2-14-51611/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võla, Rahuldada Profile Investment OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
Legislator headnote
AI generated2-14-51611/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Jätta rahuldamata P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võla, Rahuldada Profile Investment OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number
2-14-61611
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
19.juuni 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ
vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
44 676,88 €
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: P. L. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx
xxx xx - x, xxxxx xxxxxxx; e-post: x)
Hageja lepinguline esindaja: Risto Sidok (e-post:
r.sidok@phlaw.ee)
Kostja 1 R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses:
xxxxxxxxx xxx x,xxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx,
xxxxxxxxx, elukoht registris: xxx xx x, xxxxx xxxxxx,
xxxxx xxxx, xxxxxxxxx),
Kostja 2: Profile Investment OÜ (registrikood 11294341,
asukoht Männituka tee 2, 86503 Laadi küla, Tahkuranna
vald, Pärnumaa)
Kostjate lepinguline esindaja: Kalle Oja (OÜ Mandatum
Õigusbüroo; e-post: oja.kalle@gmail.com)
Kohtuistung
28.05.2015
Kohtuistungil osalesid
Adv R. Sidok, R. L., K. Oja.
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata P. L. hagi solidaarselt R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu võla,
intressi ja viivise väljamõistmiseks.
2. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja P. L. kanda.
3. Rahuldada Profile Investment OÜ menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
taotlus osaliselt. Välja mõista P. L.lt Profile Investment OÜ kasuks põhjendatud ja vajalike
menetluskulude katteks 870 € (kaheksasada seitsekümmend eurot).
4. Väljamõistetud menetluskulult tuleb P. L.l tasuda Profile Investment OÜ-le viivist VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse
apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse
esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
30.04.2014 esitas P. L. Harju Maakohtule hagiavalduse R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus 09.05.2014 määrusega keeldus hagiavalduse
menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
Määrus jõustus 03.07.2014. Pärnu Maakohus 05.08.2014 määrusega jättis hagi puuduste
kõrvaldamiseks käiguta, kohustades hagejat täpsustama viivisenõuet, seoses sellega hagihinda ja
tasuma vastavalt hagihinnale riigilõivu. Hageja 09.09.2014 tähtaegselt kõrvaldas puudused ja
tasus riigilõivu.
Hagiavalduse kohaselt P. L. (edaspidi hageja), R. L. (edaspidi kostja I) ja Profile Investment OÜ
(edaspidi kostja II) sõlmisid 18.12.2009.a laenu- ja käenduslepingu, mille p 1.1 alusel andis
hageja kostjale I laenu summas 925 900,00 Eesti krooni ehk 59 175,80 eurot.
Kostja I kohustus laenusumma tagastama hagejale osamaksetena vastavalt lepingu punktis 1.3.
sätestatud maksegraafikule. Lepingu punkt 2.1. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale
laenusumma kasutamise eest intressi 11,25% aastas alates lepingu allkirjastamisest kuni
laenusumma tagastamiseni.
Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus kostja II vastutama lepingust tulenevate kohustuste
täitmise ees solidaarselt kostjaga I ning punkti 5.1. järgi kohustusid kostjad tasuma lepingus
sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% päevas.
Kostjad lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjatelt järgmiste lepingus
nimetatud, kostjate poolt tasumata osamaksete tasumist:
Lepingu punktis 1.3.10. nimetatud osamakse 61 730,00 krooni ehk 3945,27 eurot, mille tasumise
tähtaeg oli 31.01.2011;
1.3.11 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtajaga 28.02.2011;
1.3.12 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtajaga 31.03.2011;
1.3.13 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtaeg 30.04.2011;
1.3.14 osamakse 61 730,00 krooni (3945,27 eurot), tasumise tähtaeg 31.05.2011;
1.3.15. osamakse 61 680,00 krooni (3942,07 eurot), tasumise tähtaeg 30.06.2011.
Kokku nõuab hageja põhivõlgnevuse summas 23 668,42 eurot tasumist.
Hagejal on lepingu punktide 2.1 ja 2.2 järgi õigus nõuda kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele
intressi summas 3533,16 eurot tasumist, mida hageja on arvestanud alates lepingu sõlmimisest
kuni vastava osamakse sissenõutavaks muutumise päevani arvestusega 11,25% aastas järgmiselt:
Osamakse suurus
Intressi
arvestamise
periood
Päevade arv
Intressi suurus
3945,27 €
18.12.2009 - 31.01.2011
498,56 €
3945,27 €
18.12.2009 - 28.02.2011
532,61 €
3945,27 €
18.12.2009 - 31.03.2011
570,31 €
3.945,27 €
18.12.2009 - 30.04.2011
606,79 €
3.945,27 €
18.12.2009 - 31.05.2011
644,48 €
3.942,07 €
18.12.2009 - 30.06.2011
680,41 €
Kokku:
3533,16 eurot
Lepingu punkti 5.1 järgi hageja on arvestanud ja nõuab kostjatelt alates konkreetse osamakse
sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni viivist järgmiselt:
Osamakse suurus
Viivise arvestamise periood
Päevade arv
Viivise suurus
3945,27 €
31.01.2011 - 30.04.2014
1186
2339,54 €
3945,27 €
28.02.2011 - 30.04.2014
1158
2284,31 €
3945,27 €
31.03.2011 - 30.04.2014
1127
2223,16 €
3945,27 €
30.04.2011 - 30.04.2014
1097
2163,98 €
3945,27 €
31.05.2011 - 30.04.2014
1066
2102,83 €
3942,07 €
30.06.2011 - 30.04.2014
1036
2041,99 €
Kokku:
13 155,81 €
Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 357,39 €, millest põhivõlgnevus 23 668,42 €,
intressivõlgnevus 3533,16 € ja viivisvõlgnevus 13 155,81 €. Menetluskulud palub hageja jätta
solidaarselt kostjate kanda.
Vastuseks kostjate vastustele hageja 20.01.2015 ja 11.03.2015 menetlusdokumentides märgib
täiendavalt, et kostjate vastuväited hagejal nõudeõiguse puudumise kohta ei ole põhjendatud.
Hageja kasutas teatud ajahetkel võlgnevuste sissenõudmiseks kolmandate isikute abi, kuid
mõlemast 18.12.2009 sõlmitud lepingust tulenevad nõuded kostjate vastu loovutati hagejale
tagasi. Lepingust tulenevate nõuete omanikuks on hageja. Nõude loovutamisest võlgnikule
teatamine ei ole kohustuslik, nõude ülemineku kehtivus sellest ei sõltu.
Hageja esitas 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tuleneva põhinõude 59 175,80 €
omandiõigusega seonduva kronoloogia:
18.12.2009 sõlmisid pooled laenu- ja käenduslepingu.
21.12.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas hageja 18.12.2009 lepingust
tulenevad nõuded North Adventures OÜ-le;
2012 mais loovutas North Adventures OÜ nõude hagejale tagasi;
2012. juunis loovutas hageja nõude Pro Jure Õigusüroole;
01.04.2014 nõude loovutamise lepinguga loovutas Pro Jure Õigusbüroo nõude tagasi hagejale.
Kostjate väited lepingu rahatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad on ise esitanud
tõendeid, et kostjal I oli hageja ees mitmeid võlgnevusi. Kostjate vastuväide lepingu rahatuse
kohta on arusaamatu. Kuigi kostjad väidavad, et leping on rahatu, on kostjad seisukohal, et on
lepingu punktis 1.1 andnud deklaratiivse võlatunnistuse, s.t kinnitanud olemasolevat kohustust
hageja ees. Lepingu p 1.1 sätestab sõnaselgelt, kui suur on kostjate lepingust tulenev kohustus
hageja ees, mistõttu jäävad arusaamatuks kostjate väited, et lepingupunkti üldsõnalisuse tõttu on
kostjatel deklaratiivset võlatunnistust raske ümber lükata.
Kostjate vastusest ja vastusele lisatud tõenditest tuleneb, et kostjad allkirjastasid lepingu
eesmärgil luua uus iseseisev kohustus (kostjad on selgitanud, et leping allkirjastati põhjusel, et
kostja I oli kõrvaldanud hageja ettevõttest rahasid ning soovis lepingu allkirjastamisega leida
tekkinud erimeelsustele nö kõrvaldatud raha tagastamise eesmärgil rahumeelne lahendus).
Sellise käsitluse korral on lepingu punktis 1.1 antud konstitutiivne võlatunnistus. Viidates
Riigikohtu praktikale (3-2-1-146-11, 3-2-1-87-07) hageja märgib, et VÕS § 30 kohaldamisel ei
pea kohus hindama, kas võlatunnistuse andnud isik oli võlatunnistuse saajale tegelikult võlgu
võlatunnistuses märgitud rahasumma. Konstitutiivse võlatunnistuse korral ei saa lepingupool
esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, sh ei saa tugineda
võlatunnistuse aluseks oleva tehingu tühisusele. Nii deklaratiivse kui konstitutiivse
võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal
ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostjad
on kohustatud võla tasuma, sõltumata sellest, millise võlatunnistusega tegemist on. Kostjad
allkirjastasid lepingu vabatahtlikult ning mistahes välise surveta.
Kostjad ei ole hageja arvelduskonto saamiseks kordagi pöördunud hageja poole ega nõude
sissenõudmisega
tegelnud
kolmandate
isikute
poole.
Kostjad
ei
saa
tugineda
vastuvõtuviivitusele, kui nad ei ole isegi üritanud oma lepingulisi kohustusi (kohaselt) täita.
Hagis esitatud nõuded on muutunud sissenõutavaks 30.06.2011, mis ajaks kohustusid kostjad
hiljemalt tagastama hagejale laenusumma ja intressid. Kostjate aegumise vastuväide tuleb jätta
tähelepanuta.
KOSTJATE VASTUVÄITED
30.09.2014 kirjalikus vastuses kostjad esitasid vastuväited hagi Pärnu Maakohtu menetlusse
võtmise kohta, eitades Pärnu Maakohtu kohtualluvust ning viidates, et hageja ei ole tasunud
nõutavas suuruses riigilõivu. Samuti kostjad vaidlesid hagile vastu sisuliselt. Pärnu Maakohtu
kohtualluvuse ja hagi puuduste kohta esitatud kostjate vastuväited lahendas kohus 12.01.2015
määrusega ning otsuses neid enam ei kajasta.
Kostjad vaidlevad hagile vastu järgmistel sisulistel põhjendustel:
- Kui 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust mingid nõuded ka eksisteerisid, ei ole hageja
õigustatud neid esitama, sest ta on nõudeõigused loovutanud 21.12.2009 OÜ-le North
Adventures. Svea Inkasso esindaja E. N. esitas kostjale R. L.ile lepingute ülevõtmise
kokkuleppe, kui käis vaidlus sama laenu- ja käenduslepingu üle 2011 aastal. Lisaks on
arusaamatul moel hageja sama nõude loovutanud 12.06.2012 OÜ-le Pro Jure Õigusbüroo. Ka
OÜ Pro Jure Õigusbüroo üritas hagi aluseks olevat väidetavat nõuet maksma panna 2012. aastal,
kuid mõistis lõpuks selle perspektiivitust.
- 18.12.2009 laenuleping on rahatu ning kostja R. L. ei ole selle alusel saanud hagejalt raha ega
muud väärtust. Samuti puudusid laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel kostjal R. L.il kohustused
hageja P. L. ees, mida oleks saanud või võinud ümber vormistada laenuks. Laenulepingu punktis
1.1 sätestatud kinnitus laenu saamise kohta on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Sellega
ei loodud uut kohustust, vaid on kinnitatud varasema kohustuse olemasolu. Nimetatud
deklaratiivne võlatunnistus on antud äärmiselt üldsõnaliselt ning viisil, mis teeb sisuliselt
võimatuks ainuüksi laenulepingu abil välja selgitada, kas, millal ja mil viisil väidetav laen on
kostjale I antud. See muudab raskeks ka selletaolise deklaratiivse võlatunnistuse
ümberlükkamise.
Sisuliselt sunniti kostjaid 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingut sõlmima ja sellele all kirjutama
väidetega, et vastasel korral taotleb hageja OÜ-s North Element (kus kostja I oli juhatuse
liikmeks) revisjoni korraldamist ja kostja I vastu kriminaalasja algatamist. Nimetatud asjaolu on
kinnitanud ka nõude maksmapanekuga tegelenud Svea Inkasso esindaja E. N. oma 14.11.2011
elektronkirjas ja 2012. aastal OÜ Pro Jure Õigusbüroo esindaja J. M. oma 13.08.2012
elektronkirjas.
Alusetuks osutusid ka 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingute sõlmimisel esitatud hageja väited,
et OÜ-l North Element on kostja I R. L. vastu nõuded, millest vabanemist asjakohaste
laenulepingute sõlmimisega lubati. Harju maakohtu 26.01.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-
12-41148 OÜ North Element pankrotimenetluse lõpetamiseks sedastatakse, et ajutine haldur ei
ole tuvastanud kuriteo tunnuseid ega tagasivõitmise võimalusi.
Riigikohus on leidnud, et laenulepingus toodud kinnitust laenu varasema üleandmise kohta tuleb
käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, mis ei tekita iseseisvat kohustust, vaid muudab laenu
üleandmise tõendamiskoormust (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-
06, p 15; 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 8. aprilli 2009. a
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11 jmt). Lisaks on Riigikohus korduvalt rõhutanud ka seda, et
deklaratiivse võlatunnistusega laenulepingu puhul peab olema nn laenusaajal kohustus
konkreetselt laenandja ees, mitte aga kolmanda isiku ees RK 17.01.2012 kohtuotsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-146-11).
Kostja I ega kostja II ei ole 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu alusel laenu saanud ning neil
puudusid hageja ees kohustused, mida saanuks laenuks ümber vormistada. 18.12.2009
laenuleping on rahatu, millest ei teki kohustusi kummalegi poolele.
Isegi, kui kostja I oleks hagejalt laenu saanud, siis ei olnuks tal võimalust täita laenu tagastamise
kohustust. Laenu- ja käenduslepingu punkt 7.1 sätestas laenu tagasimakse viisi, kuid puudub
arveldusarve, millele laenu tagasimakseid teha. Hageja ei ole teatanud muud viisi laenulepingu
järgsete maksete tegemiseks.
Seega juhul, kui kostja I oleks laenu saanud, siis puuduks hagejal õigus nõuda viivist, kuna
kohustuste täitmine oli võimatu hagejast endast tulenevatel põhjustel: hageja ei ole teatanud,
kuhu tuleb laen tagastada ehk hageja oleks ise vastuvõtuviivituses. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei
pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil võlausaldaja on ise vastuvõtuviivituses.
Juhuks, kui kohus peab võimalikuks hagi rahuldada, esitavad kostjad alternatiivse taotluse
viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kostjad leiavad, et arvestades hageja
poolt erinevate nõude loovutuslepingute sõlmimist ja erinevate isikute poolt sama lepingu alusel
nõuete esitamist, ning seda olukorras, kus lepingus puudus selge info, kuhu laenu peaks
tagastama, oleks viivise nõudmine ilmselt ebaõiglane, mistõttu taotlevad kostjad viivise
vähendamist 0 euroni.
Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.03.2015 kostjad vastuseks hageja 20.01.2015 täiendustele teatasid, et hageja poolt esitatud
nõude tagasiloovutuse leping 01.04.2014 on ilmselt fabritseeritud ja koostatud jaanuaris 2015,
vastasel juhul ei oleks seletatav selle esitamata jätmine koos hagiavaldusega. Samuti ei ole
väidetavast loovutamisest kostjatele teatatud, kostjad said sellest loovutamisest teada kohtu
vahendusel.
Kostjad on oma vastuses hagiavaldusele juba selgitanud, et ka Pro Jure Õigusbüroo OÜ ei
saanud omandada hagejalt 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevaid nõudeid, sest hageja
oli need nõuded 21.12.2009 üle andnud ehk loovutanud OÜ-le North Adventures. VÕS § 164 lg
5 kohaselt loetakse sama nõude mitmekordsel loovutamisel kehtivaks varasem nõude loovutus.
Seega kui 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenev nõue on tegelik, siis kuulub see nõue
OÜ-le North Adventures ning hagejal puudub nõue kostjate vastu.
Kostjad leiavad samuti, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kui hageja oleks
01.04.2014 lepingu alusel omandanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded
kostjate vastu, siis ei olnud nõuded kostjate vastu muutunud hagiavalduse esitamise hetkeks ehk
30.04.2014 sissenõutavaks. Kostjad leiavad, et tulenevalt VÕS § 170 ja 172 sätetest muutub
loovutatud nõue uuel võlausaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks alles pärast nõude
loovutamisest võlgnikule teatamist. Hageja ega ka Pro Jure Õigusbüroo ei ole kostjatele
loovutusdokumente esitanud, mistõttu ei ole loovutust kostjate suhtes toimunud ning hagejal ei
ole kostjate vastu nõuet ka sel põhjusel.
Kui lugeda nõudest loovutamise teateks 01.04.2014 nõude loovutamise lepingu esitamist kohtule
20.01.2015 hagi täienduse lisana, siis esitavad kostjad hageja nõudele aegumise vastuväite. Sel
juhul tuleb lugeda haginõue esitatuks alles 20.01.2015 ning vaidlusalusest laenu- ja
käenduslepingust tulenevad viimased nõuded aegusid 30.06.2014 (mil oli viimane laenu
tagasimakse tähtaeg), kuid hagejal tekkis 01.04.2014 nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev
nõudeõigus kostjate vastu alles 20.01.2015 ehk pärast nõuete aegumist.
Väär on hageja käsitlus, nagu oleks 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingu näol tegemist
konstitutiivse võlatunnistusega. Kehtiv seadus ei näe ette võimalust nn konstitutiivse laenu
andmiseks ehk laenu andmiseks ilma raha või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid üle andmata.
Laenulepingu sõlmimist viisil, kus laenusaaja kinnitab laenu kättesaamist, loetakse
kohtupraktikas deklaratiivset võlatunnistust sisaldavaks laenulepinguks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. Kohus, arutanud menetlusosalistega asja kohtuistungil, kuulanud R. L.i vande all ära, tutvunud
põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt,
leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlusalusest lepingust tulenevate nõudeõiguste
kuulumine hagejale ei ole usaldusväärselt tõendatud.
2. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:
- 18.12.2009 sõlmisid P. L. laenuandjana ning R. L. laenusaajana ja Profile Investment OÜ
käendajana kaks laenu- ja käenduslepingut. Praeguses asjas on nõue esitatud lepingu alusel,
milles laenusummaks on märgitud 925 900 Eesti krooni (59 178,06 €) (toimikus lk 7 – 10).
- Laenulepingute alusel hageja kostjale raha ega muid varaliselt hinnatavaid hüvesid üle ei
andnud, vaid laenuks vormistati R. L.i väidetavad kohustused North Element OÜ (kustutatud)
ees.
- 21.12.2009 P. L. ja R. L. allkirjastasid kokkuleppe lepingute ülevõtmise kohta (lk 49).
Kokkuleppe kohaselt P. L., kes esindas tehingus ennast ja North Adventure OÜ-d ning R. L.
enda ja Profile Investment OÜ esindajana leppisid kokku, et P. L. annab 18.12.2009 P. L. ja R.
L.i ning Profile Investment OÜ vahel sõlmitud kahest laenu- ja käenduslepingust tulenevad
laenuandja õigused ja kohustused üle North Adventure OÜ-le.
- Kostjad laenu- ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel ajal kuuluvad 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust
tulenevad nõudeõigused kostjate vastu hagejale. Kostjad leiavad, et võimalikud nõuded kuuluvad
North Adventure OÜ-le. Samuti on kostjad vaidlustanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust
tulenevate kostjate kohustuste olemasolu üldse.
Hageja väidetel on North Adventure OÜ nõude 2012.a mais suulise kokkuleppega P. L.le tagasi
loovutanud, seejärel loovutas P. L. nõuded kostjate vastu 2012.a juunis suulise lepingu alusel Pro
Jure Õigusbüroo OÜ-le, kes loovutas nõuded hagejale tagasi 01.04.2014 kirjaliku lepinguga.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui
seadusest ei tulene teisiti.
5. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et poolte vahelisest 18.12.2009 laenu- ja
käenduslepingust tulenevate laenuandja nõudeõiguste loovutamine North Adventure OÜ-lt tagasi
P. L.le ei ole piisavalt usaldusväärselt tõendatud.
21.12.2009 on P. L., R. L., Profile Investment OÜ ja North Adventure OÜ sõlminud kirjaliku
kokkuleppe (toimikus lk 49) 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingutest tulenevate hageja P. L.
õiguste ja kohustuste üleandmises North Adventure OÜ-le ühekroonise tasu eest. Lepingute
ülevõtmise kokkuleppe punkti 4 järgi loeti lepingutest tulenevad õigused ja kohustused
ülevõetuks alates kokkuleppe allkirjastamisest kõikide osapoolte poolt. Kokkuleppe on
allkirjastanud P. L. enda ja ülevõtja North Adventure OÜ nimel ning R. L. enda eest ja käendaja
Profile Investment OÜ esindajana. Seega vastavalt kokkuleppele oli alates 21.12.2009 laenu- ja
käenduslepingutest kostjate vastu tekkivate nõudeõiguste omajaks North Adventure OÜ.
6. Lepingute ülevõtmise kokkuleppe punktis 5 sätestatakse, et kokkulepe on lepingute (s.o
18.12.2009 sõlmitud kahe laenu- ja käenduslepingu) lahutamatuks lisaks. Sellest tulenevalt on
õige kostjate lähenemine, et nõude loovutamise lepingutega sisuliselt muudetakse 18.12.2009
laenu- ja käenduslepingut.
Siinses tsiviilasjas nr 2-14-51611 hagiavalduse lisana esitatud 18.12.2009 laenu- ja
käenduslepingu punktis 9.2. on lepinguosalised kokku leppinud, et lepingut võib muuta poolte
kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole pooltele täitmiseks siduvad.
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 teise lause sätestab, et poolte kokkuleppega
ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles
kokku leppinud. TsÜS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on
tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud
nõuded.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte
kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut
sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 3 kohaselt juhul, kui leping
tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste
kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuse
ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et lepingu muutmine toimub kirjalikus vormis ning
muus vormis kokkulepped ei ole pooltele siduvad. Kirjaliku vormi järgimiseks peab
tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti (TsÜS § 78 lg 1). Seadus võimaldab lugeda kirjalikus vormis lepingu
sõlmimiseks piisavaks ka tahteavalduste edastamise muul viisil, mis võimaldab edastatud
tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Eeltoodust tulenevalt tulnuks laenu- ja käenduslepingust
tulenevate laenuandja nõudeõiguste North Adventure OÜ-lt tagasi P. L.le loovutamise kokkulepe
vormistada selliselt, et oleks võimalik loovutamislepingu osaliste poolt nõude loovutamise ajal
tehtud tahteavaldusi vähemalt kirjalikult taasesitada.
8. TsüS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 sätestavad tehingu vormivabaduse põhimõtte. VÕS § 164 lg 1
järgi võib võlausaldaja nõude teisele isikule loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata. Kohus
möönab, et nendest sätetest tulenevalt võib olla kehtiv ka muus vormis, kui vaidlusaluses
lepingus kokkulepitud kirjalik vorm, sõlmitud nõude loovutamise leping. Sõltumata tehingu
vormist peab nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu tõendama
hageja.
Kostjad on esimesest vastusest alates väitnud, et hageja ei ole tõendanud temal nõudeõiguse
olemasolu. Kostjad tuginesid 21.12.2009 lepingute ülevõtmise kokkuleppele, millega
nõudeõiguse omandas North Adventure OÜ. Kokkuleppe esitasid kohtule kostjad. Hageja ei ole
mõistlikult põhjendanud, miks tema ei esitanud 18.12.2009 laenu- ja käenduslepingute
lahutamatuks lisaks olevat kokkulepet koos hagiavaldusega ja sellele lisatud laenu- ja
käenduslepinguga.
Kohus jaoks ei ole veenvad hageja väited, et pärast 21.12.2009 lepingute ülevõtmise kirjalikku
kokkulepet loovutati nõuded talle tagasi ja tema omakorda loovutas järgmisele loovutusesaajale
Pro Jure Õigusbüroole suuliste kokkulepete alusel. Asjaolusid arvestades ei ole nõuete
loovutamise tõendamiseks menetluse käigus esitatud kirjalikud tõendid usaldusväärsed.
9. Eluliselt usutav ei ole hageja väide, et North Adventure OÜ loovutas laenu- ja
käenduslepingust tulenevad nõudeõigused kostjate vastu 2012.a mais tagasi hagejale, P. L.le,
suulise kokkuleppe alusel. Asjas ei ole vaidlust, et North Adventure OÜ ainuosanik ja juhatuse
ainus liige oli hageja P. L. ise. Seega nõude tagasi loovutamise kokkulepe eeldas P. L.
kokkuleppimist endaga.
Väite suulise tagasiloovutuskokkuleppe kohta esitas P. L. oma lepingulise esindaja vahendusel
alles pärast hagi esitamist kohtumenetluse käigus, kuigi R. L.i ja Pro Jure Õigusbüroo esindaja J.
M. e-kirjavahetusest (lk 53) selgub, et kostjad on Pro Jure Õigusbürool nõudeõiguse olemasolu
(seega varasemad nõuete loovutamised) vaidlustanud juba 2012.a, mille järel Pro Jure
Õigusbüroo kostjate väitel loobus kostjate vastu nõude maksmapanekust.
Nõude loovutamine P. L.lt North Adventure OÜ-le ei vajanud VÕS § 164 lg-st 1 tulenevalt
kostjate nõusolekut ega tehingus osalemist, piisanuks neile loovutamisest kirjalikult teatamisest,
kuid P. L. on nad lepingute ülevõtmise kokkuleppesse siiski kaasanud. Mõistlik on eeldada, et
olukorras, kus nõude loovutaja esindab tehingus ka loovutuse saajat ning nõude loovutamine
vormistati kirjalikult, vormistatakse kirjalikult ka nõude tagasiloovutamine.
10. Rahaliselt hinnatav nõudeõigus on raamatupidamise seaduse (RPS) § 3 p 1 kohaselt käsitatav
äriühingu varana. mis peaks olema kajastatud ka raamatupidamisdokumentides. Nõudeõiguse
omandamine on RPS § 6 lg 1 mõistes majandustehing – s.o raamatupidamiskohustuslase tehtud
tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus,
mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
RPS § 4 p 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast oma majandustehinguid dokumenteerima.
Dokumenteerimise nõuded on kehtestatud RPS §-ides 6 ja 7, millest tulenevalt tuleb igal juhul
tehing raamatupidamises kirjalikult fikseerida ning tehingukirjest peab olema näha tehingu
kuupäev, majanduslik sisu, tehingu osapooled jms andmed. Hageja soovil kohus andis hagejale
täiendava võimaluse North Adventure OÜ raamatupidamisdokumentidest nõude loovutamise
kohta andmete otsimiseks.
11. Hageja esitas 10.04.2015 kohtule North Adventure OÜ poolt nõude P. L.le tagasi
loovutamise kohta õiendi (lk 134) ja saldokinnituse (lk 135), mida kohus ei pea
usaldusväärseteks tõenditeks järgmistel põhjendustel. Äriregistri andmetel on P. L. North
Adventure OÜ (kustutatud) dokumentide hoidja, mistõttu on hagejal endal juurdepääs vajalikele
dokumentidele. Seda enam tekitab väidetava tagasiloovutuse tõepärasuses kahtlusi see, et hageja
ei esitanud täiendavate tõenditena North Adventure OÜ raamatupidamisest pärinevaid
dokumente, tõendites ka ei viidata raamatupidamise algandmetele.
Pärnu Maakohtule adresseeritud õiendi, milles North Adventure OÜ kinnitab, et loovutas
18.12.2009 laenu- ja käenduslepingust tulenevate nõuete põhisummas 59 175,80 € nõudeõiguse
R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu 2012.a mais P. L.le, on North Adventure OÜ nimel
allkirjastanud P. L. ise, märkides, et oli juhatuse liige kuni 23.03.2013 (äriregistri andmetel oli P.
L. juhatuse liige siiski kuni äriühingu registrist kustutamiseni 16.09.2013). Õiendil puudub selle
koostamise kuupäev, samuti ei nähtu õiendist viidet raamatupidamise alusdokumentidele ega
kirjetele. Sellest loovutusest ei ole kostjatele kunagi teatatud. Kohtule esitatud õiendit ei ole
võimalik käsitada loovutamisest teatamisena VÕS § 170 tähenduses, sest teate adressaadiks on
kohus, mitte kostjad.
12. Samuti on P. L. enda poolt allkirjastatud R. L.ile adresseeritud saldokinnitus, milles P. L.
juhatuse liikmena kinnitab, et North Adventure OÜ raamatupidamise andmetel R. L.i võlgnevus
North Adventure OÜ ees seisuga 31.12.2012 on 0 eurot. Saldokinnitusele ei ole märgitud selle
koostamise kuupäeva, hageja ei ole kostja vastavatele vastuväidetele vaatamata esitanud mingeid
tõendeid selle kohta, et selline saldokinnitus oleks üldse R. L.ile saadetud.
Tuleb nõustuda kostjate seisukohaga, et saldokinnituse saatmine äriühingu poolt eraisikule ei ole
tavapärane praktika. Kohus leiab, et saldokinnitus eeldab tehingu teise poole eelnevat
saldopäringut. Lisaks on äriregistri andmetel (lk 104 – 106) North Adventure OÜ viimati
esitanud 01.12.2011 majandusaasta aruande registrile 2009.a majandusaasta kohta. Arvestades,
et rohkem majandusaasta aruandeid North Adventures OÜ ei ole registripidajale esitanud,
aruandetrahvimäärusi ja aruande esitamata jätmise eest hoiatusmäärusi registrist kustutamiseks
on osaühingule tehtud alates 2007.aastast (lk 140) korduvalt, on tõenäoline, et tegelikult North
Adventure OÜ-l väidetava nõude loovutamise ajal 2012.a mais mingit majandustegevust ei
toimunud. Seda kinnitab asjaolu, et majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu on North
Adventure OÜ-le hoiatusmäärus registrist kustutamiseks tehtud ka 28.02.2012, aruande
esitamiseks kuni 28.08.2012 lisatähtaja andmisele vaatamata hilisemaid majandusaasta
aruandeid ei esitatud. 16.09.2013 North Adventures OÜ kustutati äriregistrist. Nendel asjaoludel
ei ole usutav, et North Adventure OÜ nõude hagejale tagasi loovutamisest teatamise asemel
väljastas 2012.a lõpus või 2013.a alguses kostjale R. L.ile saldokinnituse kostjal North
Adventure OÜ ees võlgnevuse puudumise kohta.
13. Vastuolulised ja väheusutuavad on hageja väited ka seoses nõude loovutamisega hageja ja
Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel. Kostjad on kohtule esitanud P. L. nimel allkirjastatud, kuid Pro
Jure Õigusbüroo OÜ blanketile vormistatud 12.06.2012 kirjaliku teatise laenu- ja
käenduslepingust põhisummaga 25 564,66 € kostjate vastu tulenevad nõuded Pro Jure
Õigusbüroole. Kostjatele on saadetud ka Pro Jure Õigusbüroo OÜ ja P. L. vahel sõlmitud nõude
loovutamise lepingu nr 0031-PJ 12.06.2012 kuupäevaga vormistatud lisa 1 eelnimetatud laenu-
ja käenduslepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta koos õigusega nõuda viivist ja kahju
hüvitamist. Hageja eelistungil ja 28.05.2015 kohtuistungil kinnitas, et need loovutusdokumendid
ei ole seotud vaidlusaluses asjas esitatud nõude aluseks oleva laenu- ja käenduslepinguga
põhisummaga 59 175,80 € (925 900 krooni).
Usutav ei ole hageja paljasõnaline selgitus, et hageja loovutas kostjatega 08.12.2009 sõlmitud
kahest laenu- ja käenduslepingust esmalt Pro Jure Õigusbüroo OÜ-le väiksema laenusummaga
lepingu nõuded kirjaliku lepinguga ja mõni päev hiljem otsustas loovutada Pro Jurele ka suurema
nõude, aga selle kohta kirjalikku dokumenti ei koostatud ega teatatud loovutamisest ka
kostjatele. Teise lepingu kohta kirjaliku loovutusdokumendi puudumine kinnitab kohtu
hinnangul pigem seda, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded ei kuulunud hagejale ja seepärast
ta ei saanud neid loovutada.
Kohus on seisukohal, et nõude loovutamise toimumist North Adventure OÜ-lt P. L.le ei saa
järeldada hageja ja Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel 01.04.2014 sõlmitud kirkjalikust nõudeõiguse
loovutamise lepingust (lk 74), mille kohaselt Pro Jure loovutab P. L.le tagasi 08.12.2009 R. L.i,
Profile Investment OÜ ja P. L. vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevad kõik nõuded
R. L.i ja Profile Investment OÜ vastu põhisummas 59 175,80 € koos õigusega nõuda ka
kõrvalnõudeid. 01.04.2014 nõude loovutamise leping ei välista, et hageja on ühte ja sama nõuet
loovutanud korduvalt (ilma vahepealse tagasiloovutuseta). VÕS § 164 lg 3 kohaselt loetakse
võlausaldaja poolt sama nõude korduva loovutamise korral kehtivaks varasem loovutus.
Kohtule esitatud tõenditega on kindlalt tõendatud, et hageja loovutas 21.12.2009 vaidlusalusest
laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude North Adventure OÜ-le. Nõude hagejale
tagasiloovutamise kohta kindlaid tõendeid ei ole. North Adventure OÜ väidetavast
tagasiloovutamisest 2012.a mais (ja hilisematest loovutamistest – tagasiloovutamistest hageja ja
Pro Jure Õigusbüroo OÜ vahel) kostjatele ei teatatud. North Adventure OÜ tagasiloovutuse
kohta hageja esitas tõenditena enda koostatud õiendi ja saldokinnituse. Saldokinnituse saatmine
eraisikule ja ilma eelneva saldopäringuta ei ole tavapärane praktika. Lisaks puuduvad tõendid
väidetavalt 2012.a aastavahetuse ümbruses koostatud saldokinnituse P. L.ile saatmise kohta. Pro
Jure 01.04.2014 nõude loovutamise leping selle tegelikkusele vastavuse korral andis hagejale
aluse 30.04.2014 hagiavalduse kohtule esitamiseks, kuid hageja esitas lepingu kohtule alles
2015.a jaanuaris, kuigi kostjad esitasid vastuväiteid Pro Jure nõudeõigusele juba 2012.a. Kohus
leiab, et kirjeldatud asjaolud põhistavad kostjate kahtlusi, et hageja esitatud tõendid on koostatud
tagantjärele ja ei vasta tõele.
14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 08.12.2009 hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenu-
ja käenduslepingust laenusummaga 925 900 krooni tulenevad võimalikud nõudeõigused on
21.12.2009 loovutatud North Adventure OÜ-le (kustutatud), nõuete tagasiloovutamine on
tõendamata. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Seega hagejal puudub sellest lepingust tulenevate nõuete osas nõudeõigus kostjate vastu ja hagi
tuleb jätta rahuldamata.
Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus
laenulepingu rahatusega ja lepingus sisalduva võlatunnistuse õigusliku kvalifikatsiooniga seotud
poolte väiteid.
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
16. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude
rahalise suuruse. Kostja II esitas 28.05.2015 istungil oma menetluskulude nimekirja eelneva
menetluse kohta ning kohtu määratud tähtaja jooksul täiendava nimekirja 28.05.2015 istungil
osalemisega seotud kulude kohta. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei
esitanud. Hageja esitas kostja kulude kohta oma arvamuse 28.05.2015 kohtuistungil ning
täiendava nimekirja kohta 04.06.2015. Kostja II kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses selle
tsiviilasjaga, kostja palub menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista ilma käibemaksuta
ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
17. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kostja II hagejalt õigusabikulude hüvitamist
27.05.2015 seisuga (ei sisalda esindaja 28.05.2015 istungiks ettevalmistumist ega esindamist
istungil) kokku 1420 € (ilma käibemaksuta). Kulude nimekirjas esitatud spetsifikatsiooni ja
lisatud arvete kohaselt on esindaja kostjatele õigusabi osutanud kokku 17,75 tunni ulatuses,
tunnitasuga 80 €, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja II menetluskuludele esimese
nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud. Arvestades asjas õigusliku vaidluse olemasolu, kostjate
esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning osalemist 19.03.2015
eelistungil, on kohtu hinnangul kostjate esindaja näidatud toimingud ja ajakulu selles asjas
vajalik ja põhjendatud. Arvestada tuleb aga seda, et esindaja on menetluses esindanud kahte
kostjat, kõik menetlusdokumendid on esindaja vormistanud kahe kostja nimel. Seega kostja II
osa menetluskuludest on pool näidatud kulust. Lisatud arvete kohaselt on õigusabikulude eest
tasumiseks arved esitatud ainult kostjale II. TsMS § Kostja I ei ole menetluskulude
kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist taotlenud.
28.05.2015 istungiga seoses on kostja II kandnud kulutusi kokku 4 tunni eest summas 320 €, sh
1,5 h tasu 120 € esindaja 28.05.2015 istungiks ettevalmistumise eest ning 2,5 h eest istungil
osalemise tasu. Hageja leiab, et istungiks ettevalmistamise tasu osas on taotlus esitatud
hilinemisega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt oleks kostjad pidanud esitama istungiks
ettevalmistumisega seotud kulud enne kohtuvaidlusi ehk 28.05.2015. 01.06.2015 esitatud
menetluskulude sisuks saab olla üksnes kulu, mis on tekkinud kohtuistungi ajal või
kohtuistungiga seoses pärast kohtuistungi toimumist. Kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses
tekkis kulu igal juhul enne 28.05.2015, mistõttu hageja palub jätta selle kulu kindlaks määramata
ja 01.06.2015 taotlus rahuldamata osas, mis ületab summat 200 €.
18. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses on kostjatel
kulu tekkinud enne 28.05.2015 ning tegemist ei ole TsMS § 176 lg-s 1 nimetatud kohtuistungil
osalemisega seonduva kuluna. Kohus leiab, et konkreetseks kohtuistungiks ettevalmistumine
seondub otseselt istungil osalemisega ning selle kulu kindlaksmääramist saab taotleda istungi
toimumise järel selleks kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Ka istungil esindas kostjate
esindaja mõlemat kostjat, kuid menetluskulude taotluse on esitanud ainult üks kostja. Eeltoodu
alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1, kohus rahuldab kostja II menetluskulude
kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise taotlus rahuldada pooles ulatuses, summas 870 €
(ilma käibemaksuta). Kostja taotlusest mõista summa välja ilma käibemaksuta kohus järeldab, et
kostja saab õigusabikuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
19. TsMS § 177 lg 4 ja kostja II taotluse alusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud
menetluskulult kostjale II viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp
Kohtunik
Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 22.06.2015 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-14-
51611 määrati:
RESOLUTSIOON
Juhindudes TsMS § 447 lg-st 2,
1. Parandada Pärnu Maakohtu 19.06.2015 kohtuotsuse sissejuhatuses ilmse ebatäpsusena
ekslikult märgitud tsiviilasja number, lugedes asja numbri 2-14-61611 asemel õigeks
tsiviilasja numbriks 2-14-51611.
2. Teha parandamise kohta märge kohtuotsusele ning edastada määrus kõigile, kellele on
väljastatud veaga otsus.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates.