2-14-51611/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-14-61611

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.juuni 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ

vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

44 676,88 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P. L. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx

xxx xx - x, xxxxx xxxxxxx; e-post: x)

Hageja lepinguline esindaja: Risto Sidok (e-post:

r.sidok@phlaw.ee)

Kostja 1 R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses:

xxxxxxxxx xxx x,xxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx,

xxxxxxxxx, elukoht registris: xxx xx x, xxxxx xxxxxx,

xxxxx xxxx, xxxxxxxxx),

Kostja 2: Profile Investment OÜ (registrikood 11294341,

asukoht Männituka tee 2, 86503 Laadi küla, Tahkuranna

vald, Pärnumaa)

Kostjate lepinguline esindaja: Kalle Oja (OÜ Mandatum

Õigusbüroo; e-post: oja.kalle@gmail.com)

Kohtuistung

28.05.2015

Kohtuistungil osalesid

Adv R. Sidok, R. L., K. Oja.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võla,

intressi ja viivise väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja P. L. kanda.

3. Rahuldada Profile Investment OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

taotlus osaliselt. Välja mõista P. L.lt Profile Investment OÜ kasuks põhjendatud ja vajalike

menetluskulude katteks 870 € (kaheksasada seitsekümmend eurot).

4. Väljamõistetud menetluskulult tuleb P. L.l tasuda Profile Investment OÜ-le viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

30.04.2014 esitas P. L. Harju Maakohtule hagiavalduse R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus 09.05.2014 määrusega keeldus hagiavalduse

menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

Määrus jõustus 03.07.2014. Pärnu Maakohus 05.08.2014 määrusega jättis hagi puuduste

kõrvaldamiseks käiguta, kohustades hagejat täpsustama viivisenõuet, seoses sellega hagihinda ja

tasuma vastavalt hagihinnale riigilõivu. Hageja 09.09.2014 tähtaegselt kõrvaldas puudused ja

tasus riigilõivu.

Hagiavalduse kohaselt P. L. (edaspidi hageja), R. L. (edaspidi kostja I) ja Profile Investment OÜ

(edaspidi kostja II) sõlmisid 18.12.2009.a laenu- ja käenduslepingu, mille p 1.1 alusel andis

hageja kostjale I laenu summas 925 900,00 Eesti krooni ehk 59 175,80 eurot.

Kostja I kohustus laenusumma tagastama hagejale osamaksetena vastavalt lepingu punktis 1.3.

sätestatud maksegraafikule. Lepingu punkt 2.1. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale

laenusumma kasutamise eest intressi 11,25% aastas alates lepingu allkirjastamisest kuni

laenusumma tagastamiseni.

Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus kostja II vastutama lepingust tulenevate kohustuste

täitmise ees solidaarselt kostjaga I ning punkti 5.1. järgi kohustusid kostjad tasuma lepingus

sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% päevas.

Kostjad lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjatelt järgmiste lepingus

nimetatud, kostjate poolt tasumata osamaksete tasumist:

Lepingu punktis 1.3.10. nimetatud osamakse 61 730,00 krooni ehk 3945,27 eurot, mille tasumise

tähtaeg oli 31.01.2011;

1.3.11 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtajaga 28.02.2011;

1.3.12 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtajaga 31.03.2011;

1.3.13 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtaeg 30.04.2011;

1.3.14 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtaeg 31.05.2011;

1.3.15. osamakse 61 680,00 krooni (3942,07 eurot), tasumise tähtaeg 30.06.2011.

Kokku nõuab hageja põhivõlgnevuse summas 23 668,42 eurot tasumist.

Hagejal on lepingu punktide 2.1 ja 2.2 järgi õigus nõuda kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele

intressi summas 3533,16 eurot tasumist, mida hageja on arvestanud alates lepingu sõlmimisest

kuni vastava osamakse sissenõutavaks muutumise päevani arvestusega 11,25% aastas järgmiselt:

Osamakse suurus

Intressi

arvestamise

periood

Päevade arv

Intressi suurus

3945,27 €

18.12.2009 - 31.01.2011

498,56 €

3945,27 €

18.12.2009 - 28.02.2011

532,61 €

3945,27 €

18.12.2009 - 31.03.2011

570,31 €

3.945,27 €

18.12.2009 - 30.04.2011

606,79 €

3.945,27 €

18.12.2009 - 31.05.2011

644,48 €

3.942,07 €

18.12.2009 - 30.06.2011

680,41 €

Kokku:

3533,16 eurot

Lepingu punkti 5.1 järgi hageja on arvestanud ja nõuab kostjatelt alates konkreetse osamakse

sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni viivist järgmiselt:

Osamakse suurus

Viivise arvestamise periood

Päevade arv

Viivise suurus

3945,27 €

31.01.2011 - 30.04.2014

1186

2339,54 €

3945,27 €

28.02.2011 - 30.04.2014

1158

2284,31 €

3945,27 €

31.03.2011 - 30.04.2014

1127

2223,16 €

3945,27 €

30.04.2011 - 30.04.2014

1097

2163,98 €

3945,27 €

31.05.2011 - 30.04.2014

1066

2102,83 €

3942,07 €

30.06.2011 - 30.04.2014

1036

2041,99 €

Kokku:

13 155,81 €

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 357,39 €, millest põhivõlgnevus 23 668,42 €,

intressivõlgnevus 3533,16 € ja viivisvõlgnevus 13 155,81 €. Menetluskulud palub hageja jätta

solidaarselt kostjate kanda.

Vastuseks kostjate vastustele hageja 20.01.2015 ja 11.03.2015 menetlusdokumentides märgib

täiendavalt, et kostjate vastuväited hagejal nõudeõiguse puudumise kohta ei ole põhjendatud.

Hageja kasutas teatud ajahetkel võlgnevuste sissenõudmiseks kolmandate isikute abi, kuid

mõlemast 18.12.2009 sõlmitud lepingust tulenevad nõuded kostjate vastu loovutati hagejale

tagasi. Lepingust tulenevate nõuete omanikuks on hageja. Nõude loovutamisest võlgnikule

teatamine ei ole kohustuslik, nõude ülemineku kehtivus sellest ei sõltu.

Hageja esitas 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tuleneva põhinõude 59 175,80 €

omandiõigusega seonduva kronoloogia:

18.12.2009 sõlmisid pooled laenu- ja käenduslepingu.

21.12.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas hageja 18.12.2009 lepingust

tulenevad nõuded North Adventures OÜ-le;

2012 mais loovutas North Adventures OÜ nõude hagejale tagasi;

2012. juunis loovutas hageja nõude Pro Jure Õigusüroole;

01.04.2014 nõude loovutamise lepinguga loovutas Pro Jure Õigusbüroo nõude tagasi hagejale.

Kostjate väited lepingu rahatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad on ise esitanud

tõendeid, et kostjal I oli hageja ees mitmeid võlgnevusi. Kostjate vastuväide lepingu rahatuse

kohta on arusaamatu. Kuigi kostjad väidavad, et leping on rahatu, on kostjad seisukohal, et on

lepingu punktis 1.1 andnud deklaratiivse võlatunnistuse, s.t kinnitanud olemasolevat kohustust

hageja ees. Lepingu p 1.1 sätestab sõnaselgelt, kui suur on kostjate lepingust tulenev kohustus

hageja ees, mistõttu jäävad arusaamatuks kostjate väited, et lepingupunkti üldsõnalisuse tõttu on

kostjatel deklaratiivset võlatunnistust raske ümber lükata.

Kostjate vastusest ja vastusele lisatud tõenditest tuleneb, et kostjad allkirjastasid lepingu

eesmärgil luua uus iseseisev kohustus (kostjad on selgitanud, et leping allkirjastati põhjusel, et

kostja I oli kõrvaldanud hageja ettevõttest rahasid ning soovis lepingu allkirjastamisega leida

tekkinud erimeelsustele nö kõrvaldatud raha tagastamise eesmärgil rahumeelne lahendus).

Sellise käsitluse korral on lepingu punktis 1.1 antud konstitutiivne võlatunnistus. Viidates

Riigikohtu praktikale (3-2-1-146-11, 3-2-1-87-07) hageja märgib, et VÕS § 30 kohaldamisel ei

pea kohus hindama, kas võlatunnistuse andnud isik oli võlatunnistuse saajale tegelikult võlgu

võlatunnistuses märgitud rahasumma. Konstitutiivse võlatunnistuse korral ei saa lepingupool

esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, sh ei saa tugineda

võlatunnistuse aluseks oleva tehingu tühisusele. Nii deklaratiivse kui konstitutiivse

võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal

ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostjad

on kohustatud võla tasuma, sõltumata sellest, millise võlatunnistusega tegemist on. Kostjad

allkirjastasid lepingu vabatahtlikult ning mistahes välise surveta.

Kostjad ei ole hageja arvelduskonto saamiseks kordagi pöördunud hageja poole ega nõude

sissenõudmisega

tegelnud

kolmandate

isikute

poole.

Kostjad

ei

saa

tugineda

vastuvõtuviivitusele, kui nad ei ole isegi üritanud oma lepingulisi kohustusi (kohaselt) täita.

Hagis esitatud nõuded on muutunud sissenõutavaks 30.06.2011, mis ajaks kohustusid kostjad

hiljemalt tagastama hagejale laenusumma ja intressid. Kostjate aegumise vastuväide tuleb jätta

tähelepanuta.

KOSTJATE VASTUVÄITED

30.09.2014 kirjalikus vastuses kostjad esitasid vastuväited hagi Pärnu Maakohtu menetlusse

võtmise kohta, eitades Pärnu Maakohtu kohtualluvust ning viidates, et hageja ei ole tasunud

nõutavas suuruses riigilõivu. Samuti kostjad vaidlesid hagile vastu sisuliselt. Pärnu Maakohtu

kohtualluvuse ja hagi puuduste kohta esitatud kostjate vastuväited lahendas kohus 12.01.2015

määrusega ning otsuses neid enam ei kajasta.

Kostjad vaidlevad hagile vastu järgmistel sisulistel põhjendustel:

- Kui 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust mingid nõuded ka eksisteerisid, ei ole hageja

õigustatud neid esitama, sest ta on nõudeõigused loovutanud 21.12.2009 OÜ-le North

Adventures. Svea Inkasso esindaja E. N. esitas kostjale R. L.ile lepingute ülevõtmise

kokkuleppe, kui käis vaidlus sama laenu- ja käenduslepingu üle 2011 aastal. Lisaks on

arusaamatul moel hageja sama nõude loovutanud 12.06.2012 OÜ-le Pro Jure Õigusbüroo. Ka

OÜ Pro Jure Õigusbüroo üritas hagi aluseks olevat väidetavat nõuet maksma panna 2012. aastal,

kuid mõistis lõpuks selle perspektiivitust.

- 18.12.2009 laenuleping on rahatu ning kostja R. L. ei ole selle alusel saanud hagejalt raha ega

muud väärtust. Samuti puudusid laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel kostjal R. L.il kohustused

hageja P. L. ees, mida oleks saanud või võinud ümber vormistada laenuks. Laenulepingu punktis

1.1 sätestatud kinnitus laenu saamise kohta on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Sellega

ei loodud uut kohustust, vaid on kinnitatud varasema kohustuse olemasolu. Nimetatud

deklaratiivne võlatunnistus on antud äärmiselt üldsõnaliselt ning viisil, mis teeb sisuliselt

võimatuks ainuüksi laenulepingu abil välja selgitada, kas, millal ja mil viisil väidetav laen on

kostjale I antud. See muudab raskeks ka selletaolise deklaratiivse võlatunnistuse

ümberlükkamise.

Sisuliselt sunniti kostjaid 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingut sõlmima ja sellele all kirjutama

väidetega, et vastasel korral taotleb hageja OÜ-s North Element (kus kostja I oli juhatuse

liikmeks) revisjoni korraldamist ja kostja I vastu kriminaalasja algatamist. Nimetatud asjaolu on

kinnitanud ka nõude maksmapanekuga tegelenud Svea Inkasso esindaja E. N. oma 14.11.2011

elektronkirjas ja 2012. aastal OÜ Pro Jure Õigusbüroo esindaja J. M. oma 13.08.2012

elektronkirjas.

Alusetuks osutusid ka 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingute sõlmimisel esitatud hageja väited,

et OÜ-l North Element on kostja I R. L. vastu nõuded, millest vabanemist asjakohaste

laenulepingute sõlmimisega lubati. Harju maakohtu 26.01.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-

12-41148 OÜ North Element pankrotimenetluse lõpetamiseks sedastatakse, et ajutine haldur ei

ole tuvastanud kuriteo tunnuseid ega tagasivõitmise võimalusi.

Riigikohus on leidnud, et laenulepingus toodud kinnitust laenu varasema üleandmise kohta tuleb

käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, mis ei tekita iseseisvat kohustust, vaid muudab laenu

üleandmise tõendamiskoormust (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-

06, p 15; 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 8. aprilli 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11 jmt). Lisaks on Riigikohus korduvalt rõhutanud ka seda, et

deklaratiivse võlatunnistusega laenulepingu puhul peab olema nn laenusaajal kohustus

konkreetselt laenandja ees, mitte aga kolmanda isiku ees RK 17.01.2012 kohtuotsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-146-11).

Kostja I ega kostja II ei ole 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu alusel laenu saanud ning neil

puudusid hageja ees kohustused, mida saanuks laenuks ümber vormistada. 18.12.2009

laenuleping on rahatu, millest ei teki kohustusi kummalegi poolele.

Isegi, kui kostja I oleks hagejalt laenu saanud, siis ei olnuks tal võimalust täita laenu tagastamise

kohustust. Laenu- ja käenduslepingu punkt 7.1 sätestas laenu tagasimakse viisi, kuid puudub

arveldusarve, millele laenu tagasimakseid teha. Hageja ei ole teatanud muud viisi laenulepingu

järgsete maksete tegemiseks.

Seega juhul, kui kostja I oleks laenu saanud, siis puuduks hagejal õigus nõuda viivist, kuna

kohustuste täitmine oli võimatu hagejast endast tulenevatel põhjustel: hageja ei ole teatanud,

kuhu tuleb laen tagastada ehk hageja oleks ise vastuvõtuviivituses. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei

pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil võlausaldaja on ise vastuvõtuviivituses.

Juhuks, kui kohus peab võimalikuks hagi rahuldada, esitavad kostjad alternatiivse taotluse

viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kostjad leiavad, et arvestades hageja

poolt erinevate nõude loovutuslepingute sõlmimist ja erinevate isikute poolt sama lepingu alusel

nõuete esitamist, ning seda olukorras, kus lepingus puudus selge info, kuhu laenu peaks

tagastama, oleks viivise nõudmine ilmselt ebaõiglane, mistõttu taotlevad kostjad viivise

vähendamist 0 euroni.

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11.03.2015 kostjad vastuseks hageja 20.01.2015 täiendustele teatasid, et hageja poolt esitatud

nõude tagasiloovutuse leping 01.04.2014 on ilmselt fabritseeritud ja koostatud jaanuaris 2015,

vastasel juhul ei oleks seletatav selle esitamata jätmine koos hagiavaldusega. Samuti ei ole

väidetavast loovutamisest kostjatele teatatud, kostjad said sellest loovutamisest teada kohtu

vahendusel.

Kostjad on oma vastuses hagiavaldusele juba selgitanud, et ka Pro Jure Õigusbüroo OÜ ei

saanud omandada hagejalt 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevaid nõudeid, sest hageja

oli need nõuded 21.12.2009 üle andnud ehk loovutanud OÜ-le North Adventures. VÕS § 164 lg

5 kohaselt loetakse sama nõude mitmekordsel loovutamisel kehtivaks varasem nõude loovutus.

Seega kui 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõue on tegelik, siis kuulub see nõue

OÜ-le North Adventures ning hagejal puudub nõue kostjate vastu.

Kostjad leiavad samuti, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kui hageja oleks

01.04.2014 lepingu alusel omandanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded

kostjate vastu, siis ei olnud nõuded kostjate vastu muutunud hagiavalduse esitamise hetkeks ehk

30.04.2014 sissenõutavaks. Kostjad leiavad, et tulenevalt VÕS § 170 ja 172 sätetest muutub

loovutatud nõue uuel võlausaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks alles pärast nõude

loovutamisest võlgnikule teatamist. Hageja ega ka Pro Jure Õigusbüroo ei ole kostjatele

loovutusdokumente esitanud, mistõttu ei ole loovutust kostjate suhtes toimunud ning hagejal ei

ole kostjate vastu nõuet ka sel põhjusel.

Kui lugeda nõudest loovutamise teateks 01.04.2014 nõude loovutamise lepingu esitamist kohtule

20.01.2015 hagi täienduse lisana, siis esitavad kostjad hageja nõudele aegumise vastuväite. Sel

juhul tuleb lugeda haginõue esitatuks alles 20.01.2015 ning vaidlusalusest laenu- ja

käenduslepingust tulenevad viimased nõuded aegusid 30.06.2014 (mil oli viimane laenu

tagasimakse tähtaeg), kuid hagejal tekkis 01.04.2014 nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev

nõudeõigus kostjate vastu alles 20.01.2015 ehk pärast nõuete aegumist.

Väär on hageja käsitlus, nagu oleks 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu näol tegemist

konstitutiivse võlatunnistusega. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust nn konstitutiivse laenu

andmiseks ehk laenu andmiseks ilma raha või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid üle andmata.

Laenulepingu sõlmimist viisil, kus laenusaaja kinnitab laenu kättesaamist, loetakse

kohtupraktikas deklaratiivset võlatunnistust sisaldavaks laenulepinguks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, arutanud menetlusosalistega asja kohtuistungil, kuulanud R. L.i vande all ära, tutvunud

põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt,

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlusalusest lepingust tulenevate nõudeõiguste

kuulumine hagejale ei ole usaldusväärselt tõendatud.

2. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

- 18.12.2009 sõlmisid P. L. laenuandjana ning R. L. laenusaajana ja Profile Investment OÜ

käendajana kaks laenu- ja käenduslepingut. Praeguses asjas on nõue esitatud lepingu alusel,

milles laenusummaks on märgitud 925 900 Eesti krooni (59 178,06 €) (toimikus lk 7 – 10).

- Laenulepingute alusel hageja kostjale raha ega muid varaliselt hinnatavaid hüvesid üle ei

andnud, vaid laenuks vormistati R. L.i väidetavad kohustused North Element OÜ (kustutatud)

ees.

- 21.12.2009 P. L. ja R. L. allkirjastasid kokkuleppe lepingute ülevõtmise kohta (lk 49).

Kokkuleppe kohaselt P. L., kes esindas tehingus ennast ja North Adventure OÜ-d ning R. L.

enda ja Profile Investment OÜ esindajana leppisid kokku, et P. L. annab 18.12.2009 P. L. ja R.

L.i ning Profile Investment OÜ vahel sõlmitud kahest laenu- ja käenduslepingust tulenevad

laenuandja õigused ja kohustused üle North Adventure OÜ-le.

- Kostjad laenu- ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.

3. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel ajal kuuluvad 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust

tulenevad nõudeõigused kostjate vastu hagejale. Kostjad leiavad, et võimalikud nõuded kuuluvad

North Adventure OÜ-le. Samuti on kostjad vaidlustanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust

tulenevate kostjate kohustuste olemasolu üldse.

Hageja väidetel on North Adventure OÜ nõude 2012.a mais suulise kokkuleppega P. L.le tagasi

loovutanud, seejärel loovutas P. L. nõuded kostjate vastu 2012.a juunis suulise lepingu alusel Pro

Jure Õigusbüroo OÜ-le, kes loovutas nõuded hagejale tagasi 01.04.2014 kirjaliku lepinguga.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

5. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et poolte vahelisest 18.12.2009 laenu- ja

käenduslepingust tulenevate laenuandja nõudeõiguste loovutamine North Adventure OÜ-lt tagasi

P. L.le ei ole piisavalt usaldusväärselt tõendatud.

21.12.2009 on P. L., R. L., Profile Investment OÜ ja North Adventure OÜ sõlminud kirjaliku

kokkuleppe (toimikus lk 49) 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingutest tulenevate hageja P. L.

õiguste ja kohustuste üleandmises North Adventure OÜ-le ühekroonise tasu eest. Lepingute

ülevõtmise kokkuleppe punkti 4 järgi loeti lepingutest tulenevad õigused ja kohustused

ülevõetuks alates kokkuleppe allkirjastamisest kõikide osapoolte poolt. Kokkuleppe on

allkirjastanud P. L. enda ja ülevõtja North Adventure OÜ nimel ning R. L. enda eest ja käendaja

Profile Investment OÜ esindajana. Seega vastavalt kokkuleppele oli alates 21.12.2009 laenu- ja

käenduslepingutest kostjate vastu tekkivate nõudeõiguste omajaks North Adventure OÜ.

6. Lepingute ülevõtmise kokkuleppe punktis 5 sätestatakse, et kokkulepe on lepingute (s.o

18.12.2009 sõlmitud kahe laenu- ja käenduslepingu) lahutamatuks lisaks. Sellest tulenevalt on

õige kostjate lähenemine, et nõude loovutamise lepingutega sisuliselt muudetakse 18.12.2009

laenu- ja käenduslepingut.

Siinses tsiviilasjas nr 2-14-51611 hagiavalduse lisana esitatud 18.12.2009 laenu- ja

käenduslepingu punktis 9.2. on lepinguosalised kokku leppinud, et lepingut võib muuta poolte

kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole pooltele täitmiseks siduvad.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 teise lause sätestab, et poolte kokkuleppega

ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles

kokku leppinud. TsÜS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on

tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud

nõuded.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte

kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut

sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 3 kohaselt juhul, kui leping

tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste

kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuse

ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et lepingu muutmine toimub kirjalikus vormis ning

muus vormis kokkulepped ei ole pooltele siduvad. Kirjaliku vormi järgimiseks peab

tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti (TsÜS § 78 lg 1). Seadus võimaldab lugeda kirjalikus vormis lepingu

sõlmimiseks piisavaks ka tahteavalduste edastamise muul viisil, mis võimaldab edastatud

tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Eeltoodust tulenevalt tulnuks laenu- ja käenduslepingust

tulenevate laenuandja nõudeõiguste North Adventure OÜ-lt tagasi P. L.le loovutamise kokkulepe

vormistada selliselt, et oleks võimalik loovutamislepingu osaliste poolt nõude loovutamise ajal

tehtud tahteavaldusi vähemalt kirjalikult taasesitada.

8. TsüS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 sätestavad tehingu vormivabaduse põhimõtte. VÕS § 164 lg 1

järgi võib võlausaldaja nõude teisele isikule loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata. Kohus

möönab, et nendest sätetest tulenevalt võib olla kehtiv ka muus vormis, kui vaidlusaluses

lepingus kokkulepitud kirjalik vorm, sõlmitud nõude loovutamise leping. Sõltumata tehingu

vormist peab nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu tõendama

hageja.

Kostjad on esimesest vastusest alates väitnud, et hageja ei ole tõendanud temal nõudeõiguse

olemasolu. Kostjad tuginesid 21.12.2009 lepingute ülevõtmise kokkuleppele, millega

nõudeõiguse omandas North Adventure OÜ. Kokkuleppe esitasid kohtule kostjad. Hageja ei ole

mõistlikult põhjendanud, miks tema ei esitanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingute

lahutamatuks lisaks olevat kokkulepet koos hagiavaldusega ja sellele lisatud laenu- ja

käenduslepinguga.

Kohus jaoks ei ole veenvad hageja väited, et pärast 21.12.2009 lepingute ülevõtmise kirjalikku

kokkulepet loovutati nõuded talle tagasi ja tema omakorda loovutas järgmisele loovutusesaajale

Pro Jure Õigusbüroole suuliste kokkulepete alusel. Asjaolusid arvestades ei ole nõuete

loovutamise tõendamiseks menetluse käigus esitatud kirjalikud tõendid usaldusväärsed.

9. Eluliselt usutav ei ole hageja väide, et North Adventure OÜ loovutas laenu- ja

käenduslepingust tulenevad nõudeõigused kostjate vastu 2012.a mais tagasi hagejale, P. L.le,

suulise kokkuleppe alusel. Asjas ei ole vaidlust, et North Adventure OÜ ainuosanik ja juhatuse

ainus liige oli hageja P. L. ise. Seega nõude tagasi loovutamise kokkulepe eeldas P. L.

kokkuleppimist endaga.

Väite suulise tagasiloovutuskokkuleppe kohta esitas P. L. oma lepingulise esindaja vahendusel

alles pärast hagi esitamist kohtumenetluse käigus, kuigi R. L.i ja Pro Jure Õigusbüroo esindaja J.

M. e-kirjavahetusest (lk 53) selgub, et kostjad on Pro Jure Õigusbürool nõudeõiguse olemasolu

(seega varasemad nõuete loovutamised) vaidlustanud juba 2012.a, mille järel Pro Jure

Õigusbüroo kostjate väitel loobus kostjate vastu nõude maksmapanekust.

Nõude loovutamine P. L.lt North Adventure OÜ-le ei vajanud VÕS § 164 lg-st 1 tulenevalt

kostjate nõusolekut ega tehingus osalemist, piisanuks neile loovutamisest kirjalikult teatamisest,

kuid P. L. on nad lepingute ülevõtmise kokkuleppesse siiski kaasanud. Mõistlik on eeldada, et

olukorras, kus nõude loovutaja esindab tehingus ka loovutuse saajat ning nõude loovutamine

vormistati kirjalikult, vormistatakse kirjalikult ka nõude tagasiloovutamine.

10. Rahaliselt hinnatav nõudeõigus on raamatupidamise seaduse (RPS) § 3 p 1 kohaselt käsitatav

äriühingu varana. mis peaks olema kajastatud ka raamatupidamisdokumentides. Nõudeõiguse

omandamine on RPS § 6 lg 1 mõistes majandustehing – s.o raamatupidamiskohustuslase tehtud

tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus,

mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.

RPS § 4 p 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast oma majandustehinguid dokumenteerima.

Dokumenteerimise nõuded on kehtestatud RPS §-ides 6 ja 7, millest tulenevalt tuleb igal juhul

tehing raamatupidamises kirjalikult fikseerida ning tehingukirjest peab olema näha tehingu

kuupäev, majanduslik sisu, tehingu osapooled jms andmed. Hageja soovil kohus andis hagejale

täiendava võimaluse North Adventure OÜ raamatupidamisdokumentidest nõude loovutamise

kohta andmete otsimiseks.

11. Hageja esitas 10.04.2015 kohtule North Adventure OÜ poolt nõude P. L.le tagasi

loovutamise kohta õiendi (lk 134) ja saldokinnituse (lk 135), mida kohus ei pea

usaldusväärseteks tõenditeks järgmistel põhjendustel. Äriregistri andmetel on P. L. North

Adventure OÜ (kustutatud) dokumentide hoidja, mistõttu on hagejal endal juurdepääs vajalikele

dokumentidele. Seda enam tekitab väidetava tagasiloovutuse tõepärasuses kahtlusi see, et hageja

ei esitanud täiendavate tõenditena North Adventure OÜ raamatupidamisest pärinevaid

dokumente, tõendites ka ei viidata raamatupidamise algandmetele.

Pärnu Maakohtule adresseeritud õiendi, milles North Adventure OÜ kinnitab, et loovutas

18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevate nõuete põhisummas 59 175,80 € nõudeõiguse

R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu 2012.a mais P. L.le, on North Adventure OÜ nimel

allkirjastanud P. L. ise, märkides, et oli juhatuse liige kuni 23.03.2013 (äriregistri andmetel oli P.

L. juhatuse liige siiski kuni äriühingu registrist kustutamiseni 16.09.2013). Õiendil puudub selle

koostamise kuupäev, samuti ei nähtu õiendist viidet raamatupidamise alusdokumentidele ega

kirjetele. Sellest loovutusest ei ole kostjatele kunagi teatatud. Kohtule esitatud õiendit ei ole

võimalik käsitada loovutamisest teatamisena VÕS § 170 tähenduses, sest teate adressaadiks on

kohus, mitte kostjad.

12. Samuti on P. L. enda poolt allkirjastatud R. L.ile adresseeritud saldokinnitus, milles P. L.

juhatuse liikmena kinnitab, et North Adventure OÜ raamatupidamise andmetel R. L.i võlgnevus

North Adventure OÜ ees seisuga 31.12.2012 on 0 eurot. Saldokinnitusele ei ole märgitud selle

koostamise kuupäeva, hageja ei ole kostja vastavatele vastuväidetele vaatamata esitanud mingeid

tõendeid selle kohta, et selline saldokinnitus oleks üldse R. L.ile saadetud.

Tuleb nõustuda kostjate seisukohaga, et saldokinnituse saatmine äriühingu poolt eraisikule ei ole

tavapärane praktika. Kohus leiab, et saldokinnitus eeldab tehingu teise poole eelnevat

saldopäringut. Lisaks on äriregistri andmetel (lk 104 – 106) North Adventure OÜ viimati

esitanud 01.12.2011 majandusaasta aruande registrile 2009.a majandusaasta kohta. Arvestades,

et rohkem majandusaasta aruandeid North Adventures OÜ ei ole registripidajale esitanud,

aruandetrahvimäärusi ja aruande esitamata jätmise eest hoiatusmäärusi registrist kustutamiseks

on osaühingule tehtud alates 2007.aastast (lk 140) korduvalt, on tõenäoline, et tegelikult North

Adventure OÜ-l väidetava nõude loovutamise ajal 2012.a mais mingit majandustegevust ei

toimunud. Seda kinnitab asjaolu, et majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu on North

Adventure OÜ-le hoiatusmäärus registrist kustutamiseks tehtud ka 28.02.2012, aruande

esitamiseks kuni 28.08.2012 lisatähtaja andmisele vaatamata hilisemaid majandusaasta

aruandeid ei esitatud. 16.09.2013 North Adventures OÜ kustutati äriregistrist. Nendel asjaoludel

ei ole usutav, et North Adventure OÜ nõude hagejale tagasi loovutamisest teatamise asemel

väljastas 2012.a lõpus või 2013.a alguses kostjale R. L.ile saldokinnituse kostjal North

Adventure OÜ ees võlgnevuse puudumise kohta.

13. Vastuolulised ja väheusutuavad on hageja väited ka seoses nõude loovutamisega hageja ja

Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel. Kostjad on kohtule esitanud P. L. nimel allkirjastatud, kuid Pro

Jure Õigusbüroo OÜ blanketile vormistatud 12.06.2012 kirjaliku teatise laenu- ja

käenduslepingust põhisummaga 25 564,66 € kostjate vastu tulenevad nõuded Pro Jure

Õigusbüroole. Kostjatele on saadetud ka Pro Jure Õigusbüroo OÜ ja P. L. vahel sõlmitud nõude

loovutamise lepingu nr 0031-PJ 12.06.2012 kuupäevaga vormistatud lisa 1 eelnimetatud laenu-

ja käenduslepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta koos õigusega nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. Hageja eelistungil ja 28.05.2015 kohtuistungil kinnitas, et need loovutusdokumendid

ei ole seotud vaidlusaluses asjas esitatud nõude aluseks oleva laenu- ja käenduslepinguga

põhisummaga 59 175,80 € (925 900 krooni).

Usutav ei ole hageja paljasõnaline selgitus, et hageja loovutas kostjatega 08.12.2009 sõlmitud

kahest laenu- ja käenduslepingust esmalt Pro Jure Õigusbüroo OÜ-le väiksema laenusummaga

lepingu nõuded kirjaliku lepinguga ja mõni päev hiljem otsustas loovutada Pro Jurele ka suurema

nõude, aga selle kohta kirjalikku dokumenti ei koostatud ega teatatud loovutamisest ka

kostjatele. Teise lepingu kohta kirjaliku loovutusdokumendi puudumine kinnitab kohtu

hinnangul pigem seda, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded ei kuulunud hagejale ja seepärast

ta ei saanud neid loovutada.

Kohus on seisukohal, et nõude loovutamise toimumist North Adventure OÜ-lt P. L.le ei saa

järeldada hageja ja Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel 01.04.2014 sõlmitud kirkjalikust nõudeõiguse

loovutamise lepingust (lk 74), mille kohaselt Pro Jure loovutab P. L.le tagasi 08.12.2009 R. L.i,

Profile Investment OÜ ja P. L. vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevad kõik nõuded

R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu põhisummas 59 175,80 € koos õigusega nõuda ka

kõrvalnõudeid. 01.04.2014 nõude loovutamise leping ei välista, et hageja on ühte ja sama nõuet

loovutanud korduvalt (ilma vahepealse tagasiloovutuseta). VÕS § 164 lg 3 kohaselt loetakse

võlausaldaja poolt sama nõude korduva loovutamise korral kehtivaks varasem loovutus.

Kohtule esitatud tõenditega on kindlalt tõendatud, et hageja loovutas 21.12.2009 vaidlusalusest

laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude North Adventure OÜ-le. Nõude hagejale

tagasiloovutamise kohta kindlaid tõendeid ei ole. North Adventure OÜ väidetavast

tagasiloovutamisest 2012.a mais (ja hilisematest loovutamistest – tagasiloovutamistest hageja ja

Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel) kostjatele ei teatatud. North Adventure OÜ tagasiloovutuse

kohta hageja esitas tõenditena enda koostatud õiendi ja saldokinnituse. Saldokinnituse saatmine

eraisikule ja ilma eelneva saldopäringuta ei ole tavapärane praktika. Lisaks puuduvad tõendid

väidetavalt 2012.a aastavahetuse ümbruses koostatud saldokinnituse P. L.ile saatmise kohta. Pro

Jure 01.04.2014 nõude loovutamise leping selle tegelikkusele vastavuse korral andis hagejale

aluse 30.04.2014 hagiavalduse kohtule esitamiseks, kuid hageja esitas lepingu kohtule alles

2015.a jaanuaris, kuigi kostjad esitasid vastuväiteid Pro Jure nõudeõigusele juba 2012.a. Kohus

leiab, et kirjeldatud asjaolud põhistavad kostjate kahtlusi, et hageja esitatud tõendid on koostatud

tagantjärele ja ei vasta tõele.

14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 08.12.2009 hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenu-

ja käenduslepingust laenusummaga 925 900 krooni tulenevad võimalikud nõudeõigused on

21.12.2009 loovutatud North Adventure OÜ-le (kustutatud), nõuete tagasiloovutamine on

tõendamata. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Seega hagejal puudub sellest lepingust tulenevate nõuete osas nõudeõigus kostjate vastu ja hagi

tuleb jätta rahuldamata.

Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus

laenulepingu rahatusega ja lepingus sisalduva võlatunnistuse õigusliku kvalifikatsiooniga seotud

poolte väiteid.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Kostja II esitas 28.05.2015 istungil oma menetluskulude nimekirja eelneva

menetluse kohta ning kohtu määratud tähtaja jooksul täiendava nimekirja 28.05.2015 istungil

osalemisega seotud kulude kohta. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei

esitanud. Hageja esitas kostja kulude kohta oma arvamuse 28.05.2015 kohtuistungil ning

täiendava nimekirja kohta 04.06.2015. Kostja II kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses selle

tsiviilasjaga, kostja palub menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista ilma käibemaksuta

ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

17. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kostja II hagejalt õigusabikulude hüvitamist

27.05.2015 seisuga (ei sisalda esindaja 28.05.2015 istungiks ettevalmistumist ega esindamist

istungil) kokku 1420 € (ilma käibemaksuta). Kulude nimekirjas esitatud spetsifikatsiooni ja

lisatud arvete kohaselt on esindaja kostjatele õigusabi osutanud kokku 17,75 tunni ulatuses,

tunnitasuga 80 €, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja II menetluskuludele esimese

nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud. Arvestades asjas õigusliku vaidluse olemasolu, kostjate

esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning osalemist 19.03.2015

eelistungil, on kohtu hinnangul kostjate esindaja näidatud toimingud ja ajakulu selles asjas

vajalik ja põhjendatud. Arvestada tuleb aga seda, et esindaja on menetluses esindanud kahte

kostjat, kõik menetlusdokumendid on esindaja vormistanud kahe kostja nimel. Seega kostja II

osa menetluskuludest on pool näidatud kulust. Lisatud arvete kohaselt on õigusabikulude eest

tasumiseks arved esitatud ainult kostjale II. TsMS § Kostja I ei ole menetluskulude

kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist taotlenud.

28.05.2015 istungiga seoses on kostja II kandnud kulutusi kokku 4 tunni eest summas 320 €, sh

1,5 h tasu 120 € esindaja 28.05.2015 istungiks ettevalmistumise eest ning 2,5 h eest istungil

osalemise tasu. Hageja leiab, et istungiks ettevalmistamise tasu osas on taotlus esitatud

hilinemisega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt oleks kostjad pidanud esitama istungiks

ettevalmistumisega seotud kulud enne kohtuvaidlusi ehk 28.05.2015. 01.06.2015 esitatud

menetluskulude sisuks saab olla üksnes kulu, mis on tekkinud kohtuistungi ajal või

kohtuistungiga seoses pärast kohtuistungi toimumist. Kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses

tekkis kulu igal juhul enne 28.05.2015, mistõttu hageja palub jätta selle kulu kindlaks määramata

ja 01.06.2015 taotlus rahuldamata osas, mis ületab summat 200 €.

18. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses on kostjatel

kulu tekkinud enne 28.05.2015 ning tegemist ei ole TsMS § 176 lg-s 1 nimetatud kohtuistungil

osalemisega seonduva kuluna. Kohus leiab, et konkreetseks kohtuistungiks ettevalmistumine

seondub otseselt istungil osalemisega ning selle kulu kindlaksmääramist saab taotleda istungi

toimumise järel selleks kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Ka istungil esindas kostjate

esindaja mõlemat kostjat, kuid menetluskulude taotluse on esitanud ainult üks kostja. Eeltoodu

alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1, kohus rahuldab kostja II menetluskulude

kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise taotlus rahuldada pooles ulatuses, summas 870 €

(ilma käibemaksuta). Kostja taotlusest mõista summa välja ilma käibemaksuta kohus järeldab, et

kostja saab õigusabikuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

19. TsMS § 177 lg 4 ja kostja II taotluse alusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud

menetluskulult kostjale II viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 22.06.2015 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-14-

51611 määrati:

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 447 lg-st 2,

1. Parandada Pärnu Maakohtu 19.06.2015 kohtuotsuse sissejuhatuses ilmse ebatäpsusena

ekslikult märgitud tsiviilasja number, lugedes asja numbri 2-14-61611 asemel õigeks

tsiviilasja numbriks 2-14-51611.

2. Teha parandamise kohta märge kohtuotsusele ning edastada määrus kõigile, kellele on

väljastatud veaga otsus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates.