1-15-3439/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedistusega 7 kuud. loeti karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg, s.o karistuseks kokku 7 päeva, ärakandmisele kuuluvaks mõisteti 6 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 04.03.2015, mil K.M oli kinni peetud ja vahistatud.
Legislator headnote
AI generated1-15-3439/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: istusega 7 kuud. loeti karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg, s.o karistuseks kokku 7 päeva, ärakandmisele kuuluvaks mõisteti 6 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 04.03.2015, mil K.M oli kinni peetud ja vahistatud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-15-3439
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3439 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. mai 2015. aasta otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S statav K.M (ik XXX, viibib Tallinna üüdi Vanglas
), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 18. mai 2015. a otsus K.M’ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.
2. Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus tunnistas 18. mai 2015.a otsusega kokkuleppemenetluses
K.M’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 § 25 lg 2 järgi ja karistas vang KarS § 68 lg 1 alusel -
istusega 7 kuud. loeti karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg, s.o karistuseks kokku 7 päeva, ärakandmisele kuuluvaks mõisteti 6 kuud 23 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algusajaks loeti 04.03.2015, mil K.M oli kinni peetud ja vahistatud.
2. Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2 alusel K.M-ilt
92 eurot ning sundraha 585 eurot riigituludesse menetluskuludena välja kaitsjatasu 1 . Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab K.M maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. K.M kulude tasumist alates 27.09.2015, kui taotleb võimaldada menetlus ta on vanglast vabanenud. K.M palub võtta arvesse, et ta viibib käesoleval ajal vanglas, mistõttu pole tal
võimalik menetluskulusid tasuda.
1-15-3439
4. Tallinna Ringkonnakohus määras 09.06.2015 K.M-i kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis pooltele seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.06.2015.
5. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas kohtule oma seisukohad prokurör Silvia
Kruusma K.M-i kaebus rahuldamata. a, kes palub jätta Prokurör märgib, et K.M on
võimalus karistuse kandmise ajal tööd teha, et alustada menetluskulude tasumist juba kinnipidamisasutuses olles. Samuti toob prokurör välja, et K.M-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole tavapäratult suured, isik vabaneb peagi vangistusest ja pole esitanud infot, et tema tööle saamine vangistusest vabanemisel oleks tervislikel või muudel põhjustel raskendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 järgi kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, . s.o
määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja mil menetlemine ei too endaga kaasa K.M-ile uusi menetluskulusid. le
7.
KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires. Määruskaebuses on taotletud menetluskulude tasumise edasilükkamist kuni ajani, mil K.M vangistusest vabaneb.
Oma taotlust põhjendab kaebaja sellega, et vangistuses puudub tal võimalus sissetulekut teenida. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatava taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub seaduslik alus. Samuti ei saa nõustuda kaebaja väitega selle kohta, et kinnipeetavana puudub tal võimalus sissetuleku teenimiseks.
8. S - üüdimõistetud isik peab üldreeglina vastavalt KrMS § 180 lg le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude tasumise ajatamine seaduses ettenähtud ühekuulisest tähtajast pikema aja jooksul
tuleb kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on eelnimetatud üldreeglist teinud erandi, kuna kohus pidas põhjendatuks kohaldada K.M-ilt menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid, mille alusel määras K.M-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Kohtupraktika kohaselt on tegemist maksimaalse tähtajaga, mida on võimalik isikule .
määrata menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks. taotlus määrata menetl K.M-i uskulude tasumine alates vangistusest vabanemise päevast tuleb jätta rahuldamata , , kuna kriminaalmenetluse kulud pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisest, mitte karistuse kandmiselt vabanemisel. KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab, et kohtuotsus pööratakse itmisele selle jõustumisest. võimalik pöörduda pärast kohtuotsuse tä K.M on jõustumist vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole, kui tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumise alustamiseks, tulenevalt -dest 423 ja 424. KrMS §
9.
Nagu märgitud, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vangistuses viibimise tõttu tuleks menetluskulude tasumine ajatada vangistusest vabanemise ajale, kuna kinnipeetavana puudub tal võimalus sissetulekut teenida. K.M on tööealine ja –võimeline noor meesterahvas. Vangistusseadusest tulenevalt on ka kinnipeetaval võimal vanglas töötada ja teenida sissetulekut, ik
mille arvelt menetluskulusid tasuda. Vangistusseaduse § 37 sätestab üheselt, et kinnipeetav on kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. ööhõive T
1-15-3439
vanglas ei pruugi olla kindlustatud, kuid ei saa K.M välistada, et osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist.
Kuivõrd vabatahtlik menetluskulude täitmise tähtaeg hakkab kulgema pärast käesoleva määruse jõustu K.M ’i päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks on loetud mist ning
6 kuu ja 23 4.03.2015.a, siis kulgeb vabatahtliku menetluskulude täitmise tähtaeg veel ka pärast mitu kuud seda,
kui K.M on karistuse kandmiselt vabanenud. Teisisõnu on K.M tegelikkuses kõigi eelduste kohaselt võimalik menetluskulusid tasuda ka veel pärast vanglast vabanemist, s.o viisil nagu ta on enda määruskaebuses soovinud.
10. Eeltoodust tulenevalt ja j - -st 1, uhindudes KrMS § st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg 2, 3 jätab
ringkonnakohus Harju Maakohtu 18. mai 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Sten Lind Pavel Gontšarov Ivi Kesküla