo ka kriminaalasja nr.1-14-4339. Selles asjas mõistis kohtunik P.Jaaksoo kokkuleppemenetluses 20.06.2014.a süüdi IA muuhulgas väidetavalt koos I.D toimepandud kuritegudes sh. tegudes, mille üle toimus menetlus I.D suhtes käesolevas asjas. Kaitsja teeb viite Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-63-13 ja leiab, et käesolevas kaasuses on kohtuniku taandumisalus veelgi selgem. Kohtunik P.Jaakson tunnistas IA süüdi koos I.D-ga toimepandud tegudes. Antud olukorras ei ole inimlikult võimalik, et kohus saanuks/võinuks jõuda järelduseni, et kuriteo sündmusi pole aset leidnud. Käesolev menetlus ei olnud aus ega õiglane kui ka näi sellisena. Olukorras, kus asja menetlev kohus pidanuks ise taanduma, on I.D kriminaalasja lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Rõhutab, et asjaolu, et IA asja arutas kohtunik P.Jaaksoo ilmnes apellandile alles peale kohtuvaidlusi ja kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Juunis 2014.a tehtud kohtuotsust ei olnud ka 2014 alguses kaitsjale üle antud toimikus.

3.2 Kaitsja leiab, et m a aakohus teinud meelevaldseid oletusi ja järeldusi, mis on toonud kaas ebaõige kohtuotsuse. I.D puudub OÜ K ja viimase esitatud maksudeklaratsioonidega igasugune seos. Ainsaks nö tõendiks nimetatud episoodis on jäänud kohtul väide, et SL ID-kaart, millega olevat tehtud deklaratsioonide parandusi, leiti I.D kodu läbiotsimisel enam kui kuu aega peale deklaratsioonide paranduste esitamist.SL on andnud ütlusi, et ID-kaardi andis ta IA. Mitte ükski tõend ei viita I.D osavõtule. Samas on ka kohus leidnud, et „28.03.2012 OÜ

K parandus IP-aadressilt 90.190.217.213. Tl 44-46 II kd olev tõend ei näita IP-aadressi 90.190.217.213 seos I.D-ga.“ Seetõttu jääb arusaamatuks millel põhineb kohtu süüdimõistev otsus OÜ K puudutavas episoodis.

Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et I.D elukohast leitud e-maksuameti paroolidega oleks tehtud OÜ VÕ parandusdeklaratsioone. E-maksuameti paroolid on muudetavad, mistõttu I.D seostamine läbi läbiotsimisel leitu on meelvaldne ning vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega. Veelgi enam ei ole tõendatud, et neid parandusdeklaratsioone oleks teinud I.D. Apellandi poolt on esitanud kindlad viited sellele, et parandusdeklaratsioonide esitamise ajal ei olnud I.D arvutisse installeeritud programmi HydeMyIP. Nimetatud programmi installeeris ASUS I.D mõni päev enne läbiotsimist (st peale parandusdeklaratsioonide esitamist) . Arvutis Apple ei olnud see programm aktvieeritud. Seetõttu on oletuslik kui ka meelevaldne seostada I.D nimetatud ettevõtte deklaratsioonidega.

Sama meelevaldne on I.D seostamine OÜ-te H, M kui M (F ) parandusdeklaratsioonidega. Kogu kohtuotsuse väärloogika lähtud ebaeetilisest eelarvamusest, et kuivõrd kõik teised eitavad oma seoseid nimetatud deklaratsioonidega, siis kohtu jaoks osutus ainuvõimalikuks süüdlaseks I.D. Näiteks on OÜ M osanikku RO seostatud maksukuritegudega (so. väärdeklaratsioonide esitamisega kriminaalasjas nr. 1-12-8162

(12930000374). Lisaks sellele ei saa jätta arvestamata isikute kaitsepositsiooni ja sellest tuleneva rõõnaga.

Apple MacBook arvuti koopia vaatluse tulemus ei ole usaldusväärne. Vaatluse andmeil on failide nn. ajatempel vaatluse toimumise aegne. Mitte millegi seetõttu ei ole välistatud, et andmeid on läbiotsimise ja vaatluse ajal muudetud.

Isegi juhul, kui I.D oleks nende ettevõtetega seotud, ei olnuks tegemist ühisest tahtlusest ühe õigushüve vastu sooritatud teoga. Sarnaselt võiks ju ka nn. süstemaatilised poevargused (KarS § 199 lg.2 p.9) kvalifitseerida KarS 199 lg.1 järgi ühe teona. Üksitegudena nimetatud sündmusi käsitledes ei oleks OÜ-tesse VÕ, H, M puutuv kuriteona karistatav.

Käesolevas asjas pole tõendatud, et parandusdeklaratsioonide esitamisega sooviti tekitada tagastusnõue. Muidugi võib see küsimus tunduda ebaolulisena, kuid ebaõigete andmete esitamisel saab karistusseaduse kohaselt olla mitu eesmärki: maksukohustuse vähendamine;

tagastusnõude suurendamine, tagastusnõude tekitamine kui ka kinnipidamiskohustuse rikkumise eesmärk. Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et käesolevas kriminaalasjas uuritud deklaratsioonidega oleks tekitatud tagastusnõue mitte aga vähendatud maksukohustust. Näiteks nii H kui ka M OÜ- l oli märkimisväärne maksuvõlg mistõttu parandusdeklaratsiooni esitamisel ei saanud tekkida tagastusnõuet süüdistuses sätestatud mahus.

3.3 Apellant taotleb Ringkonnakohtus suulist menetlust. . Süüdistatav soovib Ringkonnakohtu istungil osaleda. I.D on valinud enda kaitsjaks jurist Ain Laansalu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL:

4. Kaitsja-apellant toetab esitatud apellatsiooni ja leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse olulise rikkumise kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Palub saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks a otsuse tegemist. või siis õigeksmõistv Süüdistatav toetab kaitsja apellatsiooni.

Prok

e ei uröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisel kuulu.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

6. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et Pärnu Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes kuna asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Kaitsja põhjendab taotlust asjaoluga, et käesolevas asjas otsuse teinud kohtunik on teinud ka kokkuleppemenetluses 20.06.2014.a süüdimõistva otsuse IA suhtes ja seda muuhulgas väidetavalt koos I.D-ga toimepandud kuritegudes.

Esmalt kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga põhjendusel, et kohtuniku taandumata jätmine

KrMS § 49 lg 6 sätestatud alustel ei ole käsitatav kohtulahendi tegemisena ebaseaduslikus kohtukoosseisus KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses vaid võib moodustada kriminaalmenetluse muu olu

lise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. Eeltoodud seiskohta on Riigikohus väljendanud oma otsuses nr 3-1-1-123-05 kui ka kaitsja enda poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-63-13. Seega puudub seaduslik alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja esimesele astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks KrMS § 341 lg 1 alusel.

Kaaludes kas kohtuniku poolt enesetaanduse tegemata jätmine on

käsitatav

kriminaalmenetluse muu olulise rikkumisena K rMS § 339 lg 2 mõttes tuleb kolleegiumi arvamuse kohaselt sellele vastata eitav

alt ja seda alljärgneva põhjendusega.

Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt ei ole kaitsja ega süüdistatav kohtuniku taandamistaotlust esitanud ega üldse tõstatanud kohtuniku taandumise aluste olemasolu küsimust. Apellatsioonis on kaitsja selgitanud, et asjaolu, et sama kohtunik arutas ka IA süüdistusasja ilmnes alles pärast kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Siinjuures kolleegium osutab, et lühimenetluses asja arutades on kaitsja viidanud IA puudutava kohtuotsusega mõistetud karistusele ning süüdistatav oma viimases sõnas ka IA esitatud süüdistuse sisule. Seega kogu menetluse kestel, pole kaitsjal ega süüdistataval mingilgi määral tekkinud kahtlusi kohtuniku erapooletuses. Kaitsja ei ole viidanud apellatsioonis ühelegi toimingule või kohtuniku seisukohale või käitumisaktile, mis alusel oleks võimalik tuvastada, et asja arutamisel oleks alust kahelda kohtuniku objektiivsuses ja erapooletuses, mistõttu on ainetu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väited, et menetlus ei olnud aus ega õiglane kui ka ei näinud sellisena.

Kaitsja on apellatsioonis esitanud seisukoha, et kohtunik oleks pidanud taanduma, olenematult esitatud taotlusest viidates seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-13 leides, et käesolevas kaasuses on kohtuniku taandumisalus veelgi selgem. Kolleegium leiab, et selline seisukoht ja järeldus on ekslik. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-63- 13, p-s ,

20.1. on analüüsitud olukorda

kus arutas kriminaalasja kohtunik, kes oli varem teises kriminaalasjas teinud kohtuotsuse, millega tunnistati kaks isikut süüdi kaasaaitamises sellele samale kuriteole, mille täideviijana süüdistat asjas süüdistatavat. i arutatavas

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt pole antud kriminaalasjas tegemist analoogse juhtumiga. Vaidlus puudub sellest, et maakohus on eraldi teinud 06.2014 aastal tõepoolest kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse IA suhtes ja seda ka I.D-ga koos kahe maksualase kuriteoepisoodi toimepanemises. Kuid kolleegium leiab, et antud juhul pole tegemist olukorraga, kus IA süüdimõistmine maksukuriteo toimepanemises täideviijana eeldab eraldi menetluses sama kuriteo teise täideviija süüdimõistmist. Kokkuleppemenetluses IA süüdmõistmisel pole tegemist sellise lõpliku veendumusega I.D süü osas, mis tegelikkuses tema süü küsimust lahendades teeks raskeks tema õigeksmõistmise. Mõlemal juhul toimus asja arutamine lihtmenetluses, seega pole tegemist ka olukorraga, kus enne I.D asja arutamist poleks kohtunik tohtinud olla teadlik kriminaalasjas kogutud tõenditest.

Kohtuistungi protokolli ja apellatsioonist st tulenevalt pole kaitsja ega süüdistatav esitanud versiooni, et maksukuritegu pole üldse toime pandud. Maakohtus on taotletud I.D õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Apellatsioonis on kaitsja esitanud maksukuritegude erinevad koosseisud alikest toimepanemise tulenevalt võim eesmärkidest ja leidnud, et

I.D puutumus maksukuriteo toimepanemisega pole tõendamist leidnud, mistõttu kuulub ta õigeksmõistmisele. Asjaolu, et maakohus on tõendeid kogumis hinnates teinud süüdimõistva kohtuotsuse ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et menetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes pole tuvastatav ning s

ellel alusel kohtuotsus tühistamisele ei kuulu.

7. Kaitsja on taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja I.D suhtes uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud meelevaldseid oletusi ja järeldusi, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. I.D süüd kinnitavad tõendid puuduvad.

Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu.

Maakohus on piisava selguse ja põhjalikkusega ära näidanud tõendid millede alusel on tuvastatav kas siis koos IA või üksinda I.D poolt katsestaadiumisse jäänud maksukuriteo toimepanemine ja seda kõikides inkrimineeritud episoodides. Kohtuotsus rajaneb vahetult uuritud tõenditel ja otsuses on loogiliselt põhistatud seisukohti, milleni kohus tõendite hindamise tulemina jõudis. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kohus tõendite uurimisel ja hindamisel vigu teinud ning menetlusnormi rikkumine ega materiaalõiguse ebaõige kohaldamine pole tuvastatav. Nii on isikuliste tõenditena välja toodud tunnistajate RO, AP, SL, RM, , , IT ET HP, MK ütlused ning kohus on neid tõendina arvestanud ja seega ka pidanud usaldusväärseteks. Kaitsja ei ole eelnimetatud hinnangut asjakohaselt vaidlustanud. Samuti on teiste kogutud kohus analüüsinud süüdistatava poolt antud ütlusi kõrvutades neid tõenditega nagu tunnistajate ütluste ja ka kirjalike tõenditega ning on hinnanud tema ütlused ga

ebausaldusväärseteks kuna need pole eluliselt usutavad ja on ka vastuolus eelnimetatud tõenditega. Apellatsioonis pole ka eeltoodud järeldust kummutava analüüsi esitatud ning t

väide, et teised eitavad oma seotust deklaratsioonidega ning arvestada tuleb kaitsepositsioonidega on ainetu kuna ka I.D eitab oma süüd ning nagu kolleegium eelpool osutas on maakohus tunnistajate ütlusi analüüsides jõudnud järeldusele nende usaldusväärsusest ega tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse kahtluseks, et tunnistajad on I.D alusetult süüstanud. Selliseks kahtluseks ei anna ainet ka apellatsioon.

Samuti on kohus kõigis episoodides tunnistajate ütlusi ja nendega riimuvaid kirjalikke tõendeid aluseks võttes tuvastanud, et süüdistuses näidatud ajal, süüdist ses näidatud is u ikute dokumentide või e-maksuameti paroolidega on süüdistuses näidatud äriühingute kohta esitatud maksuametile käibemaksudeklaratsioonide parandused. Kohus on toetunud Maksuja Tolliameti digitaalselt allkirjastatud ülevaatele K OÜ , OÜ H, OÜ VÕ, OÜ ja OÜ ( alates 10.04.2012 uus ärinimi OÜ M F M) kohta esitatud deklaratsioonidest,

kust nähtuvad ka nende äriühingute kohta tehtud süüdistuses näidatud parandusdeklaratsioonid.

Tõend näitab, et süüdistuses näidatud kuupäevadel on nimetatud äriühingute kohta esitatud maksuhaldurile käibemaksu parandusdeklaratsioonid, millega on kõigi puhul suurendatud äriühingute sisendkäibemaksu summat ja tekitatud ettevõtetele näilik enammakse süüdistuses näidatud summades – ( 1kd. t.lk. 66 74 ).

Kaitsja ei ole apellatsioonis vaidlustanud, et süüdistuses nimetatud parandusdeklaratsioonid sisaldasid teadvalt ebaõigeid andmeid. Deklaratsioonide sisust tuleneb, et taotletakse enammakstud käibemaksu tagastamist. Valeandmetega parandusdeklaratsioonide esitamise eesmärgi on kohus seaduslikult tuvastanud tagastusnõude suurendamise eesmärgi saada na ehk

riigilt ebaseaduslikult raha. Kaitsja apellatsioonis väidetu sellest, et tegemist võis olla ka mingi muu karistatava eesmärgipärase käitumisega pole kooskõlas parandusdeklaratsioonide sisuga, on oletuslik ega anna alust uses

esitatud süüdist õigeksmõistva otsuse tegemiseks.

Kohus on leidnud, et kõikide episoodide puhul on süüdistust kinnitavaks ja I.D kuritegudega siduvaks asjaoluks see, et parandusdeklaratsioonide tegemiseks kasutatud isikute dokumendid või e-maksuameti paroolid olid I.D valduses ja seda ajavahemikul kui parandusdeklaratsioonid olid ametile esitatud. Nii on maakohus tuvastanud, et SL digitaalne isikutunnistus nr xxxxxxxx, millega on tehtud 28.03.2012 OÜ K parandusdeklaratsioonid, võeti ära läbiotsimisel I.D elukohast.

I.D elukohast läbiotsimisel ära võetud kahes arvutis ja ühel mälupulgal olid VB ening maksuameti kasutajatunnus ja paroolid, millega on tehtud 08.04.2012 OÜ VÕ 08.04.2012 ja 09.04.2012 OÜ M parandusdeklaratsioonid.

IT ID

- H parandusdeklaratsioonid

sõnade kohaselt 21.02 22.02.2012, kui on tehtud OÜ IT - kaardiga, oli tema ID-kaart koos paroolidega I.D käes. I.D RM -kaart, millega on tehtud 24.03.2012 kodu läbiotsimisel on ära võetud ID OÜ H parandusdeklaratsioon. I.D elukohast läbiotsimisel ära võetud kahes arvutis ja ühel mälupulgal olid RO e-maksuameti kasutajatunnus ja paroolid, millega on tehtud 22.02.2012, 07.04.2012 ja 08.04.2012 OÜ F parandusdeklaratsioonid.

Lisaks eeltoodud siduvale asjaolule on maakohus eraldi iga kuriteoepisoodi osas välja toonud tõendid, mis kogumis ndsid aluse I.D suhtes süüdimõistv a a otsuse tegemiseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu poolt juba käsitatud tõendeid uuesti otsuses täies mahus esitada, teeb vaid mõned viited maakohtu poolt hinnatud tõenditele. Maakohus on tuginenud MTA poolt esitatud õiendile, millest nähtuvad IP aadressid, milledelt olid tehtud äriühingute käibedeklaratsioonide parandused ning mis osaliselt on seotud I.D elukohaga ja tehtud on need isikute dokumentide ning paroolidega ajal kui dokumendid asusid I.D valduses.

I.D-ni elukoha läbiotsimisel leitud ja vaadeldud arvuti s ja mälupulkadel te oli

tuvastatud e- RO maksuameti kasutajatunnus ja paroolid, millega on tehtud OÜ ( OÜ F M) parandusdeklaratsioonid, samuti olid nendes tuvastatud andmed VB e-maksuameti andmetega st kasutajatunnus ja paroolid, milledega olid esitatud OÜ ja OÜ VÕ M parandusdeklaratsioonid. Maakohus on tuvastanud, et H deklaratsioonides MTA 07.05.2012.a kirjast tulenevalt on OÜ parandused tehtud nimelt IP aadressilt 176.46.21.122 21.02.2012 kell 13:48:34 ja IT 22.02.2012 kell 15:21:15 ja kell 15:21:32 tehtud november ja detsember 2011 ning jaanuar 2012. IP aadressilt 194.150.65.99 oli 24.03.2012 kell 09:18:15 tehtud OÜ H oktoober 2011 KMD-is parandus RM nimelt.

Jälitustoimingu protokolli kohaselt IP aadress 194.150.65.99 kuulub Elisa eesti AS-ile ja ajavahemikus 24.03.2012 kell 09.13-09.23 kasutas seda IP-d mobiilne andmeside xxxxxxxxxxx. Vaatlusprotokoll 15.06.2012 /tl 112,125 I kd/ näitab, et 24.04.2012 on I.D elukohast ära võetud netipulk MINT, number xxxxxxxx ning samuti kaardile lisaks veel ka PIN ja SLID

PUK koodide asendamise ümbrik. Seotuna siis OÜK nimelt esitatud parandusdeklaratsioonidega. Samuti on kohus analüüsinud ja käsitanud IA elukohast ja tema elukaaslase elukohast leitud ja vaadeldud dokumentatsiooni ning arvutis tuvastatud andmeid millised on seotud nii K kui OÜ

ka OÜ VÕ nimelt esitatud parandusdeklaratsioonide esitamisega ning isikutega kes olid märgitud deklaratsioonide esitajateks ning ära on näidatud ka seos I.D-ga. I.D-lt läbiotsimisel ära võetud Apple MacBook arvuti koopia vaatlusel sisestati otsingusse märksõna „Sertifitseerimiskeskus1“ ja selle tulemusena leiti allkirja ja isikutuvastuse failide kataloogid / 1 kd. t.lk. 131-132, 139, 140/, millised näitavad isiku nime, isikukoodi ja dokumendi numbrit, mida on arvutis kasutatud ID- -ga isiku kaardiga või DigiID tuvastamiseks ja allkirjastamiseks. Kataloogidest leiti järgmised isikud ja nende dokumendid: SL xxxxxxxxxxx, dokumendi nr xxxxxxxx RM xxxxxxxxxxx, dokumendi nr xxxxxxxx,

, IT xxxxxxxxxxx, dokumendi nr xxxxxxxx. Need on just need dokumendid, milledega on tehtud süüdistuses näidatud deklaratsioonid.

Nii maakohtu otsuses kajastatuga, kui eelpool korratud tõenditega ümber lükatud k on aitsja

seisukoht astatav I.D puutumus inkrimineeritud , et tõendite pinnalt pole tuv

kuritegudega. Kolleegium leiab, et apellatsiooni d meelevaldsusele ja väite kohtu järelduste

kriminaalmenetluspõhimõtetega vastuolulisus on sisutud ja deklaratiivsed ega väära ele maakohtu tõenditel põhinevat argumentatsiooni.

Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et tegemist on jätkuva kuriteoga, kuna tõendamist on leidnud, et I.D tegutses süsteemselt ühesuguse käitumismustriga , . Erinevad episoodid on seotud samade isikute 1,5 ga, episoodid on toimunud ajaliselt väga lähestikku – kuu jooksul. Tegevus on kõikide äriühingute puhul olnud ühesugune – läbi

parandusdeklaratsioonide esitamise on tekitatud näilik sisendkäibemaksu enammaks Kõikide e.

parandusdeklaratsioonides valeandmete esitamine oli kantud tagastusnõude suurendamise eesmärgist. Maakohus on oma järeldust piisaav selgusega põhistanud ning kaitsja viited poevarguste süstemaatilisele toimepanemisele on antud juhul asjakohatud.

8. Mõistetud karistust pole apellatsioonis eraldi vaidlustatud. Maakohus on mõistetud karistuse määra põhjendanud nagu ka KarS § 73 kohaldamise aluseid. Kolleegium, kontrollides mõistetud karistuse vastavust seadusele leiab, et karistuse mõistmisel pole tuvastatavad menetlusõigust ega materiaalõigust puudutavad minetused, mis annaks aluse karistuse mõistmise osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

9. Maakohus on otsuse põhiosas I.D-le tegevuse kvalifitseerimisel seaduslikult tuvastanud, et tema poolt toimepandu vastab toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3892 lg 2- §

25 lg 2 koosseisulistele tunnustele, mis alates 01.01.2015 aasta muudatustega seonduvalt on jätkuvalt karistatav KarS § 3891 lg 2 - tatud. § 25 lg 2 järgi. Nimetatud järeldust pole vaidlus Samas kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosas on jäänud viide lõikele 2 tegemata, mis on võimalik ringkonnakohtul parandada täpsustamise korras kuna ilmselgelt on tegemist ilmse ebatäpsusega mis ei mõjuta otsuse sisu. Samuti lisab kolleegium resolutiivosasse ka viite kehtivale karistusõigusliku vastutuse alusele, mis samuti mingilgi viisil ei mõjuta otsuse sisu.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2015 aasta otsuse sisuliselt muutmata täpsustades vaid otsuse resolutiivosa. Kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata.

Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Sten Lind (allkirjastatud digitaalselt)